Nädala teos: Kristjan Raud. Kahekesi

Kristjan Raud. Kahekesi. 1903-1913. Pliiats, paber. Eesti Kunstimuuseum

Kristjan Raud. Kahekesi. 1903-1913. Pliiats, paber. Eesti Kunstimuuseum

Pärast eepose „Kalevipoeg” 1935. aasta väljaande illustratsioone, mis äratasid suurt vastukaja, võeti näitustele meelsasti Kristjan Raua seni eksponeerimata varasemaid töid, mille seas oli ka joonistus „Kahekesi” (1903-1913). Teost on dateeritud tema Tartu-perioodiga, ent võimalik, et selle loomisele andis tõuke Noor-Eesti rühmituse juhtiva kirjaniku Friedebert Tuglase 1908. aastal ilmunud novellikogu „Kahekesi”, mida läbis armastuse teema.
Armastust, sealhulgas erootilisust, on kunstis käsitletud läbi aegade, kuid sajandivahetusel muutus teema akuutseks seoses opositsiooniga kodanliku moraali vastu ning psühholoogia- ja füsioloogiaalaste uuringutega, mille mõjukaim tulemus oli Sigmund Freudi psühhoanalüüsi teooria. Freudi teoseid hakati eesti keelde tõlkima alles 1990.–2000. aastatel, „Unenägude tõlgendamine” (1900) ilmus eesti keeles 2007. aastal. Kuigi Eesti haritlaskond valdas saksa keelt ja võis Freudi teostega tutvuda algkeeles, hakkas freudism Eesti kirjandust mõjutama alles 1920.–1930. aastatel. Baltisaksa kirjanduskriitikas kerkis aga vabaarmastuse teema üles juba 1890. aastatel. Paistab, et Raud jagas seisukohta Lev Tolstoiga, kes lihalikku lembesuhet eitamata pidas tõeliseks ja kõlbeliseks sellest kõrgemale tõusvat armastust. Lisaks Tolstoi peateostele ilmus eesti keelde tõlgituna 1904. aastal iha ja armukadeduse hukatuslikkusele osutav jutustus „Kreutzeri sonaat”. Kristjan Raud tundis Saksa ja Vene kunstiperioodika kaudu Edvard Munchi loomingut – kas just maali „Kaks inimolendit” (1895) ja samasüžeelisi puulõikeid alapealkirjaga „Üksildased” (1899), mis kujutavad meest-naist selgvaates, teineteisest eemal seisvaina öise mere ääres, ent igatahes norralase kunsti probleemistikku. Näib, nagu oleks Raud oma joonistuse loonud Munchile vastukaaluks, kujutades vapustava lihtsusega kahe inimese harmoonilist ühendust ja sellest tiivustatud julgust maailmale vastu astuda. See on üks väheseid ja kaunemaid armastuseteemalisi teoseid Eesti kunstis, erinedes seejuures paljust,
mida oli tollal loodud sel teemal mujalgi. Kahtlemata lähtus töösse kätketud helge armastuse käsitus, nagu Raua sümbolismi sisemine selgus üldse, kunstniku loomusest tervikuna, sealhulgas religioossest maailmavaatest.
Teost saab näha 3. veebruarini avatud näitusel “Vabad hinged. Sümbolism Baltimaade kunstis”. Igal laupäeval kell 15.00 leiab aset ka näituse lühitutvustus.