Eesti Kunstimuuseumi skulptuurikogu uue pilgu läbi

Frederik Klanberg on Haagi Kuningliku Kunstiakadeemia dokumentaalfotograafia õpilane, kes pöördus eriolukorra ajal ülikooliaine raames Kumu poole ideega teha portreefotosid Kumu püsiväljapanekus olevatest skulptuuridest. Kuna inimeste pildistamine on praeguse haiguspuhangu ajal raskendatud ning kujud teatavasti ei hinga, avanes just nüüd, mil Kumu oli suletud, suurepärane võimalus koostööprojektiks.

Mari Kangur

 

 

Ellen Kolk. Tiiu Randviir. 1973. Pronks. Eesti Kunstimuuseum. Foto: Frederik Klanberg

Ellen Kolk. Tiiu Randviir. 1973. Pronks. Eesti Kunstimuuseum. Foto: Frederik Klanberg

Eesti Kunstimuuseumi skulptuurikogu koosneb ligi 2000 teosest ja koondab Eesti kujurite loomingut 19. sajandi teisest poolest kuni tänapäevani välja. Kogule pandi alus Esimese maailmasõja eel, kui Tallinna linn ostis 1912. aastal Eesti esimeselt professionaalselt skulptorilt August Weizenbergilt tulevase muuseumi tarvis 12 kipsskulptuuri. Kogu vanem osa sisaldab nii eesti-, baltisaksa- kui ka vanemat sakraalskulptuuri. 20. sajandi esimese poole klassikute, nagu Jaan Koorti, Ferdi Sannamehe, Anton Starkopfi ja Voldemar Melliku kõrval moodustavad huvitava osa kogust selliste nõukogude aastakümneil modernismi jälgedes liikunud meistrite tööd nagu Enn Roos, Edgar Viies, Jaak Soans jt. Oluline osa kogus on naiskunstnike, sh Anu Põdra, Mare Mikofi, Hille Palmi, Aime Kuulbusch-Mölderi jt loomingul. Kumu kunstimuuseumi püsiekspositsioonis on alaliselt väljas ligikaudu 160 skulptuuri. Sellele lisanduvad ajutised näitused ning skulptuurid muuseumihoonest väljaspool, kus teoste arv vaheldub.

FK002_KUMU-2w820 FK002_KUMU-3w820

Erna Viitol. R. Raja portree. 1958. Šamott. Eesti Kunstimuuseum. Foto: Frederik Klanberg

Fotograaf ise kommenteerib oma kogemust skulptuuride jäädvustamisel nii: “Minu jaoks on skulptuuri pildistamine üsna sarnane inimese pildistamisega. Samamoodi nagu inimesega on ka skulptuuri pildistamisel oluline märgata näoilmet ja kehakeelt, ning läbi selle anda edasi mingit uut emotsiooni või lugu antud skulptuurist. Inimese puhul peab muidugi väga kannatlik olema, et need ilmed ja emotsioonid esile tuleksid. Peab olema empaatiat, peab palju suhtlema ja looma sideme, sest fotograaf ei pildista kunagi inimest iseendana, vaid ainult fotograafi enda arusaama inimesest. Sellise arusaamise loomiseks peab veetma inimesega palju aega. Ja kuigi skulptuuri pildistades tegi palju nimetatud tööst ära skulptor, siis isegi kuju puhul püüan lasta sellel rääkida, püüan tunnetada emotsiooni, mida skulptuur edasi annab, ja seda kaamera kaudu võimendada, lootes, et läbi pildi võib skulptuuri emotsioon tulla edasi isegi tugevamalt, kui antud skulptuuri ees seistes.”

FK003a_KUMU-12 FK003b_KUMU-11 FK003c_KUMU-10

August Weizenberg. Linda. 1880. Marmor. Eesti Kunstimuuseum. Foto: Frederik Klanberg

 

Lagle Israel. Raamimeister K. Männi. 1955. Kips (toonitud). Eesti Kunstimuuseum. Foto: Frederik Klanberg

Lagle Israel. Raamimeister K. Männi. 1955. Kips (toonitud). Eesti Kunstimuuseum. Foto: Frederik Klanberg 

 

Nüüd, mil muuseum on taas külastajatele avatud, on kõiki pildistatud skulptuure võimalik ka Kumu püsinäitustel oma silmaga vaadelda.

 

Frederik Klanbergi veebisait ja Instagrami konto