Kumu kunstifilmide festival KuFF

Kumu kunstifilmide festival 2018
31.10–4.11.2018 Kumu auditooriumis

Kumu kunstifilmide festival (KuFF) on Eesti esimene ja ainus filmi- ning visuaalkunsti suhetele keskenduv kultuurisündmus. Festivali raames näidatakse Kumu auditooriumis nelja päeva jooksul nii dokumentaalseid, lavastuslikke kui ka eksperimentaalseid kunsti- ja kunstnikufilme, mille autorid on ühel või teisel viisil seotud visuaalkunstiga ning teevad selle suhte oma töödes nähtavaks. See võib tähendada nii keskendumist filmi pildikeelele ja selle nihestamist, kunstimaailma siseelu dokumenteerimist kui ka filmi- ja videokunstistrateegiate ühendamist.

Kumu kunstifilmide festival KuFF toimub sel aastal kolmandat korda ning on osa Kumu kunstimuuseumi 1990. aastatele keskenduvast uurimis- ja näituseprojektist. Projekti raames toimub lisaks KuFFile näitus „Salatoimikud [Üheksakümnendate kartoteek]“ (02.11.2018–14.04.2019, kuraatorid Eha Komissarov ja Anders Härm) Kumu kaasaegse kunsti galeriis ning konverents „Kaotatud ja leitud ruumid: ümberpaiknemised 1990. aastate Ida-Euroopa kunstis ja ühiskonnas“ (01.–03.11.2018) Kumu auditooriumis.

KuFFi eesmärk on muu hulgas uurida kunstifilmi piire ja võimalikke määratlusi ning filmi- ja visuaalse kunsti suhteid. Kolmanda KuFFi programm keskendubki sellele, mida tõid neisse suhetesse uut 1990. aastad. Dialoogis näitusega „Salatoimikud“ esitleb KuFF 1990. aastate videokunsti, mis hõlmab Eesti, Läti ja Leedu programme. Ühe alateemana kõrvutatakse Eesti ja Euroopa 1990. aastate filmi- ja videokunsti samal ajal Põhja-Ameerikas toimunuga.

KuFFi õpitoa teemaks on seekord PXL2000 ehk Pixelvisioni kaamera – Euroopas vähe tuntud, ent Põhja-Ameerikas ikooniliseks saanud kaamera.

Kõik seansid on tasuta.
Kõik filmid on originaalkeeles ja/või ingliskeelsete subtiitritega.
Kõik seansid toimuvad Kumu kunstimuuseumi auditooriumis.

Festivali korraldajad:
Mare Pedanik, Kati Ilves, Anu Allas, Piibe Kolka, Eha Komissarov, Triin Tulgiste, Aleksandra Koel
Graafiline disain: Stuudio Stuudio

KAVA

Kolmapäev, 31.10
Eelprogramm


Kaader Alfredo Jaari filmist „Logo for America“ (1987)

Rež Paula Rodríguez Sickert,
Tšiili 2017, 77 min
Inglise ja hispaania keeles,
ingliskeelsete subtiitritega

Esimene põhjalik dokumentaal Tšiili tuntuimast rahvusvahelisest multidistsiplinaarsest kunstnikust Alfredo Jaarist (1956) on kui tema avalik loeng oma töömeetoditest, mõtteskeemidest ja tõekspidamistest. Jaar uurib kunstipraktikates võimusuhteid, ühiskondlikke ja poliitilisi erinevusi, tegeleb migratsiooni- ja diskrimineerimisteemadega. Tema kunst on sotsiaalne ja uurimusel põhinev – ratsionaalsust ja süsteemsust (õppis arhitektuuri) tasakaalustab poeesia. Jaari looming on mõjus, selge, mõtestatud ja väga puudutav. Jaar on esinenud kõikidel suurematel kunstinäitustel, tema väljapaistvamate tööde hulka kuuluvad „Logo for America“ (1987) ja „Rwanda project“ (1994–2000). Filmi muusikaline taust on kunstniku pojalt Nicolás Jaarilt.



Kaader Michael Almereyda filmist „Aliens“ (1993)

Selleaastane KuFFi õpituba tutvustab Põhja-Ameerika legendaarset eksperimentaalkaamerat PXL2000.

PXL2000 ehk Pixelvision on üheksakümnendate kaamera, mis salvestab mustvalgeid madala resolutsiooniga visuaale helikassettidele. Algselt lastele mõeldud kaamera sai Põhja-Ameerika kunstnike seas populaarseks ja visuaali kasutati nii eksperimentaal- kui ka mängufilmides.

Õpituba on mõeldud videohuvilistele kunstnikele ning filmi- ja kunstitudengitele. Eelduseks on sülearvuti ning montaažiprogrammi ja monteerimise baasteadmiste olemasolu. Arvutil peab olema ka USB-ühendus ja SD-kaardi lugeja.
Õpituba viivad läbi Pixelvisioni entusiast ja arendaja Thomas Kinsman Austraaliast ja Piibe Kolka. Töökeeleks on inglise keel.

