Vaatame tagasi: Kumu aastal 2019

Kadi Polli

2019. aasta tähendas Kumu kunstimuuseumile jätkuvalt kõrgetel tuuridel pidust tegutsemist. Kui aasta alguses oli vaja lõpule viia Eesti Vabariik 100 kunstiprogramm, siis edasi tuli tähistada juba Eesti Kunstimuuseumi 100. juubelisünnipäeva. Selle viimasega, EKM100ga seoses seadis Kumu endale kaks suunda: ühelt poolt muuseumi kogu aktualiseerimine tänast kunstnikkonda kaasava suure näituseprojektiga „Avatud kollektsioonid. Sõna saab kunstnik“ ning teisalt teadlik tegelemine naiskunstnikega. Nii on 2019.aasta lõpuks kõik Kumu näitusesaalid antud naistele, olgu seda siis personaal-, grupi- või teemanäitustena, ajaloost või kaasajast.

AVAPILT: Näituse „Avatud kollektsioonid. Sõna saab kunstnik“ vaade. Foto: Stanislav Stepaško

Näituse „Avatud kollektsioonid. Sõna saab kunstnik“ vaade. Foto: Stanislav Stepaško

Üksteist uut näitust

Kui EV100 aasta 2018 oli eriline just suurte välisnäituste poolest, mis viisid Eesti kunsti nimekatesse muuseumidesse ja galeriidesse Washingtonist Moskvani, siis EKM100 aastal olime keskendunud pigem oma kogudele ja kohalikule publikule. Näitusel „Avatud kollektsioonid. Sõna saab kunstnik“ (kuraator Eha Komissarov) andsid muuseumi fondid tõlgendusmaterjali tänasele kunstnikkonnale, pakkudes inspiratsiooni uue loomingu sünniks. Ühtaegu tähendas see näituseprojekt Eesti Kunstimuuseumi kogude nähtavaks ja kättesaadavaks tegemist ka Tallinnast väljaspool: rändnäitusi „Avatud kollektsioonid. Kunstimuuseum sinu linnas“ Haapsalus ja Valgas.

Uurimuslikus mõttes oli tähtsaim projekt kindlasti naiskunstnikke ja naiste kujutamist vaatlev näitus „Eneseloomine. Emantsipeeruv naine Eesti ja Soome kunstis“ (kuraatorid Anu Allas ja Tiina Abel) Kumu suures saalis. Olime seda suurt koostööd Helsingis asuva Ateneumi kunstimuuseumiga valmistanud ette mitu aastat ja koos näitusega sai kaante vahele ka oluliste tekstidega kataloog.

Aasta kõige eksperimenteerivam ja julgem ettevõtmine oli Kumu jaoks Tommy Cashi ja Rick Owensi ühisnäitus (kuraator Kati Ilves) kaasaegse kunsti galeriis. Ameerika moelooja ja Eesti räppari loominguline sünergia sai piisavalt efektne, et tuua näitusesaalidesse Kumu 2019. aasta rekordilise publiku ja laiendada külastajaskonna piire (palju iseseisvalt näitusele tulnud noori ja esmakordseid külastusi).

Tuletame siinkohal meelde kõiki Kumus 2019. aastal toimunud näitusi ja kordame üle, miks üks või teine projekt meie jaoks oluline oli.

 

Suur saal

Näituse „Gordon Matta-Clark: anarhitekt. Anu Vahtra: eemaldamise teel tervikuni.“ vaade. Foto: Stanislav Stepaško

Näituse „Gordon Matta-Clark: anarhitekt. Anu Vahtra: eemaldamise teel tervikuni.“ vaade. Foto: Stanislav Stepaško

Gordon Matta-Clark: anarhitekt. Anu Vahtra: eemaldamise teel tervikuni. 22.02.–08.06.2019
Kuraatorid: Sergio Bessa (Bronxi Kunstimuuseum), Jessamyn Fiore (Estate of Gordon Matta-Clark), Anu Allas

Bronxi Kunstimuuseumi, kunstniku pärandit haldava Estate of Gordon Matta-Clark’i ja Eesti Kunstimuuseumi koostöös sündinud näitus tõstis esile selle, kuidas on Matta-Clarki looming muutnud arusaamu arhitektuuri rollist tänapäeva inimese elus. Ühendades „anarhia” ja „arhitektuuri”, tähistas Matta-Clarki viljeletud „anarhitektuur” kunstilist praktikat, mis tegeles nihestuste, tühimike ja mitte-kohtadega linnaruumis. Näitus asetas kunstiajalooliselt märgilise autori dialoogi Anu Vahtra loominguga, keda huvitab samuti ruumiline ja arhitektuurne keskkond, sealhulgas galeriiruumide ja muuseumihoonete spetsiifika. Kumu näituseks lõi Vahtra Gordon Matta-Clarki teostele meeldejääva installatiivse keskkonna, mis põhines eelmise suure saali näituse „Vabad hinged“ kujundusel.

