Tagasi reivikultuuri juurte juurde. Intervjuu Tõnis Hiiesaluga

Kuni 17. oktoobrini on võimalik Kumus tutvuda näitusega „Terve öö üleval. Reivikultuur lähivaatlusel“, mis heidab pilgu reivile ja klubikultuurile ning nendega seotud subkultuuridele. Reede, 10. septembri öö teeb aga eriliseks asjaolu, et reivikultuuri ja selle ajalugu tutvustavalt näituselt saab suunduda edasi ise reiviajalugu tegema. Taas toimub Kumu Reiv, kus astuvad üles reivisõpradele tuttavad Suurbritannia artistid Giant Swan ja Rezzett ning kohalikud tegijad Nikolajev ja Susanna Raiend. Reiviöö visuaalse rännaku loob Mikk-Mait Kivi. Lisaks muusikalisele ja seda saatvale visuaalsele elamusele rikastab reivikogemust kaasaegse tantsu etendus „Club Compressd“, mille on lavastanud koreograaf Rene Köster. Samuti on programmi üheks osaks kunstnike Kiwa ja Henri Hüti loodud performance „Pea vahetus“. Kumu Reivi peakorraldaja Tõnis Hiiesaluga vestles Kumu publikuprogrammide kuraator Brigita Reinert.

Oled varemgi reivi tüüpi üritusi korraldanud, sealhulgas Patareivi ning Kumu Reivi 2019. aastal, kui muuseumis oli avatud Tommy Cashi ja Rick Owensi ühisnäitus. Mis on käesoleval aastal Kumu Reivi puhul sinu arvates teistmoodi ning miks peaks inimesed seda sündmust kogema?
Ükski reiv ei sarnane teisega. Väga oluline on tulla kodust välja ja suhelda inimestega, noppida ideid ning kogemusi. Otsekontakt on lõpuks see, mis meid nii eraeluliselt kui ka professionaalselt, loominguliselt edasi viib. Kui seda praegusi olusid arvestades ohutult teha saame, peaksime neid võimalusi ära kasutama. Eriti niivõrd erakordsetes tingimustes nagu reiv kunstimuuseumis.
Kui eelmine kord keskendusime Tommy Cashi ja Rick Owensi ühisloomele, siis sel aastal läheme tagasi reivikultuuri juurte juurde ehk kutsume meile külla reivi sünnimaa – Suurbritannia – tänased eredaimad näited. Artistide valiku osas olen teinud koostööd Robert Nikolajeviga Ida Raadiost. Lähtusime elektroonilise muusika tooremast esteetikast ning kaasaegsest põrandaalusest reiviskenest ning valisime välja kõige intrigeerivamad ja äkilisemad tegijad.

Mida reiv sulle tähendab?
Kui satun reivile või mõnele kontserdile, siis 90% kordadest ma ka ise korraldan neid. Nii on enamik muusikasündmusi minu silmis midagi enamat kui lihtsalt pidu. Kõik algab ideest. Reivil võib olla ajalooliselt nii poliitilisi kui ka sotsiaalseid eesmärke. Produtsendina näengi nende eesmärkide ja väljundite, aga ka lihtsalt kõige eredamate muusikanäidete tutvustamise võimalust laiemale publikule.

Kas tänapäeva kontekstis on tegemist pelgalt ühe peoformaadiga või on sellel endiselt potentsiaal kanda endas poliitilist ja sotsiaalset (vastupanu) mõõdet?
Kõik, mida sa teed, on poliitika. Kui tegutsed avalikus ruumis, siis tuleb sul paratamatult ühiskonnas laiemalt toimuvate protsesside suhtes mingisugune seisukoht võtta. Eks reivid on juba ajalooliselt olnud kohad, kus on võimalus protestida kehtivate normide vastu. Olgu normide seadjad kas siis vanemad või hoopis valitsus. See muidugi ei tähenda, et Kumu Reiv praegusel hetkel valitseva korra suhtes protestib, aga mingite ühiskondlike ilmingute suhtes kindlasti. Me teeme seda küll rahumeelselt, muusika kaudu.

Mis on ühe sellise ürituse korraldamise juures kõige huvitavam ning teisalt kõige keerulisem?
Kõige rohkem pinget pakub uus muusika ja uute esinejate leidmine. Otsingud viivad nii interneti sügavustesse, kopitanud prooviruumidesse kui ka räpastesse salabaaridesse või tekivad avastused hoopis Itaalia kiirteel raadiot kuulates. Me ei tea kunagi, kellest saab uus Tommy või Uue Laine reedõhtune sirakas.
Loomeinimestega töötamine omaette on juba väljakutse, sest nad hõljuvad sageli mingil teisel lainesagedusel ja nende liigutamiseks ei saa kasutada käsi ega loogilist mõtlemist.

Kas tooksid sellest line-upist välja mõne esineja, kelle osalemisest on eriti hea meel?
Kogu line-up on puhas lõbu. Mulle on väga oluline ka sündmuse esimene pool, kunstiprogramm, mis toob külastajani nii töötoad (Darja Popolitova meistriklass „Kuidas luua hõbesõrmust?“), performance’id (Rene Kösteri „Club Compressd“, Kiwa ja Henri Hüti teosed) kui ka Kati Ilvese kuraatorituuri näitusel. Tordiks kirssidel on muidugi live’id (Rezzett ja Giant Swan) ning kohalikud selektorid.

