Ikka veel mõistatuslik Konrad Mägi

28. septembril avati Espoos EMMA kunstimuuseumis Konrad Mäe mahukas ülevaatenäitus: väljas on erakordselt suur osa kunstniku säilinud töödest – ligi 150 –, loodusmaalide kõrval on esil ka portreemaali paremik. Väljapanekut saadab näituse kuraatori, muuseumi juhataja Pilvi Kalhama koostatud raamat. Konrad Mäe elu ja kunsti analüüsivad uutest vaatepunktidest kuraatori kõrval ka Eero Epner, Bart Pushaw, Kai Stahl, Inka Laine ning meteoroloog ja teaduskirjanik Seija Paasonen.  Näitus on avatud kuni 23.01.2022.

EMMA juhtajat Pilvi Kalhamad küsitles Magdaleena Maasik.

 

Kuidas tekkis teil, soome kuraatoril, nii suur huvi Konrad Mäe kunsti vastu, et otsustasite EMMAs tema näituse korraldada?

Muuseumi juhatajana möönan, et EMMA on moodsa kunsti muuseum ja seetõttu näitame aeg-ajalt ka traditsioonilist modernismi. Olen püüdnud näituseprogrammi ehitada üles nii, et erinevaid nähtusi analüüsitaks siiani kestva modernismiajastu osana.

Sellest vaatenurgast hindan Konrad Mäe loomingut kõrgelt ja leian, et teda tuleks käsitleda meie kaasaegse kunstnikuna, õigemini vaadata tema loomingut praeguse pilguga. Olen püüdnud leida möödunud kümnenditest erakordseid kunstnikke ja teemasid, et neid ümber mõtestada. Ma ei taha piirduda juba kirja pandud kunstiajalooga, vaid tuua vaatajani uusi teadmisi – üllatada vaatajat. Seega olen otsinud kunstnikke, keda ei ole meil liialt ekspluateeritud. Meil läks väga edukalt itaalia modernisti Carol Rama (1918–2015) näitus. See kunstnik pälvis laiema tähelepanu alles oma viimastel eluaastatel ja kahjuks suri vaid mõni kuu enne meie näituse avamist.

Kunstiajaloolasena huvitab mind avangardistlik mõttesuund. Mulle tundub, et Mäe loomingus on palju ideid ja teemasid, mis seovad teda radikaalsete kunstnikega. Viimasel ajal juhtub üsna harva, et EMMAs ise näituse kureerin, sest mul on palju administratiivtööd. Kuna olin juba sukeldunud Mäe loomingusse, tundus ebaloogiline lasta kellelgi teisel see väljapanek kokku panna.

Veel üks põhjus, miks siin näidata Mäe teoseid, on tema sidemed Soome ja teiste Põhjamaadega. Ta reisis kogu aeg ning veetis ka Soomes võrdlemisi palju aega, hakkas maalima just siin. Soome sõbrale saadetud kirjades on samuti huvitavat teavet. Soome muuseumides näidatakse üsna palju meie kuldaja modernistide teoseid ning seega on hea võrrelda neid Konrad Mäe loominguga ja tuua paralleele.

Millal te esimest korda Mäe töödega kokku puutusite ja milline oli esmamulje?

Usun, et Kumu püsinäitusel. Praegu on muidugi võimalik kunsti kogeda kus tahes, kui internet appi võtta. Juba nende üksikute tööde põhjal, mida nägin, sai mulle selgeks, et tahan seda kunstnikku lähemalt tundma õppida.

Kui hästi Konrad Mäge Soomes tuntakse?

Arvan, et üldsus teda ei tunne ja on ülim aeg olukorda muuta. Kunstiteadlased ja kunstiringkondades tegutsevad inimesed on temast muidugi kuulnud. Suur osa meie kunstiteadlastest uurib modernistlikku kunsti, sest see on meie kunsti kuldaeg ja seega väga tähtis etapp Soome kunstiajaloos. Seetõttu teatakse ka moderniste, kes tegutsesid väljaspool Soomet, kuid ilmselgelt on ka teemaga kursis olijate teadmistes lüngad.

 

Panite näituse pealkirjaks „Maalikunsti müstika“. Mis tundub teile Mäe loomingu juures müstiline või mõistatuslik?

Usun, et seal on palju mõistatuslikku ja peidetud tähenduslikkust. Kunstnik ei jätnud endast maha eriti palju selgitusi, mistõttu jääb osa tema loomingu mõistatusest tõenäoliselt igaveseks lahti muukimata. Seda saab korvata Mäe loomingut tundma õppides, sügavuti uurides ja tõlgendades. Loodan, et meie näitus ärgitabki seda mõistatust lahendama. Muidugi peegeldab Mäe looming ka aega, millal ta tegutses. Tema looming seostub sümbolismiga, aga minu arusaama järgi ei ole küsimus kindla stiili järgimises, kuigi ta oli teadlik oma aja kunstivooludest ja nende rikkalikest sümbolistlikest elementidest. Mäe loomingus on pigem tegu elu mõistatuslikkusega.