Näituse „Avatud kollektsioonid. Sõna saab kunstnik“ vaade. Foto: Stanislav Stepaško

Näituse „Avatud kollektsioonid. Sõna saab kunstnik“ vaade. Foto: Stanislav Stepaško

Eesti Kunstimuuseum 100. Avatud kollektsioonid. Sõna saab kunstnik. 05.07.–10.11.2019
Kuraator: Eha Komissarov, koordinaator: Tiiu Parbus

Kuraator Eha Komissarov kutsus näitusel osalema 25 eesti ja rahvusvahelist kunstnikku, kelle ülesanne oli muuseumikogule oma uute teostega lisandväärtust ja mitmekihilisemat kultuurikonteksti pakkuda. Inspireerides dialoogi kaasaegse kunstniku ja kunstipärandi vahel, tõi näitus esile kaasaegse kunsti üha olulisemaks muutuvat rolli uute kunstiajalooliste kontseptsioonide kujundajana. Originaalse kujunduskontseptsiooniga näitus kutsus vaataja rännakule kunstiajaloolisesse metsa ja hoolitses selle eest, et see kulgeks vabalt, hälbides peateedelt hõrkudele kõrvalradadele, mille kohta kunstiajalugu pole veel midagi lõplikku ega paikapidavat öelnud.

Näituse „Eneseloomine. Emantsipeeruv naine Eesti ja Soome kunstis“ vaade. Foto: Stanislav Stepaško

Näituse „Eneseloomine. Emantsipeeruv naine Eesti ja Soome kunstis“ vaade. Foto: Stanislav Stepaško

Eneseloomine. Emantsipeeruv naine Eesti ja Soome kunstis. 06.12.2019–26.04.2020
Kuraatorid: Tiina Abel, Anu Allas. Konsultant: Anu Utriainen (Ateneumi kunstimuuseum). Koordinaatorid: Karin Pastak, Katja Ikäläinen, Minna Erwe

Eesti Kunstimuuseumi 100. tegevusaastat tähistav näitus tõstis esile naiskunstnike rolli kunstiajaloos. Tegemist on seni suurima Eesti naiskunstnike loomingut tutvustava väljapanekuga, mis toob päevavalgele palju vähetuntud materjali ja asetab selle dialoogi Soome naiskunstnike teostega. Näitus, mis tõi vaatajate ette kunsti 19. sajandist 1950. aastateni, põhineb pikaajalisel uurimistööl ning valmis koostöös Soome kunsti klassikalist perioodi koondava Ateneumi kunstimuuseumiga.

Leia näituse kataloog Eesti Kunstimuuseumi e-poest

 

Kaasaegse kunsti galerii, 5. korrus

Näituse „Tommy Cash ja Rick Owens. Süütud ja neetud“ vaade. Foto: Stanislav Stepaško

Näituse „Tommy Cash ja Rick Owens. Süütud ja neetud“ vaade. Foto: Stanislav Stepaško

Tommy Cash ja Rick Owens. Süütud ja neetud. 03.05.–15.09.2019
Kuraator Kati Ilves.

Möödunud aasta tõeline hittnäitus, mida külastas kokku 50 000 inimest, pani omavahel dialoogi muusikamaailmast kunsti liikunud Tommy Cashi ja Ameerika moedisaineri Rick Owensi, keda mõlemat seob huvi visuaalkultuuris ringlevate veidrate, marginaalsete või piire ületavate teemade vastu. Tervikinstallatsioonina lavastatud näitus põimis Cashi varasematest muusikavideotest ja lavavisuaalidest tuntud värvikat ja lopsakat pildikeelt Owensi minimalistliku ja monokroomse moeloomingu, disainmööbli ja installatsioonidega.

Näituse „Sisse, sisse – uks on lahti! Edith Karlson, Mary Reid Kelley, Eva Mustonen“ vaade. Foto: Stanislav Stepaško

Näituse „Sisse, sisse – uks on lahti! Edith Karlson, Mary Reid Kelley, Eva Mustonen“ vaade. Foto: Stanislav Stepaško

Sisse, sisse – uks on lahti! Edith Karlson, Mary Reid Kelley, Eva Mustonen. 11.10.2019–29.03.2020 
Kuraator: Triin Tulgiste.

Naiskunstnikele pühendatud juubeliaasta raames palusime Kumusse kolm kunstnikku, kelle loomingu selgroo moodustab lugude jutustamine: kaks hetke omanäolisemat kohalikku kunstnikku – suuremõõtmeliste installatsioonidega töötava Edith Karlsoni ja käsitööd ja tekste kombineeriva Eva Mustoneni, nende vestluspartneriks kutsusime USA-s elava ja töötava video- ja installatsioonikunstniku Mary Reid Kelley. Karlsoni ja Mustoneni näituseks valminud uusproduktsioon on tähelepanuväärne lisandus Eesti kaasaegse kunsti väljal.

 

Kunst pärast II maailmasõda, 4.korrus

Näituse „Sots art ja mood. Kontseptuaalsed rõivad Ida-Euroopast“ vaade. Foto: Stanislav Stepaško

Näituse „Sots art ja mood. Kontseptuaalsed rõivad Ida-Euroopast“ vaade. Foto: Stanislav Stepaško

Sots art ja mood. Kontseptuaalsed rõivad Ida-Euroopast. 15.03.–04.08.2019
Kuraator: Liisa Kaljula.

