Harjutusi virtuaalseks eluks – muuseumihariduse kuu Kumus

Kumu hariduskeskus alustas uut hooaega kogemuste vahetamisega muuseumipedagoogide suvekoolis Eesti Rahva Muuseumis. Lisaks valmistati ette ja viidi läbi Eesti Kunstimuuseumi korraldatav üle-eestiline virtuaalne muuseumihariduse infopäev „Virtuaalne ja reaalne – uuendusmeelne muuseum“. Möödunud augustikuu tähtsamatest muuseumihariduse sündmustest annavad ülevaate Kumu hariduskeskuse kuraatorid Liina Lepik ja Eva-Erle Lilleaed.

11. muuseumipedagoogide suvekool „Muuseumiõpe 2020: digilahendused elava kultuuripärandi teenistuses“ toimus sel aastal osaliselt virtuaalses keskkonnas, kus võis tutvuda programmi kutsutud esinejate ettekannetega. Esmaspäeval, 24. augustil leidsid Eesti Rahva Muuseumis kohapeal aset ka muuseumide digitulevikku ning muuseumihariduse sisuloomet käsitlevad töötoad.

1(1)w820

Suvekool ERMis

Suvekool ERMis

Suvekool ERMis

Ettekannetes ning töötubades käsitleti aktuaalseid küsimusi muuseumihariduses, näiteks kuidas võiks muuseum e-õpet toetada ja parandada. Lisaks arutleti õpetajate ootuste üle ning uuriti vabavaralisi keskkondi, mis muuseumide ambitsioonidega sammu peaksid. Muuseumipedagoogide suvekoolis pidasid lisaks muuseumipersonalile ettekandeid e-lahendustega tegelevad professionaalid kultuuri- ja haridussektorist. Mitmed kõnelejad nõustusid, et muuseumi ülesanne on ulatada kooliõpetajale abistav käsi ning hariduspedagoogide loodud e-õppe materjalid peaksid e-koolikotis olema kergesti ja mugavalt kättesaadavad.

Üheks olulisemaks teemaks oli digitaalsus ning nutikate lahenduste kasutamine muuseumi haridustöös ja ekspositsioonides. Haridusspetsialistide läbivateks märksõnadeks olid „tasakaal“ ja „eesmärgipärasus“. Digitaalsete ja manuaalsete lahenduste koostoimimise hea näide on ERMis avatud muinasjutunäitus „Elas kord“, milles kuraator ja filmikunstnik Katrin Sipelgas on oskuslikult kombineerinud nii traditsioonilisi võtteid kui ka innovaatilisi lahendusi, et näituse sisu paremini esile tõsta ning vaatajaid rohkem kaasa haarata. Nüüdisaegsete tehnoloogiate areng muudab muuseumile mitmesugused digitaalsed lahendused võimalikuks ja atraktiivseks, kuid muinasjutunäituse loomisel oli üks tähtsamaid eesmärke viia inimene n-ö kaugemale ekraanist ning luua teatavate kujundite ja keskkonna kaudu uus mõttetasand. Filmikunstnik leidis, et digitaalsed lahendused on mõnes mõttes muuseumimaastikul praegu valitsev trend, mis võib mõne aja pärast taas vahetuda vitriinide vastu.

Suvekool ERMis

Suvekool ERMis

Katrin Sipelga kuraatorituur muinasjutunäitusel

Katrin Sipelga kuraatorituur muinasjutunäitusel

Kumu kunstimuuseum on kõnealuse suunaga mõneti kindlasti kaasa läinud ja otsib näituste tutvustamisel innovaatilist lähenemist, kuid peab eeskätt silmas kunsti, arvestades iga näituse eripära. Kunstimuuseumis on visuaalsel elamusel kindlasti suur roll ja olulisel kohal on ka ruumiline kogemus, mis muutub iga vahetuva näitusega. Kunstimuuseumi kontekstis ei saa tehnoloogiliste lahenduste tutvustamist näitusekeskkonnas vaadelda lineaarse protsessina, st visuaalse, mehaanilise ning seejärel digitaalsena. Haridusprogrammides nähakse mehaanilisi ja digitaalseid lahendusi võrdväärsete tööriistadena – tähtis on interaktiivne kogemus, mis annaks näituse mõtestamisele juurde.

