Tagasivaade: Kumu aastal 2021

2021. aasta oli Kumule jätkuvalt rahutu aasta, mis tõi töörütmi mõttes nii kiirenemist kui ka aeglustumist, plaanide teostumist ja edasilükkamist, kasvavat ja siis jälle kahanevat külastajaskonda. Kõige hoogsam ja lootusrikkam oli aasta algus, mil muuseumis oli veel avatud 2020. aasta suurnäitus „Egiptuse hiilgus“ ning samal ajal tegi uksed lahti Kumu 3. korruse uus püsiekspositsioon „Identiteedimaastikud. Eesti kunst 1800–1945“.

Uus püsinäitus „Identiteedimaastikud“ oli muuseumi tähtsaim ettevõtmine. Eelmise, alates 2006. aastast väljas olnud Eesti vanema kunsti ekspositsiooni uuendamist plaaniti viimased viis aastat, uue väljapaneku kontseptsiooni loomine ja ettevalmistus hõlmas suurt meeskonda Eesti Kunstimuuseumist ja väljastpoolt. „Identiteedimaastikud“ avanes rohkele külastajaskonnale veebruaris, Kumu 15. sünnipäeval. Püsiekspositsiooni ala hõlmab ka kahte projektiruumi, kus saab korraldada väikseid, aga mobiilseid vahetuvaid näitusi: tutvuda vähe tuntud (nais)kunstnike loominguga, korraldada kaasaegse kunsti sekkumisi ja algatada ühiskonnas aktuaalseid dialooge. Projektiruumi esimene näitus „Erinevuste esteetika“ vaatas rassi-stereotüüpe 20. sajandi alguse kunstis, tekitades teema ümber palava, ent Eesti kultuuriväljal kindlasti vajaliku diskussiooni. „Identiteedimaastikud“ on saanud Eesti muuseumide aastaauhinna nominatsiooni ja kandideerib EV kultuuripreemiale.

2021. aastal alustas Kumu kunstimuuseum ka oma keskkondliku jalajälje kaardistamist ning jätkusuutliku tegevuskava väljatöötamist, eesmärgiga kasutada eesolevate näituste ja teiste põhitegevuste käigus võimalikult keskkonnasäästlikke lahendusi ning suurendada keskkonnahoiualast teadlikkust nii oma töötajaskonna kui ka muuseumikülastajate seas (loe lisaks Eesti Kunstimuuseumi veebilehelt).

Pärast varakevadist eriolukorda avas Kumu suvehooaja mitme, veel suletud uste taga valminud näitusega. Omaette riskantne otsus oli eelnevalt juba aasta võrra edasi lükatud rahvusvahelise projekti „Terve öö üleval. Reivikultuur lähivaatlusel“ plaanivõtmine Kumu kaasaegse kunsti galeriis. Hoolimata keerulisest algusest, õnnestus reivinäituse lõpus, 2021. aasta septembris siiski korraldada ka kauaoodatud Kumu REIV. Samuti klappis Kumu kaasaegse kunsti programmi reivikultuuri teemaga väga hästi haakuv suure saali sügisene hittnäitus „Jeremy Shaw. Phase Shifting Index“.

Vanema kunsti osas tegi Kumu 2021. aastal koostööd Lätiga, näidates publikule suvel suures saalis läti rahvusliku kunsti klassiku Janis Rozentālsi loomingut. Kolmanda korruse näitusesaalis toimus kunsti ja disaini kõrvutav „Kunst on disain on kunst“, mis oli meeldejääv nii oma huvitava teemapüstituse, pilkupüüdva kujunduse kui ka menuka seminari poolest. Sellele järgnes Lõuna-Eesti kunstnike ja regionaalse identiteediga tegelev „Talomuro ilmaruum. Lõuna-Eesti loojad“.

Kumu kaasaegse kunsti galeriis avati aasta lõpul suur, tervet ühte kümnendit kaardistav väljapanek „Kunst mugavustsoonis? Nullindad Eesti kunstis“, mis taasloob ülevaate paljudest märgilistest teostest Eesti kunsti lähiminevikust. Näituse kestvus on plaanitud tavalisest pikemaks – ligi 11 kuud – ja vastavalt kavandatud ka selle elutsüklid, mida võimendavad filmi- ja publikuprogramm ning kunstnikest valmiv videomaterjal. Oleme teadlikult toetamas viimasel aastal Eesti kunstiväljal aina valjemalt kõlavat näituseelu aeglustumise mõtet, panustades selle võrra rohkem näituste tutvustamisse ja programmiloomesse.

