Tartu sõpruskond ja Ülo Sooster

05.12.2014 – 29.03.2015
4. korrus, B-tiib

Tartu_sõpruskond
Valve Janov. Kala Karlova kohal. 1960. Eesti Kunstimuuseum

Alates 5. detsembrist saab Kumu kunstimuuseumis vaadata viimastest pallaslastest koosneva Tartu sõpruskonna ja Moskva põrandaaluse kunsti legendi Ülo Soosteri vahelisele läbikäimisele pühendatud näitust „Tartu sõpruskond ja Ülo Sooster”. Näitusel eksponeeritakse Valve Janovi (1921–2003), Silvia Jõgeveri (1924–2005), Kaja Kärneri (1920–1998), Lembit Saartsi (1924), Ülo Soosteri (1924–1970), Lüüdia Vallimäe-Margi (1925–2004) ja Heldur Viirese (1927) töid.

Ülo Soosterit on Eesti kunstiajaloos ikka ja jälle esitletud kui suurt üksiklast. Ent selle nõukogude perioodi legendaarse eesti kunstniku elus ja loomingus oli oluline koht tema kunstnikest sõpradel Tartus, Moskvas ja Tallinnas. Käesoleva näituse fookuses on Ülo ja tema õpinguaegse Tartu sõpruskonna vaheline läbikäimine 1950. aastate lõpus ja 1960. aastatel.

Saanud alguse ühisest helgest õpinguajast sõjajärgses Pallases, liidab seda sõpruskonda paraku ka stalinistlike repressioonide maailm ning kunstnikke endid puudutanud katsed tõmmata vabariigiaegsele prantsuse orientatsiooniga kunstikeskusele Tartus kriips peale. 1949.–1950. aastal arreteeritakse ja saadetakse Nõukogude Liidu vangilaagritesse Tartu ärksamad kunstitudengid, kelle seas on ka Ülo Sooster, Lembit Saarts ja Heldur Viires. Siiski tuleb Tartu sõpruskond pärast selle meesliikmete vangilaagritest naasmist 1950. aastate lõpus Tartus uuesti kokku ning paradoksaalselt saab nende taasühendajaks nüüd juba Moskvas elav ja peagi sealse põrandaaluse kunsti keskseks figuuriks kujunev Ülo Sooster. Karismaatiline isiksus, kelleta ei pruugiks Eesti sõjajärgses kunstiajaloos olla Karlova avangardistide peatükki ning kelle külaskäikudest Tartusse kujunevad sündmused, mil vahetatakse uuemaid kunstiideid ja ollakse vesteldes ööd läbi üleval.

Tartu sõpruskonna ja Ülo Soosteri vahelise läbikäimise jälgi on kõige rohkem säilinud nende 1950. aastate lõpu ja 1960. aastate loomingus, mille arvukad maalilised jäädvustused toonastest koosviibimistest korvavad peaaegu puuduva fotoarhiivi ning mille eksperimentaalsem pool annab tunnistust seni alahinnatud kunstnikevahelisest ideederinglusest. Märksõnadeks on siin väike formaat, pigem papitükil kui raamile tõmmatud lõuendil sündivad sürrealistlikud ja abstraktsed eksperimendid ning kättejuhtuvad kodused vahendid: riidetükid, paberitükid ja niidijupid, blanketid, rinnamärgid ja kopikad, vanad ajalehed-ajakirjad ning vajadusel isegi toidujäägid. Tartu sõpruskonna 1950. aastate lõpu ja 1960. aastate eksperimentaalne looming annab põhjust rääkida hõrgust kodusest avangardist, sõjajärgses Tartus läbi viidud katsest jätkata kunstirevolutsiooni väikeses väljavalitute ringis, luues endast ja oma mõttekaaslastest peenenenud tajuga inimest.

Suur osa käesoleval näitusel või näitusega kaasnevas raamatus ära toodud töödest 1960. aastatel avalikkuse ette ei jõudnud, kuuludes praegu ometi kunstimuuseumide kogudesse nii Tartus kui Tallinnas ning samuti kuulsasse Norton ja Nancy Dodge’i nonkonformistliku kunsti kollektsiooni New Jerseys. Seetõttu on käesolev näitus ühtlasi hommage kunstnike kodudele, neile loomingulistele ja seltskondlikele oaasidele, kus kohtuti ja pidutseti, ent kus ühtlasi tehti, nauditi ja hoiti kunsti, mille kuulumises Eesti sõjajärgsesse kunstiuuendusse praegusel ajal keegi naljalt enam ei kahtle.

Näituse kuraator: Liisa Kaljula
Näituse kujundaja: Flo Kasearu
Graafiline kujundaja: Tuuli Aule

Toetaja: Eesti Kultuurkapital

Näituse visuaalid asuvad Eesti Kunstimuuseumi digikogus.

Näitus „Tartu sõpruskond ja Ülo Sooster” jääb Kumu kunstimuuseumi 4. korruse B-tiivas avatuks 29. märtsini 2015.

Lisainfo:
Liisa Kaljula
näituse kuraator
tel 5294 308, 602 6046
liisa.kaljula@ekm.ee