Sarnasest ideest lähtus oma töötoas ka Eesti Loodusmuuseumi geoloogiaosakonna juhataja Sander Olo: lihtsalt sellepärast, et käia kaasas trendiga kasutada digitaalseid lahendusi muuseumi näituse- ja haridustöös, pole mõtet uudset tehnikat kasutada. „Ekraan köidab tähelepanu, kuid ei suuda seda hoida,“ sõnas Olo tulevikutehnoloogiaid käsitlevas töötoas. Lisaks digitaalsetele lahendustele on oluline pakkuda külastajale ka aktiivset osalust. Loodusmuuseumil on viimase aasta jooksul olnud käsil mitu virtuaalset haridusprojekti. Kevadise eriolukorra ajal paistis näiteks muuseum Kunstihoone kõrval silma virtuaalse näitusekülastuse võimaldamisega. Ühtlasi on nad suunanud palju ressursse ka rikastatud reaalsuse (AR) kogemuse loomisele näitusel. Sealjuures nentis Olo, et allalaetav liitreaalsuse rakendus hakkas populaarsust koguma alles siis, kui publik sai lisaks kasutada rakendusega kaasas käivaid kaarte. Füüsilised kaardid on välimuse poolest nagu mängukaardid, millelt saab äpiga kujundit skännides tekitada liitreaalsust mobiiliekraanil. Nii võimaldavad need kutsuda ellu loomad ja taimed ükskõik millises kohas, võimaldades huvilistel rakendust kasutada ka väljaspool näitusesaali ning eri keskkondades.

Liitreaalsus toob ürgloomad Kumu aatriumisse

Liitreaalsus toob ürgloomad Kumu aatriumisse

Suvekoolist võttis osa ka Eesti Kunstimuuseumi kommunikatsioonispetsialist Karel Zova, kelle ettekanne ja töötuba käsitlesid mitmesuguseid tasuta keskkondi e-õppevara loomisel. Põhjalikum kogemus e-ülesannete loomisega saadi kevadise eriolukorra ajal, mil haridustöötajad panid kokku mitmed eri vanuseastmetele mõeldud e-muuseumitunnid. E-muuseumitundide loomise eesmärgiks oli toetada õpetajaid koduõppe perioodil ning teha Kumu näitused kättesaadavaks ka ajal, mil neid füüsiliselt külastada ei saanud. Paari kuuga tutvus Eesti Kunstimuuseumi e-õppematerjalidega peaaegu 14 500 külastajat. Kumu plaanib e-materjalide loomist kindlasti jätkata ka edaspidi, et ühtlasi jõuda kunstihuvilisteni, kellel füüsiliselt on muuseumi võimalik külastada harva ning et pakkuda õpetajatele tuge muuseumitunni lõimimisel õppekavasse eel- ja järeltegevuste näol.

Eriolukorra perioodil edukas sihtrühmadeni jõudmine interneti vahendusel andis Eesti Kunstimuuseumi haridustöötajatele inspiratsiooni korraldada üle-eestiline muuseumihariduse infopäev sel aastal virtuaalselt. „Kõik, mis oleks võinud nihu minna, ei läinud,“ võtab infopäeva „Virtuaalne ja reaalne – uuendusmeelne muuseum“ kokku korraldaja ja Eesti Kunstimuuseumi haridus- ja publikutöö arendaja Signe Siim. Virtuaalne suurüritus sujus ilma suuremate tõketeta. Päeva jooksul toimus Eesti Kunstimuuseumi haridustöötajate modereerimisel 41 töötuba, mida viisid läbi haridustöötajad 21 muuseumist üle Eesti. Muuseumid tutvustasid oma järgmise õppeaasta haridusprogramme ning andsid soovitusi ja praktilisi nõuandeid, kuidas saavad muuseumid kooliharidust eri ainevaldkondades nii kontakt- kui ka distantsõppes toetada. Päeva avaloengul selgitas ja näitlikustas ajuteadlane Jaan Aru virtuaalse mõju reaalsele, päeva teises pooles arutles Tallinna Reaalkooli õppealajuhataja ja keemiaõpetaja Martin Saar kevadise koduõppe järelkaja ning e-õppe teemadel.

6cover

Mõlemad ettekanded on järelvaadatavad ka Eesti Kunstimuuseumi kodulehel.

Uued kogemused ja ideed on olnud suureks inspiratsiooniallikaks. Kumu kunstimuuseumi haridusosakond on kindel, et haridustööd edendades ei jää head mõtted ning näitustel ja töötubades toimuv muuseumiseinte vahele ka juhul, kui muuseumide uksed peaksid kunagi tulevikus mingil põhjusel taas sulguma.