Kumu pakub lisaks näitustele ja auditooriumis toimuvale iganädalasele filmiprogrammile ka hulgaliselt mitmeid erinevaid publikuüritusi. Saabuvate lähikuude publikuprogrammidest annab ülevaate Kumu publikuprogrammide kuraator Brigita Reinert. Jõulupühade erisündmused Käesolevat aastat lõpetavad paar publikule mõeldud temaatilist eriüritust. Juba oktoobrist on Kumu suures saalis avatud näitus „Vabad hinged. Sümbolism Baltimaade kunstis“. Lisaks igal laupäeval kell 15.00 toimuvatele lühituuridele, on …

Kaarel Kurismaa on Eesti kunstimaastikul erakordselt mitmepalgeline loovisiksus. Tema loomingu väljundites põimuvad eri kombinatsioonides heli, muusika, skulptuur, maalikunst, kirjandus, lavakunst, monumentaalkunst, disain. Eesti kunstilukku on Kurismaa läinud aga eelkõige kineetilisele kunstile alusepanija ning selle järjepidevuse ainsa hoidjana. Kergelt paroodiliseks nõukogude aja võimu kehtestavate vahendite suhtes võib pidada Kurismaa tuntuimat teost „Helisid tilkuv seadeldis“ (1975). See …

21. novembril avati Eesti Kunstimuuseumi ja Riikliku Tretjakovi Galerii koostöös valminud näitus „Piiride poeetika. Eesti kunst 1918–2018“, mis on pärast Eesti taasiseseisvumist suurim Eesti kunsti ülevaatenäitus Venemaal. Näituse tagamaid avab koordinaator Karin Pastak. Eellugu Nagu rahvusvaheliste näituste puhul ikka, hõlmas ka „Piiride poeetika“ ettevalmistamine mitmete asutuste ja isikute tihedat ning pikaaegset suhtlust. Nii oli ka …

Videos „Kõrbelaul“ räägib Kadi Estlandi vanaema isiklikke mälestusi noorpõlvest, meenutades muuhulgas külastusi Estonia teatrisse ning Georg Otsa osatäitmisi operetis „Kõrbelaul“. Videoga koos eksponeeritakse kunstniku perekonnas traditsiooniliselt tikitud linikud; tegemist on üle mitme põlvkonna ulatuva traditsiooniga, mida Estland, kes ise tekstiilikunsti taustaga, jätkab siiani. Nii on siin esitatud tekstiilid tegelikult väga erinevatest aegadest, aga põhiosas on …

1. novembrist on Kumu kunstimuuseumi kaasaegse kunsti galeriis avatud Eha Komissarovi ja Anders Härmi kureeritud näitus „Salatoimikud [Üheksakümnendate kartoteek]”, mis seadis eesmärgiks kaevuda kümnendi süvakihtidesse ning heita valgust varju jäänud, unustatud või kultuurimälus kaduma läinud teostele. See ambitsioonikas projekt on osa EV100 suuremahulisest kunstiprogrammist ning Kumu enda 1990. aastate kunstile pühendatud uurimisprojektist „Müütilised/materiaalsed üheksakümnendad”. Palusime …

  Käesolev töö kujutab Gerd Egede-Nissenit, Norra vasakpoolse poliitiku ja Norra Kommunistliku Partei asutaja Adam Egede-Nisseni 14-aastast tütart, kellest hiljem sai tuntud näitleja. Konrad Mägi maalis terve elu portreesid, sageli täitis ta tellimust, ent vahel valis endale modellid ka ise, kujutades eriti palju juute ja mustlaseid, kultuurilisi „teisi”. „Norra tütarlapse portree” (1909) ei olegi ilmselt tellimustöö, …

Alates neljapäevast, 22. novembrist on Moskvas Riiklikus Tretjakovi Galeriis avatud näitus „Piiride poeetika. Eesti kunst 1918—2018”. Sellest Eesti Kunstimuuseumi ja EV100 kultuuriprogrammi järjekordsest suurest rahvusvahelisest ettevõtmisest tuleb Kumu blogis eraldi juttu järgmisel nädalal. Seekord annab Kadi Polli ülevaate aga kahest Moskva kaasaegse kunsti institutsioonist, mida Kumu peab oma headeks partneriteks: Moskva Moodsa Kunsti Muuseumist ja …

Inessa Josing tuli eesti kunsti kõrvaluksest. Enne seda kui Manifesta kuraatorid teda 1998. aastal mainekale rahvusvahelisele biennaalile esinema kutsusid, oli ta esinenud ainult Ants Juske kureeritud näitusel „Eesti kui märk“ (1996). Tema installatsioonid sündisid Viru tänaval „Kanguri“ teksapoe aknakujundustena ning dialoogis ajakirjanduse ja publikuga, kitši, campi, gay-esteetika ja sotsiaalkriitiliste teemadega. Sisenedes stilistina oma ühtaegu käredate ja …

1997. aastal, kui Eesti osales esimest korda Veneetsia biennaalil, eksponeeris Jaan Toomik Canal Grande kaldapealsel kohaspetsiifilist installatsiooni „Vaade” (1997), mis koosnes lõõtsalaadse vormi moodustunud kirstudest. Kaante ja põhjadeta kirstudest tekkis vaateraam Ponte dei Sospirile ehk nn Ohete sillale Doodžide palee ja vangla vahel, kus paleest vanglasse või hukkamisele viidavad kinnipeetavad nägid viimast korda päikesevalgust. Elegantse …

1990. aastate juhtivat feministlikku kunstnikku Mare Trallat iseloomustas kirglik love-hate suhe meediatega, arenedes hiljem välja paindlikeks, sünteesialtideks käsitlusteks. 1996 töötas Tralla välja vabaks eneseteostuseks sobiva meediapersooni – ilge naisterahvas, kes asub väljaspool norme. Kui 1990. aastate lõpul sai Trallast internetikunstnik, kes digitaalse tehnoloogia vahendusel võis ehitada vaatajale reageerivaid ja osalemiserutust pakkuvaid installatsioone, ei unustanud ta …