Kumu aastal 2018

2018. aasta oli Kumule ja kogu Eesti Kunstimuuseumile EV100 pidustuste tõttu eriti sündmusterohke, tuues kaasa suurejoonelisi projekte nii kodus kui mitmetes välismuuseumites. Loeme siinkohal tibusid ja kordame üle, miks üks või teine projekt meie jaoks oluline oli.
Kadi Polli

w820 sittowi lõpp

Neliteist uut näitust
Populaarsemad näitused:
– „Michel Sittow. Eesti maalikunstnik Euroopa õukondades“ (kuraator Greta Koppel) – ligi 65 000 külastajat, Kumu kõigi aegade publikurekord!
„Sümbolism Baltimaade kunstis“ (kuraatorid Rudolphe Rapetti ja Liis Pählapuu),
„Katja Noviskova. Kui sa vaid näeksid, mida ma su silmadega olen näinud. 2. aste“ (kuraator Kati Ilves),
„Konrad Mägi“ (kuraator Eero Epner)

Kumu osalusega näitused väljaspool Eestit:
– „Âmes sauvages. Le symbolisme dans les pays baltes“ Musée d’Orsay’s Pariisis (kuraator Rudolphe Rapetti, koordinaator Liis Pählapuu)
– „Üle voogava silmapiiri“ Prantsusmaal Nantesis kunstikeskuses Le Lieu Unique (kuraator Kati Ilves)
– „Piiride poeetika. Eesti kunst 1918–2018“ Riiklikus Tretjakovi Galeriis Moskvas (kuraator Eha Komissarov, koordinaator Karin Pastak)

2018. aasta oli kõigile Eesti Kunstimuuseumi muuseumidele suurejooneline, võimaldades näidata Eesti kunsti maailmas ja purustada külastusrekordeid koduseinte vahel. Kuigi aasta tervikstatistika tegemiseks on veel vara, kinnitab juba novembrikuu seis, et külastajatenumbrid ületavad viimast tipptulemust aastal 2016, kui Kumu kunstimuuseum tähistas oma 10. sünnipäeva ja kogus 167 105 külastajat. 2018. aastal on Kumu külastajate arv juba novembrikuu lõpuks 169 084 inimest ja seda ilma välisnäituste publikut arvestamata.
Oluline tõuge 2018. aastale oli loomulikult EV100 tähistamine ja EV100 välisprogramm, mis tõi muuseumile uusi võimalusi ja lisarahastust. Eesti kultuuri- ja kunstielus toimus sellel aastal üldse erandlikult palju, aga mitmed kunstivälja kõige olulisemad sündmused leidsid aset just Kumus ja Kumu eestvedamisel. Nii kuulus suur osa Kumu selle aasta näitusi EV100 programmi, seda alates Eesti tähtsaimast ja kõlavamast vana kunsti projektist „Michel Sittow. Eesti maalikunstnik Euroopa õukondades“ kuni spetsiifilise maiskondliku uurimuseni „Ajalugu pildis – pilt ajaloos“. Seejuures oli Kumu teadlik taktika, et EV100 välisprogrammi raames 2017–2018 valminud suured olulised eesti kunsti näitused jõuaksid oma gastrollide järel Brüsselis, Roomas, Washingtonis või Pariisis kindlasti ka kohaliku publiku ette: nii näeb Kumus 2018.aasta teisel poolel algselt Rooma Galleria Nazionale d’Arte Moderna jaoks sündinud Konrad Mägi näitust või kolme Balti riigi ühisnäitust „Sümbolism Baltimaade kunstis“ Pariisist Orsay muuseumist.

Järgnevalt on meeldetuletuseks üles loetud kõik Kumu 2018. aasta näitused. Oleme endalt küsinud, miks pidas Kumu vajalikuks teha just neid näitusi ja mida nad meile andsid.

