Lapsed olid nii nõukogude ühiskonnas kui ka sotsrealistlikus kunstis kesksel kohal: nad kehastasid seda kommunistlikku tulevikku, mille poole Nõukogude riik püüdles, ning pidid kasvama uue ühiskonna ideaalkodanikeks. Lapsi võidi kunstis kujutada küll veidi pehmemalt ja mängulisemalt kui täiskasvanute maailmas, kuid piltide struktuur ja sõnum lähtusid sotsrealistliku kaanoni põhisisust. „Noored mudellendurid“ (1951) kujutab ühest küljest mängivaid …

Eesti Kunstimuuseumi kõik filiaalid ja raamatukogu on seoses kehtiva eriolukorraga ajutiselt suletud. Et ootamatult suletud näitused siiski võimalikult paljude kunstihuvilisteni jõuaksid, oleme Kumus alustanud tegevust, et luua võimalus tutvuda interneti kaudu näitustega, mis praegu suletud muuseumihoones peidus on. Esimese pääsukesena tutvustame teile põhjalikult üht käimasoleva hooaja suurprojekti, koostöös Ateneumi kunstimuuseumiga valminud näitust “Eneseloomine. Emantsipeeruv naine Eesti …

Maie Helm (1958) on tuntud peamiselt loomi kujutavate ofortide ja joonistuste poolest, olles oma motiivi valikult küllaltki erandlik. Kummastavad, sageli absurdile rajatud pildisüžeed annavad alust näha Helmi loomade maailmas sotsiaalsete ning alateadvuslike ilmingute sürrealistlikke paralleele. Tema tööde metafoorsust on rõhutanud ka poola kriitik Tomasz Wilmazski: “Maie Helmi tööde poeesia on lähedane sürrealistlikule atmosfäärile, seda iseloomustab …

Eesti Kunstimuuseum on eriolukorra tõttu olnud sunnitud oma uksed mõneks ajaks sulgema, kuid samas võime rõõmu tunda, et põhjalikult on uuenenud meie suhtluskanal oma publikuga internetis. Märtsi alguses sai nii ka Kumu endale uue veebilehe, mida siinkohal põgusalt tutvustame. Muuseumi uus veebileht on varasemast palju visuaalsem ning oma struktuurilt selgemalt orienteeritud külastaja vajadusetele. Esilehelt leiab parajasti …

Sotsialistlik realism juurutas maaelu kajastustes kasupõhise tootlikkuse teemat, mis kohustuslikus korras seostus omakorda kolhooside kui kasu tegeliku lähtekohaga. Kuivõrd tegemist oli kunstis seni kasutamata teemaga, konstrueeriti saagikusest jutustavaid narratiive eri kunstinähtuste ühendamise teel. Esteetilise vormi piiratuse ületamiseks ja illusiooni parandamiseks komponeeriti pilte nagu filmikaadreid. Karruse „Vilja riigile“ (1953) on Eesti sotsrealismi tuntumaid ikoone, mis jäigi …

29. märtsini on Kumu 5. korrusel avatud näitus “Sisse-sisse, uks on lahti. Edith Karlson, Mary Reid Kelley, Eva Mustonen”, mis toob kokku kolm kunstnikku, kelle loomingus on võrdselt olulisel kohal enamasti naiseks olemise teemalised jutustused ja tundlikkus materjali suhtes. Avaldame siinkohal lõigu näituse kuraatori Triin Tulgiste intervjuust Mary Reid Kelleyga, mida saab täispikkuses lugeda näitusega kaasnevast …

Hinnatud kunstiõpetaja Silvia Jõgeveri (1924–2005) “Teoorjad tulevad põllutöölt koju” (tuntud ka kui “Heinalised”) (1960) on mitmeski mõttes erandlik teos. Veidi tontlikus assamblaažis väjendub kunstniku ambitsioon mängida vabalt vormi ja materjaliga, lastes lahti kujutamistavadest. Samas ei ole küsimus ainult kunstisisestes vormiotsingutes. Kunstnik on otsustanud uuesti tegeleda teoorjuse ajalooga, mille kujutamine diplomitöös tal 1948. aastal ära keelati. …

16. veebruarist on Kumu 4. korrusel, kohe nõukogude perioodi püsiekspositsiooni kõrval, avatud 1990. aastate kunsti tutvustav ja mõtestav püsinäitus, mis on esimene omataoline Eestis. Kuraator Eha Komissarov kirjeldab 1990. aastaid kui uusi kunstnikupositsioone loonud aega. Ühiskonnas toimunud sotsiaalsed muutused leidsid vastukaja kunstis, mis edastas sõnumeid vabadusest, uuest meediast ja tehnoloogiast, soorollidest ja tarbimiskultuurist. Annika Räim …

Kaljo Põllu oli üks esimesi Eesti kunstnikke, kes haaras kinni popkunsti loodud võimalusest luua sildu kiiresti muutuva ühiskonna, selle argipäeva ja kunsti vahele. Eriti tundis ta selleks vajadust 1960. aastate Tartu konservatiivses kunstikeskkonnas. Selleks kasutas ta Tartu Ülikooli kunstikabineti võimalusi tutvustada noortele kaasaegseid suundumusi kunstis ning andis ka ise kunstnikuna eeskuju. Põllu poplooming polnud ühetaoline, …

14. veebruarist on Kumu 3 korrusel avatud Elnara Taidre kureeritud näitus „Vello Vinn. Vastupeegeldused“, mis vaatleb Vinna mõju eesti kunsti- ja visuaalkultuurile kõrvutades teda mitmete kaasaegsete autoritega. Eeltutvustusena avaldame lõigu Andras Trosseki artiklist „Vello Vinn ja bilateraalse sümmeetria printsiip”, mida saab täispikkuses lugeda näitusega kaasnevast kataloogist. Andreas Trossek   Vello Vinn (s 1939) on kunstnik, …