Teise kindla suunana on oluline näituste järelelu – heade väljapanekute jagamine teiste kunstiinstitutsioonidega. Nii töötas Kumu selle nimel, et Tartu Kunstimuuseumis taassünniks Ado Vabbe näitus ja „Talomuro ilmaruum“ jõuaks Lõuna-Eesti vaatajani ERM-is. Keerulisest ajast hoolimata on suur rõõm näitustest ka väljaspool Eestit – Espoos EMMA muuseumis valmis võimas Konrad Mägi loomingu ülevaatenäitus, mis 2022. aastal reisib omakorda edasi Kopenhaagenisse.

Uus püsinäitus, kuus uut ajutist näitust ja kolm projektiruumi näitust

Tuletame siinkohal meelde kõiki 2021. aastal Kumus toimunud näitusi ning kordame üle, miks üks või teine projekt meile tähtis oli.

Uus püsiekspositsioon: Identiteedimaastikud. Eesti kunst 1700–1945

Kuraatorid: Kadi Polli, Linda Kaljundi. Koordinaator: Magdaleena Maasik

Uus püsinäitus tutvustab siinset vanemat kunsti Eesti mitmerahvuselise ajaloo taustal. Vaatluse all on baltisaksa ja eesti visuaalkultuuri põimingud, kunsti roll noores Eesti rahvusriigis, unistused moodsast elust, naiskunstnike hääl, vaikiva ajastu ja sõjaaja kunst ning siinsete identiteedimaastike kujunemise lugu. Kõrge kunsti kõrval tutvustab näitus kohalikku visuaalkultuuri laiemalt, lõimides siinse kunstiharrastuse ja -hariduse, tarbegraafika ja disaini ajalugu. Püsiekspositsiooni täiendavad mitu kaasaegse kunsti teost ja vahetuvad näitused projektiruumides.

Projektiruumid

Virtuaalgiid. 20 kommentaari
Kuraatorid: Linda Kaljundi, Kadi Polli. Videote teostus: Stella Saarts. Koordinaator: Magdaleena Maasik

Näitus „Erinevuste esteetika“
Kuraator: Bart Pushaw. Koordinaator: Magdaleena Maasik

Näitus „Erna Kreischmann. Baltisaksa modernisti oma ruum“
Kuraatorid: Eha Komissarov, Mari-Liis Krautmann. Koordinaator: Magdaleena Maasik

3. korrus

Näitus „Kunst on disain on kunst“

Kuraatorid: Eda Tuulberg, Karin Vicente. Koordinaator: Tiiu Saadoja

Kunstnikud ja disainerid peegeldavad oma kaasaega, kuid teinekord rikuvad mängureegleid, muudavad seeläbi väljakujunenud arusaamu ja nihestavad kehtivaid hierarhiaid. Näitus uuris kunsti ja disaini kokkupuutepunkte hilisnõukogude Eestis, mil kunstnikud tegelesid aktiivselt materiaalse maailma ümbermõtestamisega. Teostes väljendub autorite mänguline suhestumine nii enda erialasse kui ka ümbritsevasse keskkonda.

Näitus „Talomuro ilmaruum. Lõuna-Eesti loojad“

Kuraator: Liis Pählapuu. Koordinaator: Magdaleena Maasik

Nii nagu Sika talust pärit Karl Pärsimäele on Lõuna-Eesti olnud paljudele kunstnikele sünnikohaks ja loomingu keskmeks. Lõuna-Eestist on alguse saanud Eesti kunsti 20. sajandi alguse radikaalseimad nähtused ning sinna on mindud otsima vahetut looduskogemust ja vaimset kirgastumist. Esimest korda püütakse selle näituse kaudu jõuda lähemale Lõuna-Eesti kui unikaalse ja rikka kultuuriruumi fenomenile kunstis.