Oled tegelikult TTÜ haridusega insener ning üle 10 aasta töötanud IT-alal. Kuidas jõudsid ikkagi kultuuriürituste korraldamiseni?
Ilmselt sai TTÜ ajal käidud rohkem EKA pidudel. Ametivahetuses on ilmselt süüdi ka tollane EKA õhkkond, mis seda kõike soodustas. Siis tulid lisaained EKA-st ja juba olingi Telliskivis avanud kultuuriklubi Salvador. See oli veel enne F-hoonet praeguses bändimajas, mis just sel talvel maha põles.

Oled korraldanud hulganisti mitmesuguseid üritusi, sealhulgas üritusesari Välk, festival Kultuuritolm, Patareiv, Love Boat, samuti pidanud üleval Salvadori klubi, Punast Maja, nüüd Uue Laine klubi jne. Ürituste raames oled sageli kunsti ja muusikat omavahel põiminud (nt Patarei Kultuuritolm kandis nimetust „kunsti- ja muusikafestival“). Kust selline huvi ikkagi tuleb ja miks on see sulle oluline?
Eespool selgus, et poliitika on kõigis meie tegevustes ja meie ümber. Samamoodi on seda ka kunst. Keegi ei tahaks tegelda pelgalt dekoratsioonidega, pinnapealne inimene ongi juba seest surnud. Igas tegemises tuleb leida motivatsioon, miks ma seda teen, mida püüan muuta või mõjutada. Kultuuritolm paistis ilmselt paljudele lihtsalt tolmukeerutamisena, kuid selle sees pulbitses igal aastal kümneid kunstiprojekte, mis kõik tegelesid sotsiaalsete, poliitiliste või puhtinimlike teemadega. Sellel festivalil on üles astunud suur osa tänaseks tuntud kunsti- või muusikapersoone. Tolm tegeles põhimõttelises mudas tuhnimisega. Otsisime nõelu heinakuhjast.

Klubi Uus Laine avas uksed 2020. aasta veebruaris. Vead seda koos Madis Ligema ja Eerik Nõlvakuga. Uue Laine programm on tihe: toimuvad kontserdid ja peod, lisaks filmiõhtud, viktoriinid jne. Kuidas tekkis niisuguse klubi loomise idee? Millist rolli nägite sellel kohalikul kultuurimaastikul?
See oli loogiline jätk eelnenule. Kuna pidime oma eelmistest ruumidest lahkuma, siis kolisime lihtsalt uude kohta. Uue Lainega soovime inimestele pakkuda kureeritud sisu kultuurimaastikul, sarnaselt nagu toimivad kunstigaleriid. Anname rõõmuga kuu või aastaaja kureerida mõnele kutsutud inimesele, kellele ise alt üles vaatame.

Avasite Uue Laine just vahetult enne esimese koroonalaine puhangut. Alternatiivsete kultuurisündmuste korraldajate tööelu on pandeemia ajal olnud eriliselt raske. Milliseid n-ö ellujäämisviise olete enda jaoks avastanud ja rakendanud?
Tuleb toimetada mitmel rindel. Talvel, kui olime suletud, tegime online-evente, et kogukonda koos hoida. Proovisime iga nädal teha ühe sutsaka mõne bändi, peosarja või DJ õhtuga. Liitusime ka Patreoni keskkonnaga, kus saab meie tegemisi toetada, ning mõned ärikliendid ja suuremad annetajad aitasid meid veepeal hoida. Uus Laine on koroonaajastul siiski pigem kallis hobi, kuhu matame ressursse ja aega, mida oma teistest projektidest ja enda tagant varastame.

Mis teeb ühe ürituse sinu arvates edukaks?
Kui vähemalt üks inimene püüdis mõne naeratuse kinni.

Kui asetada Eesti ööelu ja klubikultuur rahvusvahelisse konteksti, siis milline on see pilt, mis sulle vastu vaatab?
Pikk tee on veel käia just produktsiooni osas. Aga eks meie väiksus paneb selles osas piirid ruttu ette. Kui näed mõnda kultuurikorraldajat või inimest, kes sulle head muusikat soovitab, siis arvesta kohe julgelt ette, et tegu on sulle väga olulise ja vajaliku inimesega. Nokats maha kõigi ees, kes siin liivakastis midagi korraldavad. Kui meel on lahutatud, tõuseb ka majandus järgmisel hommikul. Toetage väiketootjaid ja ostke kohalikku kunsti.

Millist muusikat sa ise vabal ajal heameelega kuulad?
Pigem olen liikunud sinnapoole, kuidas võimalikult autentset helikogemust saada. Ehitame sõbraga kõlareid ja katsetame heliga. Kuulan absoluutselt kõiki stiile ja ajastuid. Pole olemas halba muusikat, on vähe süvenemist. Võin nädal jutti kuulata koorilaulu, PC Musicut või suvel näiteks kuulasin R2 Tetrise saateid tagantjärele, kui porgandipeenraid rohisin. Ilmselt saak tuleb mega!

Võttes arvesse koroonapandeemiat, muutunud maailma ja tulevikku: kui Kumu Reiv 2021 on edukalt tehtud, siis millised on sinu plaanid tulevikuks?
See reiv on ilmselt viimane selletaoline sündmus Kumus lähitulevikus, sest ta on otseselt seotud Kumu näituseprogrammiga, mis lausa õhetab sellise reivi järele.
Tänu Kati Ilvese kureeritud viimastele undergroundi ja tänavakultuuri sügavalt puudutavatele näitustele („Tommy Cash ja Rick Owens. Süütud ja neetud“ ja „Terve öö üleval. Reivikultuur lähivaatlusel“) on saanud Kumus selliseid äkilisemaid formaate edukalt katsetada. Nii et tule võta viimast, sest võib-olla sel sajandil enam Kumus reivida ei saa.

Tulemas