Millistele Konrad Mäe käsitletud teemadele soovite oma näitusega tähelepanu juhtida?

Mida rohkem ma Mäe teoseid läbi töötasin, seda segasemaks läks tema reise ja ka teoste kronoloogiat puudutav osa. Välismaalasena oli mul ka keeruline panna paika kõik need Eestimaa paigad, mida ta oli maalinud. Seega otsustasin jagada väljapaneku kaheksaks peatükiks või ruumiks, et külastajatelgi oleks tema loomingus kergem orienteeruda. Kuid selleks et näha Mäe loomingu tähtsaid teemasid, tuleb ruumijaotuse tinglikest pealkirjadest kaugemale minna. Peateemad on minu meelest kunstniku eriline suhe maastikuga, tema fantaasiaküllane värvifilosoofia ja maali kui meediumi problemaatika. Nii mitmeski aspektis on tema lähenemine ebatraditsiooniline.

Mida loodate selle näituse ja kaasneva raamatuga Soome publiku seas saavutada? Kas see võiks suurendada huvi ka muu eesti kunsti vastu?

Minu soov on, et inimesed näeksid Konrad Mäe ainulaadsust ja mõistaksid, et modernismi esines mitmel kujul. Selle näituse abil kavatsen kirjutada ümber ka meil kehtiva kunstiajaloo. Just seetõttu on see EMMA näituseprogrammis nii tähtsal kohal ja sellepärast koostasime ka raamatu – raamat elab kauem kui näitus. Loodetavasti kasvab selle raamatu tõttu kunstniku loomingu tuntus Soomes ja ehk mujalgi. Ehk leiavad sellest midagi uut ka eestlased? Kuna Mägi on Eesti kultuuri ja kunstiloo üks suurkujusid, kartsin, et teda puudutavad lood ei ole eestlastele enam huivtavad. Seetõttu lähenesime tema töödele pigem konkreetsete teoste ning kunstiajalooliste tõlgenduste ja kunstikriitika vaatenurgast. Muidugi sisaldab raamat ka eluloolist teavet ja arhiivimaterjale, et anda artiklitele kontekst, kuid põhirõhk on siiski kunstiteostel. Usun, et selles vallas on veel palju tööd teha, ja loodan, et raamat inspireerib ja ärgitab ka Eesti kunstiteadlasi ja kunstihuvilisi teemaga edasi tegelema. Ütleme, et umbes 90% uurimistööst on teie kunstiajaloolased ära teinud (alati on midagi veel avastamata), kuid nüüd võiks keskenduda ennekõike kunstiteostele.

 

Milline oli kogu protsessi käigus kõige huvitavam avastus?

Kindlasti värvid. Konrad Mäe värvikäsitlus innustas mind algusest peale. Olen varemgi kirjutanud kaasaegse kunsti värvikasutusest. Mäe looming on aga erakordne. Tal ei olnud konkreetseid eeskujusid, aga sellegipoolest õnnestus tal ümber mõtestada mitmeid aspekte, mis on Põhjamaade kunstis üpris levinud. Kuigi Mäe maalid sarnanevad üsna palju Põhjamaade kunstnike töödega, pärineb tema värvigamma pigem Lõuna-Euroopa kunstist. Ta on kombineerinud toone vabalt ja ootamatult. Selline äärmuslik värvikäsitlus ja eri kunstivoolude ühendamine köitsidki mu tähelepanu. Kunstiajaloos vaadeldakse ühe kunstivoolu teisele järgnemist küllaltki ratsionaalselt ja kronoloogiliselt, ent Mäe teosed tõestavad, et alati ei ole see nii lihtne. Mägi oli olemuselt autsaider, tõeline avangardist. Talle ei läinud kaanonid korda. Olen püüdnud aru saada, kuidas suutsid toonased kunstnikud teha eklektikast oma loomingu keskse printsiibi. Mäe puhul võluvad just ebatüüpilised võtted ja elemendid.

Eestis on Konrad Mäe teoseid eri nurga alt mõtestatud ja korraldatud tagasivaatenäitusi mitmeid ja mitmeid kordi. Miks peaksid eestlased tulema Espoosse „Maalikunsti müstika“ näitusele?

Usun, et eestlased tunnevad Mäge läbi ja lõhki, nii et meie eesmärk ei ole neid harida, aga see on taas hea võimalus näha nii palju tema teoseid ühes kohas. Olen aru saanud, et nii suuremahulist Mäe isikunäitust ei ole ka Eestis kunagi korraldatud. Teiseks võiksid inimesed meile külla tulla, sest tore oleks taas meie saalides eesti keelt kuulda. Nii et on põhjust meid külastada ja hakata jälgima meie muuseumi tegemisi ka edaspidi. Olen väga tänulik meie Eesti partneritele: Eesti Kunstimuuseumile ja teistele muuseumidele, Enn Kunilale ja tema kunstikogule ning Konrad Mäe sihtasutusele. Tänu neile mõistan hästi, miks on Mägi eestlastele nii südamelähedane.

Tekst avaldati ka 8. oktoobri 2021 Sirbis.