SUUR SAAL

Näituse „Leonhard Lapin. Tühjus ja ruum“ vaade. Foto: Stanislav Stepaško

Näituse „Leonhard Lapin. Tühjus ja ruum“ vaade. Foto: Stanislav Stepaško

Leonhard Lapin. Tühjus ja ruum. 08.02.–13.05.2018. Kuraator Sirje Helme, koordinaator Karin Pastak

Leonhard Lapini retrospektiiv kuulus Kumu klassikute sarja, mille eesmärgiks on tõsta esile 20. sajandi teise poole märgilisi kunstnikke. Näitus andis ülevaate eesti avangardkunsti klassikast, aga eksponeeris ka Lapini vähemtuntud loomingut. Leonhard Lapinist valmis ka klassikute-sarja raamat (varem ilmunud Jüri Okas, Raul Meel, Tõnis Vint).
Näitusega kaasneva raamatu leiab ka e-poest.

Näituse „Michel Sittow. Eesti maalikunstnik Euroopa õukondades“ vaade. Foto: Stanislav Stepaško

Näituse „Michel Sittow. Eesti maalikunstnik Euroopa õukondades“ vaade. Foto: Stanislav Stepaško

Michel Sittow. Eesti maalikunstnik Euroopa õukondades. 08.06.–16.09.2018. Kuraatorid Greta Koppel, John Oliver Hand

2018.aasta suurim ja kaalukaim kunstiprojekt, mis tõi Kumusse kokku Tallinnast pärit renessansskunstniku Michel Sittowi (u 1469-1525) loomingu. Sittowi näitus oli suur õppetund muuseumile endale, tõestades Eesti võimekust sellise keerulise vana kunsti laenu- ja näituseprojekti eestvedamisel. Samas õnnestus näitus ka rahvusvahelise ja kohaliku publikutähelepanu mõttes, luues Michel Sittowi kohta uusi teadmisi ja andes talle teenitud tuntust. Näitust Kumu kunstimuuseumis saatsid mitmed erinevad trükised ja lai publikuprogramm, mis hõlmas kontserte, teatrit ja ekskursioone ka Niguliste muuseumis ja Tallinna vanalinnas.
Näitus on nomineeritud 2018. aasta muuseumiroti auhinnale parima ajutise näituse kategoorias.
Näitusega kaasnesid näitusjuht Greta Koppeli sulest (vaata e-poes) ja Anti Saare kirjutaud ning Urmas Viigi illustreeritud lasteraamat „Mina, Milda ja meister Michel“ (e-poes), mis pälvis Eesti Lastekirjanduse Keskuselt 2018. aasta kõige omanäolisemale lasteraamatule antava Aasta Rosina auhinna.

Näituse „Vabad hinged. Sümbolism Baltimaade kunstis“ vaade. Foto: Stanislav Stepaško

Näituse „Vabad hinged. Sümbolism Baltimaade kunstis“ vaade. Foto: Stanislav Stepaško

Vabad hinged. Sümbolism Baltimaade kunstis. 12.10.–03.02.2019. Kuraatorid Rodolphe Rapetti, Liis Pählapuu

Kolme Balti riigi koostöös sündinud kõrgetasemeline näitus, mis oli esmalt eksponeeritud Pariisis Orsay Muuseumis. Näituse peakuraator Rodolphe Rapetti kujundas esindusliku valiku Eesti, Läti ja Leedu 20.sajandi alguse kunstist, otsides sarnasusi ja erinevusi Prantsuse sümbolismiga ning tuues välja Balti kunsti nö oma näo. Näitus on oluline näide kolme Balti riigi koostööst ja ühise kuvandi võimalikkusest rahvusvahelises kunstiajaloos.
Näituse kataloog e-poes

KAASAEGSE KUNSTI GALERII, 5. korrus

Näituse „Katja Novitskova. Kui sa vaid näeksid, mida ma su silmadega olen näinud. 2. aste“ vaade. Foto: Tõnu Tunnel

Näituse „Katja Novitskova. Kui sa vaid näeksid, mida ma su silmadega olen näinud. 2. aste“ vaade. Foto: Tõnu Tunnel

Katja Novitskova. Kui sa vaid näeksid, mida ma su silmadega olen näinud. 2. aste. 23.02.–10.06.2018. Kuraator Kati Ilves

Rahvusvaheliselt tuntuima Eesti päritolu kunstniku esimene isikunäitus Eestis. Novitskova inimtegevuse ajajärku käsitlev looming tõi mitmed globaalselt põletavad teemad tähelepanu keskmesse, pakkudes kriitilist vaadet ka Eestis valitsevale digikultusele. Väga hästi õnnestus näitust saatva kataloogi esitlus, mille raames rääkis Novitskova põhjalikult oma kunstipraktikast. Näitus jõudis hästi uute sihtgruppideni: lisaks kultuurimeediale kirjutasid sellest ka ulmekirjandust käsitlevad väljaanded.
Näituse kataloog e-poes

