Milline on roheline muuseum?

Käesoleva aasta kevadel aitas Kumul grupp tudengeid Eesti Kunstiakadeemia jätkusuutliku disaini kursuse raames ning tuntud moedisaineri Reet Ausi ja ringmajanduse eksperdi Harri Moora juhendamisel teha esimesed sammud rohelise muuseumi poole liikumiseks. Tudengid analüüsisid Kumu keskkonnategevust alates energiakasutusest ja jäätmete kogumisest kuni näituste korraldamiseni. Analüüsi tulemusena selgitati välja Kumu praegune keskkonnajalajälg ja pakuti välja lahedused rohelise muuseumi põhimõtete rakendamiseks. Lisaks kaardistas teine grupp tudengeid Kumu näitusetegevusest ülejäävaid materjale ning disainis sobivatest jääkmaterjalidest terve rea ringseid tootenäidiseid, mida muuseum saab oma kaupluses müüa ja nii oma materjalikasutuse jalajälge vähendada.

kumusolar

Muuseumid ei ole tänapäeval ainult mäluasutused, vaid ka vaimsed ja tegevuskeskused, rääkides kaasa üha olulisemaks muutuvate keskkonnaprobleemidega seotud teemadel. Paljudele võib see olla üllatuseks, et muuseumitel on oma hoonete, hoidlate, näituse- ja muude tegevuste kaudu ka suur ökoloogiline jalajälg. Tänapäevased muuseumihooned on suured energiatarbijad, näituste kujunduses kasutatakse väga palju erinevaid materjale, mis sageli pärast näitust rändavad prügimäele, rääkimata muuseumide igapäevasest jäätmetekkest, veekasutusest ning muuseumitegevusega seotud transpordist ja tööreisidest. Seetõttu on oluline, et muuseumid hakkaksid rohkem tähelepanu pöörama keskkonnajalajälje vähendamisele, andes oma panuse rohepöörde teostamisse.

Kuigi maailmas leidub juba palju näiteid edumeelsetest keskkonnahoidlikest muuseumidest, on mõiste „roheline muuseum“ Eestis siiski veel lahti mõtestamata. Rohelise muuseumi all peetakse silmas muuseumi, mis kõigis oma tegevustes lähtub keskkonnahoiu ja jätkusuutlikkuse põhimõtetest. See eeldab seda, et muuseum tegeleb teadlikult ja süsteemselt keskkonnale mõju avaldavate tegevustega, kaasates siia ka kõiki olulisi huvirühmi.

Kuna Eestis on rohelise muuseumi mõiste veel suhteliselt võõras, siis on Kumul kui Eesti muuseumimaastiku ühel lipulaeval võimalus olla selles vallas teerajaja ja eeskuju.


Kumu keskkonnajalajälg praegu

Kumu keskkonnajalajälje arvutamisel keskenduti suurema keskkonnamõjuga tegevustele, milleks on elektri ja soojaenergia kasutus, jäätmete liigiti kogumine ning vee kasutus. Ilmnes, et kolme viimase aasta jooksul (2018‒2020) on Kumu keskkonnajalajälg üldplaanis vähenenud. Ainsana oli eelmisel aastal suurenenud soojaenergia tarbimine, mis võis tuleneda külmemast talvest. Eelmise aasta jalajälje vähenemisele aitasid oluliselt kaasa ka COVID-19 piirangud. Kokkuvõttes on Kumu energiatarbimisest tulenev panus kliimamuutustesse ehk süsinikujalajälg kolmel viimasel aastal vähenenud:

2018: 1872.5 t CO2

2019: 1845.8 t CO2

2020: 1696.1 t CO2

Siiski on Kumu 2020. aasta energiakasutusest tulenev süsiniku jalajälg ligikaudu võrreldav 300 kodumajapidamise ühe aasta energiakasutuse või siis 206 miljoni mobiiltelefoni laadimisega. Kumu energiatarbimine ja sellest tulenev keskkonnamõju on suur ja seetõttu tuleks sellele kindlasti tähelepanu pöörata.