Kuna kaamera kasutamine on tehniliselt üsna lihtne, keskendub õpituba pikselvisuaalidega eksperimenteerimisele. Õpitoas räägitakse Pixelvisioni ajaloost ja katsetustest koos näidetega, tehakse filmimisharjutusi erinevates valgustingimustes, tehakse läbi postproduktsiooni etapid ning laupäeva jooksul filmitakse ja monteeritakse lühifilmid individuaal- või grupitöödena. Pühapäevasel Pixelvisioni seansil näidatakse õpitoa eksperimentide tulemusi kõrvuti meediumi pioneeride lühifilmidega.

Viiepäevase õpitoa maksumus 35 eurot sisaldab kõiki materjale, kaamera ja Kumu ruumide kasutusvõimalust ning kohvipause. Osalejate arv on piiratud 12 inimesele, koha tagab osalustasu maksmine. Registreerumiseks ja lisainfo saamiseks kirjuta õpitoa koordinaatorile:
Aleksandra Koel – aleksandrakoel@hotmail.com

Ajakava: 
kolmapäev, 31.10 kell 18–21
neljapäev 01.11 kell 17–21
reede 02.11 kell 18–21
laupäev 03.11 kell 10–21
pühapäev 04.11 kell 10–12 projektide lõpetamine; kell 16 Pixelvision’i seanss


Neljapäev, 01.11


Kaader filmist „Marmortagumik“ (1995)

Rež Želimir Žilnik,
Jugoslaavia, 1995, 90 min
Serbia keeles,
ingliskeelsete subtiitritega

„Marmortagumiku“ tegelasteks on kaks transvestiidist prostituuti, kes ärevatel 1990. aastatel Serbias sõduritest kundede seas „rahu loovad“. Nendega kohtub sõdurpoiss John, kes naaseb sõjast ja püüab oma emotsioone vägivallatsemisega maandada. Žilnik mängib dokumentalistika ja fiktsiooni piiril, kõnetades ainulaadsel viisil soo ja seksuaalsuse teemat macho-kultuuri kontekstis. Nii saab „Marmortagumikust“ Serbia esimene queer-film, mis muu hulgas võidab parima mängufilmi Teddy auhinna 1995. aasta Berliini filmifestivalil.


Reede, 02.11


Kaader Gints Gabrānsi videost „Loomulikult, sul on õigus“ (1993)

Läti Kaasaegse Kunsti Keskuse arhiivist
Ca 60 min

Videoprogramm annab panoraamse ülevaate 1990. aastate Läti videokunsti tähtsamatest tendentsidest, tuues välja selle omanäolisuse Eesti ja Läti arengu võrdluses. Kümnendi videokunsti iseloomustasid huvi multikultuurse ja lääneliku linnaruumi vastu, katsed mõtestada ümber postsovetlik poliitikamaastik, eksperimendid ja siirded maalitraditsiooni ning videomeediumi vahel, samuti tagasipöördumised klassitsistliku keha ja kunstiklassika ümbermõtestamise juurde.

Kunstnikud: Arta Egle-Biseniece, Krupis Baravika, Gints Gabrāns, Ieva Jurjāne, Dainis Kļava



Kaader filmist „Nadja“ (1994)

Rež Michael Almereyda,
USA, 1994, 93 min
Inglise keeles

„Nadja“ on David Lynchi produtseeritud ebatavaline vampiirifilm, mille tegevus toimub 1990. aastate Manhattani all-linnas. Transilvaania immigrant peab rändama võõrasse ja kaugesse Brooklyni, tegelema eneseotsingutega ning lahendama vampiiridele olulisi küsimusi surma ja elu piiril. Kohati emotsioonituna kõlav dialoog põimub ekraanil mustvalge 35mm filmi ja PXL2000 eksperimentaalkaamera visuaalidega, luues ebamaiseid ja unenäolisi efekte. „Nadja“ on osa KuFFi Pixelvisionile pühendatud programmist.


Laupäev, 03.11


Kaader Ene-Liis Semperi videost „FF/REW“ (1998)

Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse arhiivist
Ca 90 min 

1990ndad tõid kunsti terava sotsiaalkriitilise suuna kõrval subkultuuride representatsioonid, keskendumisele kehale ja isiklikele narratiividele. Videoprogramm annab ülevaate Eesti 1990. aastate videokunsti klassikasse kuuluvatest teostest, tuues näiteid nii arvukatel rahvusvahelistel kunstifestivalidel tiirelnud töödest kui ka alles alustavate filmirežissööride katsetustest.