Taavi Suisalu teos „Maastikud ja portreed“ (2016) näitusel „Ekraani arheoloogia“. Foto: Stanislav Stepaško

Taavi Suisalu teos „Maastikud ja portreed“ (2016) näitusel „Ekraani arheoloogia“. Foto: Stanislav Stepaško

Ekraani arheoloogia. 06.07.–14.10.2018. Kuraatorid Eha Komissarov, Triin Tulgiste

Näitus täitis kaht suurt eesmärki. Esmalt võimaldas näitus tutvustada Eesti Vabariigi eesistumiseks välisriikidesse loodud programmi (esmalt oli näitus „Ekraani arheoloogia” 2017.aasta sügisel eksponeeritud Brüsseli kultuurikeskuses Bozar) ka kodupublikule, teisalt mõtestas see eesti kaasaegse kunsti ühe olulise fenomeni – ekraanikesksuse – laiemas rahvusvahelises kontekstis. Viimane võimaldas Kumu näituseversiooni kaasata mitmed hetkel rahvusvahelistel suurnäitustel tähelepanu pälvivad kunstnikud.

Näituse „Salatoimikud [Üheksakümnendate kartoteek]“ vaade. Foto: Stanislav Stepaško

Näituse „Salatoimikud [Üheksakümnendate kartoteek]“ vaade. Foto: Stanislav Stepaško

Salatoimikud [Üheksakümnendate kartoteek]. 02.11.–14.04.2019. Kuraatorid Eha Komissarov, Anders Härm

Näitus oli mõttelises dialoogis ühiskonna/kultuuri laiema huviga lähimineviku ja eriti just 1990. aastate vastu. Unikaalsena tasub esile tõsta näituse panust seni unustusse vajunud või vähest tähelepanu pälvinud kunstnike ja teoste esiletõstmisel, mitmete oluliste teoste taastamisel ning perioodi kunstielust uuele põlvkonnale mitmekesisema pildi vormimisel.

KUNST PÄRAST II MAAILMASÕDA, 4.korrus

Näituse „Mõeldes labürindist. 50 aastat Tallinna Graafikatriennaali“ vaade. Foto: Stanislav Stepaško

Näituse „Mõeldes labürindist. 50 aastat Tallinna Graafikatriennaali“ vaade. Foto: Stanislav Stepaško

Mõeldes labürindist. 50 aastat Tallinna Graafikatriennaali. 20.04.–26.08.2018. Kuraatorid Eha Komissarov, Elnara Taidre

Näitus ja kaasnev trükis tõid esile Tallinna Graafikatriennaali mitte ainult Eestis, vaid ka Baltimaade vanima kaasaegse kunsti regulaarnäitusena, võttes kokku Graafikatriennaali arenguid ja tähendust Eestis ja regioonis nõukogude ajal ja taasiseseisvumise ajal, aga ka graafikakunsti transformatsioone ja kontseptuaalset laienemist viimastel aastakümnetel.
Kujundajad Raul Kalvo ja Helen Oja pälvisid näituse eest Eesti Sisearhitektide Liidu aastapreemia 2018.

Näituse „Kaarel Kurismaa. Kollase valguse orkester“ vaade. Foto: Stanislav Stepaško

Näituse „Kaarel Kurismaa. Kollase valguse orkester“ vaade. Foto: Stanislav Stepaško

Kaarel Kurismaa. Kollase valguse orkester. 14.09.–23.02.2019. Kuraatorid Ragne Soosalu, Annika Räim

Senini suurim Kurismaa loomingu retrospektiiv, mis avab eesti kineetilise ja helikunsti pioneeri mitmekesise loometee erinevaid tahke. Näitus kuulub Kumu kunstimuuseumi klassikute ja helikunsti näituste sarja.
Näitusega kaasnev raamat e-poes

EESTI KUNSTI VARAMU, 3. korrus

Näituse „Ajalugu pildis – pilt ajaloos“ vaade. Foto: Stanislav Stepaško

Näituse „Ajalugu pildis – pilt ajaloos“ vaade. Foto: Stanislav Stepaško

Ajalugu pildis – pilt ajaloos. 16.03.–05.08.2018. Kuraatorid Linda Kaljundi, Tiina-Mall Kreem

