„Vabad hinged“ peagi Vilniuses

24. juulil avatakse Leedu Rahvusgaleriis pidulikult näitus „Vabad hinged. Sümbolism Baltimaade kunstis“ („Laukinės sielos. Baltijos šalių simbolizmo dailė“). Näitus on publikule avatud 25. juulist 11. oktoobrini 2020. Novembris reisib näitus edasi Läti Kunstimuuseumisse, kus jääb avatuks veebruarini 2021. Kindlasti kajastame mõlemat sündmust Kumu blogis, kuid seniks meenutame, mis näitusega on tegu.

Tiiu Parbus

Pariis, aprill 2018. Foto: Karel Zova

Pariis, aprill 2018. Foto: Karel Zova

2018. aastal Pariisis Orsay muuseumis eksponeeritud näitus „Vabad hinged. Sümbolism Baltimaade kunstis“* („Âmes sauvages. Le symbolisme dans les pays baltes“) on Balti riikide suurprojekt, mis viis Eesti, Läti ja Leedu 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse kunsti kullafondi esmalt Pariisi kultuurielu südamesse, sealt edasi Tallinnasse ning nüüd Vilniusesse ja Riiga. Näituse põhifookuses on Baltimaade sümbolistliku kunsti eripära: kui ühelt poolt asusid kõnealuse perioodi noored kunstnikud avastama Euroopa kaasaegseid kunstisuundi, siis teisalt tundsid nad sidet oma rahvusliku identiteedi loomise püüdlustega. Liis Pählapuu on varem Kumu blogis Orsay näitusest kirjutades toonud välja, kuidas näituse kuraatori Rodolphe Rapetti sõnul on Balti kunstnike loomingus väga erilisel moel „ühendatud sümbolismi euroopalik rahvusvaheline karakter ja vormiline, sügavalt kohalikust kultuurist pärinev poolus. […] Rapetti [viitab] kriitiliselt senisele Lääne rafineeritud ja ülimalt enesekindlale kunstiajalookäsitlusele, mis on jätnud täiesti puudutamata ulatuslikud alad, võrreldavad piirkondadega, mida läinud sajandite kartograafid kirjeldada ei suutnud ning mida nad nimetasid terra incognita’ks, kujutades ette, et seal elavad draakonid või muinasjutulised olendid.“

Näitusevaade Orsay muuseumis. Foto: Xavier Curtat

Näitusevaade Orsay muuseumis. Fotod: Xavier Curtat

Näitusevaated Orsay muuseumis. Fotod: Xavier Curtat

Prantsuse publikule seni vähetuntud Baltimaade sümbolistid osutusid Orsay muuseumis väga menukaks – näitust käis vaatamas üle 236 000 külastaja. Nelja muuseumi (Läti Rahvusliku Kunstimuuseumi, Eesti Kunstimuuseumi, Leedu Kunstimuuseumi ja M. K. Čiurlionise nimelise Rahvusliku Kunstimuuseumi) koostöös sündinud näitusel olid eksponeeritud mitmetest kogudest ligi 150 teost, teiste hulgas Janis Rozentālsi, Vilhelms Purvītise, Mikalojus Konstantinas Čiurlionise, Kristjan Raua, Nikolai Triigi, Konrad Mägi ja Oskar Kallise tööd.
Sümbolismi näitus osutus väga populaarseks ka Kumu kunstimuuseumis. Siin kogus näitus 34 000 külastajat ning näitusega kaasnes mitmepäevane rahvusvaheline konverents „Sümbolistlik kunst Läänemere piirkonnas, 1880–1930“.

Näitusevaade Kumus

Näitusevaated Kumu kunstimuuseumis. Fotod: Stanislav Stepaško

Näitusevaated Kumu kunstimuuseumis. Fotod: Stanislav Stepaško

Nii nagu rändasid Euroopas näitusel eksponeeritud tööde autorid, rändavad nüüd ka nende tööd. „Vabad hinged. Sümbolism Baltimaade kunstis“ on rändnäitus ning ootuspäraselt on tegu keerulise formaadiga. Kindlasti võib omaette väljakutseks pidada seda, et sajandivanused teosed saaksid tõrgeteta pea kolm aastat eri näitusepaikade vahel liikuda.

Kuna teoste eksponeerimise kõrval on muuseumi üheks peamiseks ülesandeks pärandi säilitamine, siis sõltub töö transporditavus ning näitamise sagedus eelkõige tema seisukorrast. Praegu, näituse vaheajal, seisavad teosed oma kodumuuseumide hoidlates. Enne ja pärast igakordset reisi vaatavad restauraatorid ja koguhoidjad tööd uuesti üle, et nende seisukorda hinnates otsustada, kas teos talub transporti. Kui töö tohib reisida, siis hoolitsevad tööde transpordiks ettevalmistamisel ja sujuva transpordi tagamisel teoste turvalisuse eest lisaks eelmainitutele näituste korraldajad, registrarid, kuriirid ja seejärel uuesti võõrustava institutsiooni restauraatorid, registrarid jne.

