Aktiklassid olid 19. sajandil üheks peamiseks takistuseks naiste akadeemilise kunstihariduse omandamise teel. Enamjaolt olid akadeemiates modellideks mehed, sest naismodellidega seostusid eetilised ja moraalsed piirangud. Balti (nais)kunsti kontekstis on oluline teada, et Peterburi kunstiakadeemia õppekorraldus polnud Euroopa mainekamate kunstikeskuste, olgu siis Müncheni või Pariisiga võrreldes nais- küsimuses kaugeltki kõige konservatiivsem. Seda tõestab baltisaksa maalijanna Sally von …

Märtsi alguses, loetud päevad enne naistepäeva toimus Kumus konverents „Naiskunstnikud Balti- ja Põhjamaade muuseumides“. Rahvusvaheline konverents tõi kokku nii ajaloolise kui ka kaasaegse kunstiga tegelevad uurijad, et vaadelda võrdlevalt naiskunstnike osakaalu erinevates Balti- ja Põhjamaade kunstimuuseumite kollektsioonides, analüüsida kogude täiendamise strateegiaid, püsiekspositsioonide muutunud struktuure ning tutvustada neis läbiviidud näitusi ja uurimisprojekte. Kõik konverentsil peetud ettekanded …

1960. aastate keskpaigas koondusid Henn Roode otsingud pildimaailma organiseerimise erinevatele võimalustele. 1963. aastal valminud maal „Lilla hallis“ on üks varaseid abstraktseid teoseid ja ühtlasi üks vähestest teostest, kus kunstnik kasutab kollaažitehnikat: liidab abstraktse maalilise struktuuriga fragmente saksakeelsest ajalehest. Modernismi kogemust enda jaoks läbi tunnetav edumeelne Eesti kunstnikkond kasutas kollaaži, üht 20. sajandi moodsa kunsti lemmikvõtet …

Muuseum on publikule endiselt suletud, mistõttu jätkame näituste tutvustamist digikanalites. Seekord tutvustame meie uusimat näitust, vaid nädala lahti olla jõudnud väljapanekut „Vello Vinn. Vastupeegeldused”, mida loodetavasti peagi kõik ka ise külastada saavad. Seniks aga tutvuge näitusega kuraator Elnara Taidre poolt loodud teksti ja fotogalerii kaudu. Teisipäeval, 7. aprillil  kell 20.00 toimub Kumu Facebooki-lehel ka virtuaaltuuri …

Kristin Kalamees on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia graafika eriala ja interdistsiplinaarsete kunstide magistriõppe. Aastatel 2003–2007 oli ta performance-kunstnikuna rühmituse Pink Punk liige. Kalamees on õppinud ka Tallinna Ülikooli avatud õppes filmi ja videot, ning on mitmete 2000. aastatel valminud lühifilmide autor. „Igavene tuli” (2002) on Kalamehe esimesi läbimurdefilme, kus autor avastab, et ta hakkab tajuma pronkssõduri …

Jätkame Kumu näituste tutvustamist virtuaaltuuri vahendusel. Sel nädalal kutsume kõiki virtuaaltuurile näitusel „Sisse-sisse, uks on lahti! Edith Karlson, Mary Reid Kelley, Eva Mustonen“, mis oli üks Eesti Kunstimuuseumi 100. sünnipäevale pühendatud, just naiskunstnikke esile tõstvatest väljapanekutest. Pakume lugemiseks kuraator Triin Tulgiste kuraatoriteksti ja vaatamiseks Hedi Jaansoo tehtud fotosid, mis mõlemad valmisid näitust saatva kataloogi tarvis. …

Lapsed olid nii nõukogude ühiskonnas kui ka sotsrealistlikus kunstis kesksel kohal: nad kehastasid seda kommunistlikku tulevikku, mille poole Nõukogude riik püüdles, ning pidid kasvama uue ühiskonna ideaalkodanikeks. Lapsi võidi kunstis kujutada küll veidi pehmemalt ja mängulisemalt kui täiskasvanute maailmas, kuid piltide struktuur ja sõnum lähtusid sotsrealistliku kaanoni põhisisust. „Noored mudellendurid“ (1951) kujutab ühest küljest mängivaid …

Eesti Kunstimuuseumi kõik filiaalid ja raamatukogu on seoses kehtiva eriolukorraga ajutiselt suletud. Et ootamatult suletud näitused siiski võimalikult paljude kunstihuvilisteni jõuaksid, oleme Kumus alustanud tegevust, et luua võimalus tutvuda interneti kaudu näitustega, mis praegu suletud muuseumihoones peidus on. Esimese pääsukesena tutvustame teile põhjalikult üht käimasoleva hooaja suurprojekti, koostöös Ateneumi kunstimuuseumiga valminud näitust “Eneseloomine. Emantsipeeruv naine Eesti …

Maie Helm (1958) on tuntud peamiselt loomi kujutavate ofortide ja joonistuste poolest, olles oma motiivi valikult küllaltki erandlik. Kummastavad, sageli absurdile rajatud pildisüžeed annavad alust näha Helmi loomade maailmas sotsiaalsete ning alateadvuslike ilmingute sürrealistlikke paralleele. Tema tööde metafoorsust on rõhutanud ka poola kriitik Tomasz Wilmazski: “Maie Helmi tööde poeesia on lähedane sürrealistlikule atmosfäärile, seda iseloomustab …

Eesti Kunstimuuseum on eriolukorra tõttu olnud sunnitud oma uksed mõneks ajaks sulgema, kuid samas võime rõõmu tunda, et põhjalikult on uuenenud meie suhtluskanal oma publikuga internetis. Märtsi alguses sai nii ka Kumu endale uue veebilehe, mida siinkohal põgusalt tutvustame. Muuseumi uus veebileht on varasemast palju visuaalsem ning oma struktuurilt selgemalt orienteeritud külastaja vajadusetele. Esilehelt leiab parajasti …