Näitus uuris, kuidas pildid on läbi aegade aidanud kujundada arusaama Eesti ajaloo tähtsamatest mälupaikadest – sündmustest, tegelastest ja sümbolitest. Minevikku kujutavate piltide kõrval olid vaatluse all mütoloogia- ja pärandiainelised teosed, kuna ajalugu on nii mõnigi kord põimitud rahvaluule ja -kultuuriga. Näitusega kaasnes monograafia „Ajalugu pildis – pilt ajaloos. Rahvuslik ja rahvusülene minevik Eesti kunstis“ ning laiahaardeline haridusprogramm, mis tõi kuraatoritele Tallinna Ülikooli Humanitaarinstituudi aasta tegija 2018 tiitli.
Näitusega kaasnev monograafia  kandideerib teadustrükise kategoorias 2018. aasta Eesti Muuseumide Aastaauhinnale. Teos e-poes

Näituse „Konrad Mägi“ vaade. Foto: Stanislav Stepaško

Näituse „Konrad Mägi“ vaade. Foto: Stanislav Stepaško

Konrad Mägi. 24.08.–24.03.2019. Kuraator Eero Epner, koordinaator Liis Pählapuu

Näitus keskendub Eesti ühe armastatuima kunstniku Konrad Mägi (1878-1925) maastikumaalidele. Fookuses on tema dramaatilised, intensiivse värvikasutuse ja tundliku loodustajuga teosed, mis lisaks Eestile on maalitud Norras, Capril, Roomas, Veneetsias ja mujal. Väljapanek on edasiarenduseks Roomas korraldatud Mägi näitusest ja loob koos valminud eesti- ja ingliskeelse kataloogi, audiogiidi ja filmiga võimaluse Konrad Mägi loomingu laiemaks rahvusvaheliseks tutvustamiseks ka edaspidi.
Näituse kataloog e-poes

AATRIUM

 

„Forgotten Heritage – European Avant-Garde Art Online“ näitus „Ust ju pole …“. Foto: Stanislav Stepaško

„Forgotten Heritage – European Avant-Garde Art Online“ näitus „Ust ju pole …“. Foto: Stanislav Stepaško

Koostööprojekti „Forgotten Heritage – European Avant-Garde Art Online“ näitus „Ust ju pole …“. 26.04.–22.07.2018. Koordinaatorid Liisi Raidna, Annika Räim

Näitusel oli kaks eesmärki – ühelt poolt tutvustada avalikkusele II maailmasõja järgset avangardkunsti koondavat digitaalset andmebaasi, teisalt pakkuda noortele kunstihuvilistele võimalust omandada esmane kogemus näituse koostamisest. Näitus sündis pooleaastase koolituse „Digiarhiivist näitusele“ käigus, kus noored said sissevaate digitaalse andmebaasiga töötamisest ning näituse ettevalmistamise protsessist.

SISEHOOV

Kristi Kongi dialoogis Kasper Bosmansiga. Alkeemikud, kunstnikud, puhastajad ja teised. Foto: Anu Vahtra

Kristi Kongi dialoogis Kasper Bosmansiga. Alkeemikud, kunstnikud, puhastajad ja teised. Foto: Anu Vahtra

Kristi Kongi dialoogis Kasper Bosmansiga. Alkeemikud, kunstnikud, puhastajad ja teised. 11.05.–16.09.2018. Kuraator Kati Ilves

Maalikunstnike Kongi ja Bosmansi dialoog manipuleeris Kumu jõulise arhitektuuriga: installatiivne värvi- ja valguslahendustele tuginev projekt elustas muuseumi vähekasutatud sisehoovi näitusepinnana. Tuginedes korjetele muuseumi kogust, lõhkus näitus nii kunstiajalukku talletatud hierarhiaid kui tõi ka nähtavale mitmeid teose eksponeerimisega seotud küsimusi. Taasluues Kumu hoovis Niguliste kiriku Rode altari naispühakute atribuutide kriidijoonistused, tekitas näitus huvitava intriigi kaasaegse ja hiliskeskaegse visuaalkultuuri vahele.