Suur saal

Näitus „Janis Rozentāls. Elutants“

Kuraator: Aija Brasliņa (Läti Rahvuslik Kunstimuuseum). Konsultant: Liis Pählapuu.
Koordinaatorid: Inga Jaagus, Ieva Kalnača (Läti Rahvuslik Kunstimuuseum)

Janis Rozentāls (1866–1916) oli 19.–20. sajandi vahetusel populaarseim ja mitmekülgseim läti kunstnik. Näitus, mille puhul ajastu vaim sulandub kunstniku elutantsuga, tõi vaatajani Rozentālsi loomingu rahvaelustseenidest sümbolistlike nägemusteni.

Näitus „Jeremy Shaw. Phase Shifting Index“

Projektijuht: Inga Jaagus. Koordinaator: Kati Ilves

„Phase Shifting Index“ on Berliinis tegutseva kunstniku Jeremy Shaw’ mastaapne video-, heli- ja valgusinstallatsioon, mis viib meid inimesejärgsesse aega kauges tulevikus. Shaw töötab mitmesuguste meediumidega, et analüüsida teisenenud kognitiivseid seisundeid ning kultuurilisi ja teaduslikke praktikaid, mis püüavad uurida transtsendentaalseid kogemusi.

Kaasaegse kunsti galerii, 5. korrus

Näitus „Terve öö üleval. Reivikultuur lähivaatlusel“

Kuraator: Kati Ilves. Kaaskuraator: Vanina Saracino. Koordinaator: Tiiu Saadoja

Reiv on elektroonilise tantsumuusika pidu, mille hoovad ulatuvad helimaastikult kaugemale, mõjutades eri subkultuursete manifestatsioonidena ka visuaalkultuuri. Seda jõulist fenomeni käsitlev näitus tõi vaatajani teoseid reivi tippaja mekadest Inglismaalt ja Belgiast ning avas ühtlasi reivikultuuri kaasajas – nii Berliini ööklubis Berghain kui ka paljudes teistes paikades.

Näitus „Kunst mugavustsoonis? Nullindad Eesti kunstis“

Kuraatorid: Eha Komissarov, Triin Tulgiste. Koordinaator: Tiiu Saadoja

Näitus jätkab sealt, kus lõpetas 2018. aastal toimunud 1990. aastate kunsti kokku võtnud näitus „Salatoimikud [1990ndate kartoteek]“. Uue kümnendi märksõnadeks said majandusbuum, professionaliseerumine ja rahvusvahelistumine, mida tagantjärele on kokkuvõtvalt nimetatud normaliseerumiseks. Väljapanek vaatleb, kuidas väljendusid need arengud ajajärgul loodud kunstis ning millised olid tähtsamad autoripositsioonid ja teemapüstitused.

Kumu auditooriumi tegevus

Omaproduktsioonina läbiviidaval Kumu Dokumentaalil toimus 19 filmiseanssi, kus näitasime 20 filmi ning mida külastas 1396 vaatajat. Numbrid on tavapärasest väiksemad, sest jaanuaris oli saal COVID-19 piirangute tõttu suletud, veebruaris kehtis 50% saali mahutavuse piirang ning perioodil märts – mai lõpp oli saal COVID-19 piirangute tõttu samuti suletud. Niisiis saime filme korralikult näidata alles sügisel. Samad piirangud kehtisid ka teiste sündmuste puhul.
Kokku leidis Kumu auditooriumis aset 121 sündmust, mida külastas 11 395 inimest.


2021. aasta tähendas Kumule:

● üle 72 000 külastaja;

● uus püsinäitus, kuus uut ajutist näitust ja kolm projektiruumi näitust;

● populaarseim näitus: Egiptuse hiilgus. Niiluse oru kunst“ (10.10.2020–21.03.2021) – 43 200 külastajat

● 502 muuseumi- ja stuudiotundi, milles osales 6211 last ja noort

● 119 publikuüritust 2616 külastajale;

● Kumu auditooriumis toimus 121 üritust, milles osales 11 395 külastajat

 

Uued raamatud:

● Kumu ingliskeelne muuseumijuht

● „Talomuro ilmaruum. Lõuna-Eesti loojad“ raamat

● „Terve öö üleval. Reivikultuur lähivaatlusel“ raamat

● Eesti Kunstimuuseumi Toimetised 11 (16) 2021. Naiste erinumber

● „Identiteedimaastikud“ eesti- ja ingliskeelsed näitusejuhid

● „Kunst mugavustsoonis? Nullindad Eesti kunstis“ ajakiri

Vaata raamatuid meie e-poes.