24. juulil avatakse Leedu Rahvusgaleriis pidulikult näitus „Vabad hinged. Sümbolism Baltimaade kunstis“ („Laukinės sielos. Baltijos šalių simbolizmo dailė“). Näitus on publikule avatud 25. juulist 11. oktoobrini 2020. Novembris reisib näitus edasi Läti Kunstimuuseumisse, kus jääb avatuks veebruarini 2021. Kindlasti kajastame mõlemat sündmust Kumu blogis, kuid seniks meenutame, mis näitusega on tegu. Tiiu Parbus 2018. aastal …

Varasemad naiskunstnike loodud kodanliku ruumi representatsioonid kuuluvad baltisaksa päritolu autoritele. Charlotte Margarethe Elisabeth von Gaveli (1833–1894) „Nurk arhiivis“ kujutab võlvlagedega väärikat ruumi, mida täitvaid ürikuid ja raamatuid uurib nende keskel seisev vanem mees. Sageli kajastab figuuride paigutamine interjööridesse kõnekalt ruumide kasutamise soolisi konventsioone, mida kunstnik mitteteadlikult reprodutseeris: aktiivne mees tegutses avalikus ruumis, passiivne naine privaatses …

Kumu Dokumentaal on kohe peale Kumu kunstimuuseumi avamist 2006. aastal alguse saanud iganädalane tasuta linastuv dokumentaalfilmide sari, mille fookuses on kunstilise väärtusega kultuuri ja ühiskonda laiemalt käsitlevad filmid. Sari koondab mõtlevaid inimesed, kes huvituvad maailmast meie sees ja ümber ning kutsub vaatama, avastama ja keskenduma suundumustele, arusaamadele ja tõlgendustele kultuuris. Kumu Dokumentaali seansid toimuvad kolmapäeviti …

Üle-eelmise sajandivahetuse Euroopas oli üks meessoole pakutavaid iluideaale dändi, kes keeras selja ühiskondlikele normidele ning andus enese vajaduste rahuldamisele. Tema rõhutatud eneseväljendusvajadus ja stiilsus ilmnevad nii maitsekas rõivastuses kui ka kurioossete asjade lembuses. Baudelaire kirjutab, et ehtsas dändis ilmneb „täiuslik iseloom ning kogu selle maailma hingemehhanismi peen mõistmine”. Teisalt on ta Baudelaire sõnadega „nagu laskuv …

Frederik Klanberg on Haagi Kuningliku Kunstiakadeemia dokumentaalfotograafia õpilane, kes pöördus eriolukorra ajal ülikooliaine raames Kumu poole ideega teha portreefotosid Kumu püsiväljapanekus olevatest skulptuuridest. Kuna inimeste pildistamine on praeguse haiguspuhangu ajal raskendatud ning kujud teatavasti ei hinga, avanes just nüüd, mil Kumu oli suletud, suurepärane võimalus koostööprojektiks. Mari Kangur     Ellen Kolk. Tiiu Randviir. 1973. …

Tartu sõpruskonna näol on tegemist kunstikoolieaegse sõpruskonnaga, mille tuumikusse kuuluvad Valve Janov, Silvia Jõgever, Kaja Kärner, Lembit Saarts, Ülo Sooster, Lüüdia Vallimäe-Mark ja Heldur Viires. Lisaks õpingutele Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis 1940. aastatel ühendab sõpruskonda ka stalinistlike repressioonide kogemus ja tegutsemine ametliku kunstielu fookusest väljas. 1960. aastate Tartu sõpruskonna eksperimentaalne looming on väikeseformaadiline ja rafineeritud. Et …

Üks eriolukorra tõttu ära jäänud publikuüritustest oli filmi „Nõukogude hipid” linastus Kumu auditooriumis, mille pidi sisse juhatama filmi autor Terje Toomistu. Kuna nii huvitavat ja värvikat materjali oleks patt jagamata jätta, toome teieni Terje Toomistu loengu tekstiversiooni koos filmi ajutise vaatamisvõimalusega, mis kehtib 31. maini (täpsem juhis teksti lõpus). Terje Toomistu Kõigest mõneaastase nihkega jõudis …

„Põhja-Eesti maastikku“ (1974) peetakse sageli Ando Keskküla esimeseks n-ö küpse perioodi maaliks, sissejuhatuseks hüperrealismi. Tegemist on seniste otsingute kulminatsiooniga: teosega, mis avab tema maalipraktikas uued teemad ja küsimused. Kuigi tegemist on n-ö realistliku vaatega, ei taotle Keskküla siinkohal veel fotolike efektide kujutamist – ta pole maalinud näiteks ukseklaasi tagasipeegeldust või mõnda foto (d)efekti; tema fookus …

22. maist on Kumu suures saalis avatud retrospektiivnäitus „Ando Keskküla. Tehnodeelia ja tegelikkus”. Oleme juba varasemalt tutvustanud Keskküla loomingu märgilisi teoseid, avaldame nüüd soojendusena lõigu Anders Härmi kuraatoritekstist, mis on täispikkuses loetav näitusega kaasnevast kataloogist. 24. märtsil 1950 Saaremaal Pöides sündinud Ando Keskküla on eesti kunstis kahtlemata fenomen. Sisenedes kunstiväljale juba üliõpilasena 1960. aastate lõpus …

Üks olulisemaid interjöörimaalijaid baltisaksa (nais)kunstnike seas on Klara Zeidler (1870–1951), kelle 1920. aastate teosed dokumenteerivad naise elukeskkonda. Peamiselt mõisainterjööre kujutavad teosed saavad inimese puudumise ja neutraalse pilgu läbi justkui metafüüsilise mõõtme. Seda omadust süvendab Zeidleri oskuslik akvarellitehnika, mis lisab ruumidele ka tundelise dimensiooni. Kunstniku kujutatud keskkondi võib vaadata kõnekate visuaalsete allikatena naise ruumikogemusest. 1921. aasta …