Võimalused Kumu rohelisemaks muutmiseks

Kumu on juba rakendanud mitmeid rohelise muuseumi põhimõtteid. Näiteks näituste tehnilisel korraldamisel kasutatakse mitmeid säästlikke materjalivalikuid ja korduskasutusvõtteid. Rohelise muuseumi põhimõtete edasine rakendamine eeldab, et Kumu seab endale selged keskkonnaeesmärgid ning loob sisemise keskkonnatöörühma, kes hakkab keskkonnategevust plaanipäraselt ellu viima. Kumul on suur potentsiaal integreerida keskkonnateemat selgemalt ka kõikidesse oma tegevustesse alates haridusprogrammidest kuni näituste üldisema korralduseni. Näiteks on paljud edumeelsed muuseumid oma keskkonnategevuse eesmärkide püstitamisel kasutanud juhendina ÜRO säästva arengu eesmärke.[1]

Roheline elekter

Kumu võiks kaaluda rohelise ehk taastuva elektrienergia kasutamist, ostes teadlikult taastuvelektrit. See aitaks oluliselt vähendada muuseumi süsinikujalajälge. Samas on majanduslikust seisukohast pikemas perspektiivis mõistlik kaaluda hoopis ise taastuvelektri tootmist, kasutades päikesepaneele.

Tudengite tehtud arvutused näitavad, et päikesepaneelide kasutamine on Kumu puhul väga perspektiivikas. Päikesepaneelid muuseumihoone katusel oleks lihtne ja kiire viis katta kuni 10% muuseumi elektritarbimise vajadusest. Hoone katuse ääre mõõdukas tõstmine ei tekita ka visuaalseid probleeme seoses päikesepaneelide nähtavaksjäämisega.

Peale selle on võimalik natuke suuremate esialgsete investeeringutega võtta päikeseenergia tootmiseks kasutusse ka Kumu parkimisplats. Sellisel juhul saaks toota isegi kuni 60% Kumu enda elektritarbimisest (koos katusel asuvate päikesepaneelidega isegi kuni 70%).

carpark_trina-1200x900

Jäätmete liigiti kogumine

Kumu jäätmekaardistus näitas, et liigiti kogutakse alla 10% tekkivatest olmejäätmetest. Jäätmete liigiti kogumise võimalus (sh pakendijäätmete kogumine) kõikjal muuseumihoones peaks olema iseenesest mõistetav. Tudengite soovitus on kasutusele võtta ratastel modulaarne prügikastide lahendus, kus vastavalt vajadusele oleks võimalik kaste ühest kohast teise transportida ning kasutada vaid parasjagu vajalikke sorteerimiskaste (näiteks ürituse raames kasutada vaid olme- ja biojäätmete sorteerimiskasti).

illustration_wastebin

Vihma- ja lumevee kasutamine

Tallinnas on aastane sademete määr ligikaudu 702 mm. Kumu suur katuseala võiks seega koguda märkimisväärses koguses (ligikaudu 1.2 miljonit liitrit) vihma- ja lumevett, mis omakorda kataks ära suure osa (kui mitte kogu osa) Kumu hallvee (v.a joogivee) vajadustest.

Vihma- ja lumevee kogumiseks vajalikud veepaagid saab paigaldada muuseumi laopinnale (või ka maa alla, mis on oluliselt kallim investeering) ning Kumu fassaad jääb seega täielikult puutumata.

Materjalide vahetamise platvorm

Kumus tekib nii näituste kujundamisel kui ka näituste lõppedes väga palju erinevaid korduvkasutatavaid materjale ja tooteid. Kumu kasutab juba praegu muuseumisiseselt paljusid materjale korduvalt, samas jääb aga palju materjale üle, mida oleks mõistlik pakkuda teistele muuseumidele või kultuuriasutustele. Sama probleem on ka teistel Eesti kultuuriasutustel. Praegu on seda püütud teha meililistide kaudu, kuid sellisel kujul pole infovahetus jätkusuutlik. Mõistlik oleks välja arendada üleriigiline kultuuriasutuste (muuseumid, teatrid jne) ringmajanduse platvorm, mille kaudu saaks kõik liitunud asutused ülejäänud materjale ja tooteid pakkuda ja vahetada. Selles osas on Eesti Kunstiakadeemia valmis pakkuma ka eestvedamist ja platvormi (IT)tehnoloogilist arendustuge.

[1] https://www.riigikantselei.ee/valitsuse-too-planeerimine-ja-korraldamine/valitsuse-too-toetamine/saastev-areng