Paljudele töödele kehtivad piirangud, mis reguleerivad nende eksponeerimise ajalist pikkust. Kui mõni hapram teos on (pikalt) näitusel olnud, siis järgneb sellele paus, mil teos on pimedas hoidlas. Sellest tulenevalt on ka Vilniuses avatava „Vabade hingede“ näituse teoste valik Pariisi ja Tallinna näitustest mõneti erinev. Näiteks ei ole Eesti Kunstimuuseumil võimalik näitusele saata Kristjan Raua 1935. aastal valminud suuremõõtmelist maali „Ohver“. Temperatehnikas tehtud töö on õrn: maalipind on habras ning selleks, et värvipind lõuendilt ei pudeneks, tuleb vältida teose liigset liigutamist.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA foto 7_0DS9010_

Kristjan Raud „Ohver“ (1935). Näitusevaated Orsay ja Kumu muuseumitest. Fotod: Karel Zova, Stanislav Stepaško

Rändnäituse puhul on huvitav, et kuigi tööde valik, temaatilised grupid teoste vahel, seina värvitoon vm võib jääda uuel eelneva ekspositsiooniga enam-vähem samaks, siis sageli mängib ruum näituse puhul suuremat rolli, kui me tajume. Tööde paiknemine ruumis, nende tihedus ja näituse valguslahendus, konkreetse ruumi ja tööde omavahelised proportsioonid on kõik osa näitusekülastaja terviklikust tajust, mis moodustab kokkuvõtva üldmulje. Tihti räägitakse, et üks või teine teos jätab mõnes kohas tugevama või selgema mulje. Üksik sõltub sel juhul tervikust ning tervik omakorda ruumist. Sellises tervikus on palju juhuslikku, alati ainukordset ja mitte kunagi midagi lõplikku, sest ruumid teoste ümber muutuvad, aga teosed ise enam mitte. Nii on võimalik igal uuel näitusel avastada teostes uusi aspekte, mis kindlate rõhuasetuste peale välja joonistuvad.

Leedu Rahvusgalerii kuraator Eglė Mikalajūnė: „Meie näituse kujundajat Ieva Cicėnaitėt inspireeris tähelepanek, et paljudel töödel on „väikesed tulukesed“ (leedu keeles spingsulės), kas sädemete või tähekestena. Neist eeskuju võttes on näituse kujundust tervikuks sidumas delikaatsed ekspositsiooni täiendavad valguslahendused. „Vabad hingede“ Vilniuses eksponeeritud näituse lisaprogrammi kuulub muu hulgas laste suvekool, linastuvad filmid Orsay muuseumist ja Eesti, Läti ja Leedu kunstnikest. Toimuvad loengud ja kahepäevane konverents Čiurlionisest ning tema loomingu mõjutust teistele perioodi kunstnikele, näitusesaalist kantakse üle raadiosaade ja toimub palju muud huvitavat.“

Soovitame kindlasti inimestel, kes külastavad enne 11. oktoobrit Vilniust, käia ka Leedu Rahvusgaleriis Baltimaade sümbolismi näitust vaatamas.

„Vabad hinged. Sümbolism Baltimaade kunstis“
Orsay muuseumis 10.04.–15.07.2018
Kumu kunstimuuseumis 12.10.2018–03.02.2019
Leedu Rahvusgaleriis 25.07.–11.10.2020
Läti Kunstimuuseumis 20.11.2020–21.02.2021

Soovitused

Kumu kunstimuuseumi näitusega kaasnes mitmepäevane rahvusvaheline konverents „Sümbolistlik kunst Läänemere piirkonnas, 1880–1930“. Soovitame vaadata ettekannete salvestisi, mis on leitavad Eesti Kunstimuuseumi Youtube’i kanalil. Siin konverentsi ühe peaesineja Joep Leersseni ettekanne „Uusromantism sajandivahetusel. Sümbolism ja rahvuslik identiteet“:

Sümbolismi konverentsi valitud ettekannete alusel on koostamisel järgmine Eesti Kunstimuuseumi Toimetiste number. Seniks saab sümbolismi kohta lähemalt lugeda näitusega „Vabad hinged. Sümbolism Baltimaade kunstis“ kaasnenud samanimelisest raamatust. Leedu Rahvusgalerii näituse tarbeks ilmub raamat leedu ja inglise keeles, kujundaks Tuuli Aule.

 

*Nii prantsus-, inglis- kui ka leedukeelses näituse pealkirjas on kasutusel sõna „metsik“, kuid kuna eesti keelde on see tõlgitud kui „vabad hinged“, siis on selguse mõttes tekstis kasutatud läbivalt viimast varianti.