Näitus tõi kokku kaks siinsest regioonist alguse saanud originaalset kunstiliikumist, mida on saatnud märkimisväärne rahvusvaheline tähelepanu: 1970.–1980. aastate sots art kujutavas kunstis ning 2010. aastate postsovetlik esteetika moekunstis. Näitus tõi esmakordselt Eesti publiku ette 2010. aastatel Ida-Euroopas esile tõusnud noored moekunstnikud, kes ammutavad inspiratsiooni oma riigi sotsialistlikust minevikust ning kelle laadi tuntakse maailma moelavadel kui postsovetlikku esteetikat.

Näituse „Maire Männik. Eesti legend Pariisis“ vaade. Foto: Stanislav Stepaško

Näituse „Maire Männik. Eesti legend Pariisis“ vaade. Foto: Stanislav Stepaško

Maire Männik. Eesti legend Pariisis. 23.08.2019–05.01.2020
Kuraator: Juta Kivimäe.

Maire-Helve Männik oli üks silmapaistvamaid sõjajärgsetel aastakümnetel välismaal töötanud eesti skulptoreid. Aastal 2004 kinkis Erki Männik suure osa ema loomepärandist Eesti Vabariigile. Näitus Kumu kunstimuuseumis koondas Eesti Kunstimuuseumi ning Tartu Kunstimuuseumi vahel jaotunud loomingupärandit, lisaks teoseid erakogudest, juba varem muuseumidesse jõudnud töid ja Tartu Ülikooli mälestusmedaleid ülikooli muuseumi kogust. Näitusele eelnenud mahuka restaureerimistöö teostasid Isabel Aaso-Zahradnikova ja Aleš Zahradnik, taastatud sai enam kui 50 teost.

Leia näituse kataloog Eesti Kunstimuuseumi e-poest 

 

3. korrus

Näituse „Gustav Klucis. Vene 1920.–1930. aastate avangard“ vaade. Foto: Stanislav Stepaško

Näituse „Gustav Klucis. Vene 1920.–1930. aastate avangard“ vaade. Foto: Stanislav Stepaško

Gustav Klucis. Vene 1920.–1930. aastate avangard. 12.04.–25.08.2019. Kuraator: Iveta Derkusova (Läti Rahvuslik Kunstimuuseum). Koordinaator: Karin Pastak.

Tegemist oli vene avangardismi ja konstruktivismi ühe tuntuima kunstniku Gustav Klucise esimese isikunäitusega Eestis, mis tõi välja tema rolli fotomontaaži pioneerina, mõju kaasaegsele graafilisele disainile ning tõstis esile tema eksperimenteeriva, erinevaid kunstivorme sünteesiva ning rangeid piire lõhkuva loomingu originaalsuse. Näitusel eksponeeriti töid alates varastest konstruktivistlikest eksperimentidest kui tema elu lõpuni.

Näituse „Vallutaja pilk. Lisa Reihana „In Pursuit of Venus““ vaade. Foto: Stanislav Stepaško

Näituse „Vallutaja pilk. Lisa Reihana „In Pursuit of Venus““ vaade. Foto: Stanislav Stepaško

Vallutaja pilk. Lisa Reihana „In Pursuit of Venus“. 20.09.2019–26.01.2020
Kuraatorid: Kadi Polli, Eha Komissarov, koordinaator Mari Kangur

Näituse „Vallutaja pilk“ keskmes on Lisa Reihana võimas videoteos „In Pursuit of Venus“, mis esitab väljakutse visuaalkultuuri ajaloos kinnistunud stereotüüpidele oma ja võõra kujutamisel. Taasesitades mänguliselt 19. sajandi alguses Prantsusmaal toodetud pilttapeeti, uurib ja nihestab hiiglaslik videopanoraam kujutisi tsiviliseeritud eurooplaste ning barbaarsete ja eksootiliste Vaikse ookeani maade elanike kohtumistest. Reihana teose laiendusena demonstreerib näitus kolonialistlike stereotüüpide mõju ja laia levikut Baltimaades, tuues välja rohke koloniaalse materjali Eesti muuseumides, baltisaksa maadeavastajate retkede illustratsioonid ning Vene impeeriumi rahvaste, sealhulgas eestlaste visuaalsed kujutised.

 

Populaarsemad näitused

2018. aasta EV100 kunstiprogrammi näitustest, mis jäid avatuks ka 2019. aasta alguses

– „Konrad Mägi“ (kuraator Eero Epner) – 45 000 külastajat
– „Vabad hinged. Sümbolism Baltimaade kunstis“ (kuraatorid Rudolphe Rapetti, Liis Pählapuu) – 34 000 külastajat

2019 uutest näitustest:

- „Tommy Cash & Rick Owens“ (kuraator Kati Ilves) – 50 000 külastajat
- „Avatud kollektsioonid. Sõna saab kunstnik“ (kuraator Eha Komissarov) – 33 000 külastajat