Kunstnikud:
Kai Kaljo „Pateetiline”, 1999, 2 min 25 sek
Jaak Kilmi „Inimkaamera”, 1999, 19 min 30 sek
Kiwa „Graffiti Patrull”, 1998, 2 min 41 sek
Kiwa „Euro-Antivision”, 1999, 8 min 50 sek
Raoul Kurvitz  „Lõige I“ , 1999, 3 min
Raoul Kurvitz  „Lõige II“ , 1999, 1 min 55 sek
Marko Raat „Esteetilistel põhjustel”, 1999, 28’
Ene-Liis Semper „Edasi/Tagasi . FF/REW”, 1998, 7 min
Jaan Toomik  „Tantsides koju”, 1995, 2 min 50 sek
Mare Tralla „Feltboots”, 2000, 3 min 12 sek



Kaader filmist „(Nimeta)“ (2009)

Rež Jonathan Parker,
USA, 2009, 96 min

Osades: Adam Goldberg, Marley Shelton, Eion Bailey, Lucy Punch, Vinnie Jones
Inglise keeles

Kui möödunud aastal kinolinasid vallutanud Ruben Östlundi „Ruut“ kõrvale jätta, ei meenugi teisi filme, mis käsitleksid kaasaegset kunsti nii mõnusalt sarkastilises ja humoorikas võtmes. Ometi lavastas Jonathan Parker oma šedöövri „(Untitled)“ juba 2009. aastal. New Yorgi moekas galerist on avamas trendika kaasaegse kunstniku näitust. Samal ajal tekib galeristil suhe nüüdismuusika helilooja ja interpreediga, kelle kontsertidel käib vaid paar inimest, ent kelle muusika võiks sobida pigem kaasaegse kunsti galeriisse. Loosse on segatud ka helilooja vend, kelle ülikommertslik kunst, mida galerii tagatoas salaja äriklientidele müüakse, on galerii rahaline tugisammas, kuid kelle töid galeriis näitusele välja panna ei sobi. 2016. aastal valmis režissöör Jonathan Parkeril teema jätkuna film „The Architect“.


Pühapäev, 04.11


 

Kaader filmist „Vaene rahvas. Kabakovid“ (2018)

Rež Anton Želnov,
Venemaa, 2018, 101 min
Vene keeles,
ingliskeelsete subtiitritega

Moskva Garage’i Kaasaegse Kunsti Muuseumi produtseeritud dokumentaal keskendub Venemaa kuulsaimale kunstnikupaarile Ilja ja Emilia Kabakovile ning on filmitud peamiselt nende praeguses kodus Long Islandil. Kaasahaarav intervjuu ja paljud arhiivimaterjalid avavad nn Moskva kontseptualismi sisu ja tausta, seost nõukogudeaegse elukogemusega ning teekonda rahvusvahelise tunnustuseni.



Kaader Deimantas Narkevičiuse filmist „His-Story“ (1998)

Vilniuse Rahvusgalerii arhiivist
Ca 60 min

Videoprogramm kajastab Leedu varajast videokunsti kogu selle mitmekülgsuses – alates tudengieksperimentidest kuni rahvusvaheliste staaride loominguni. Videomeediumit uuriti ja kasutati 1990. aastatel kõige erinevamatel viisidel, seda nii abstraktsete visuaalsete ruumide ja meditatiivse kinoelamuse loomiseks kui ka sotsiaalkriitikaks ja igapäevaelu dokumenteerimiseks.

Kunstnikud: Evaldas Jansas, Marius Kavaliauskas, Aistė Lapinskaitė, Artūras Makštutis, Deimantas Narkevičius, Eglė Rakauskaitė, Laura Stasiulytė, Gintaras Šeputis, Paulius Zavadskis



Ca 90 min

Teisel Pixelvisioni seansil on kõrvuti varajased Pixelvisioni lühifilmid Sadie Benningilt ja Joe Gibbonsilt 1990. aastatest ning KuFFi õpitoas valminud lühifilmid. Sadie Benning oli esimene kunstnik, kes PXL2000 kaamerat järjekindlalt kasutama hakkas. Päevikulikes lühifilmides lahkab ta teismelise sooidentiteeti ja ühiskondlikku absurdi. Joe Gibbonsi tööde peategelaseks on samuti tema ise, kes püüab saada kontakti tummade dialoogipartneritega, nagu koer või Barbie-nukk. Mõlema autori puhul on Pixelvision andnud võimaluse üksinda tegutseda ja teha isiklikke filme. Nende tööde kõrval saab näha KuFFi Pixelvisioni õpitoa tulemusi ja võrrelda, mis on pea kolmekümne aasta jooksul pikslitunnetuses muutunud.



Kaader filmist „Orlando“

Rež Sally Potter,
Suurbritannia, 1992, 93 min
Inglise keeles

„Orlando“ põhineb Virginia Woolfi samanimelisel 1928. aastal ilmunud romaanil. Filmi androgüünse nimitegelase (Tilda Swinton) lugu algab Elizabeth I aegsel Inglismaal ning kulgeb läbi ajastute ja paikade. Oma teekonnal omandab Orlando erinevaid rolle – mehena alustanud tegelaskujust saab filmi lõpus naine. Praeguseks on „Orlandost“ kujunenud kultusfilm, mis mängib julgelt sooidentiteetidega ja loob Woolfi romaanile võimsa visuaalse vaste.


Lisainfo:
Mare Pedanik
+372 602 6022
mare.pedanik@ekm.ee