Käesoleva aasta kevadel aitas Kumul grupp tudengeid Eesti Kunstiakadeemia jätkusuutliku disaini kursuse raames ning tuntud moedisaineri Reet Ausi ja ringmajanduse eksperdi Harri Moora juhendamisel teha esimesed sammud rohelise muuseumi poole liikumiseks. Tudengid analüüsisid Kumu keskkonnategevust alates energiakasutusest ja jäätmete kogumisest kuni näituste korraldamiseni. Analüüsi tulemusena selgitati välja Kumu praegune keskkonnajalajälg ja pakuti välja lahedused rohelise …

Maara Vint (1955) on eesti graafik, kelle isikupäraselt õrn käekiri loob hingelise kooskõla loodusmotiivide ja mütoloogiliste või religioossete sümbolite vahel. Talle on omased peenelt välja töötatud kompositsioonid, kus keskne koht kuulub loodusele. Vanemate vendade Tõnis ja Toomas Vindi eeskujul alustas Maara Vint oma kunstnikuteed noorelt ning talle omane käekiri kujunes tema enda sõnul välja juba …

Kumu kunstimuuseumis on kuni oktoobri alguseni avatud näitus „Kunst on disain on kunst“, mis vaatleb kunsti ja disaini põiminguid hilisnõukogude Eestis. Uuritakse, kuidas disainerlik mõtteviis ja loomemeetod väljendus kontseptuaalsetes teostes ning kuidas kunsti abil tõstatati disainiprobleeme ja otsiti neile lahendusi. Väljapanek on jagatud kuueks alateemaks: geomeetria, linn, loodusliku ja tehisliku vahekord, olme, kehaline kogemus ja …

Teos kuulub 17 maalist koosnevasse sarja, millest 12 eksponeeris Sirje Runge oma esimesel isikunäitusel 1976. aastal Tallinna Kunstihoone kolmanda korruse saalis. Geomeetriliste põhivormide eri viisil komponeerimisega on kunstnik püüdnud avada ruumi, värvi ja vormi vahelisi seaduspärasusi ning need vaatajale tajutavaks muuta. Enamasti on neis disainerlikust mõtlemisest lähtuvates maalides kasutatud põhivärve (sinine, punane, kollane) ja nende …

Eesti Kunstiakadeemia tudengite loodud meened Kumu ülejääkmaterjalidest Tiina Aavik, Riina Samelselg, Getter Tamme, Maarit Brit Tanni Kumu kunstimuuseumi ja Eesti Kunstiakadeemia (EKA) Jätkusuutliku disaini ja materjalilabori koostöös valmis 2021. aasta kevadel õppeaine „Jätkusuutlik disain“ raames seeria meenetest, mis on valmistatud juba toimunud näituste kujundustes ja reklaamides kasutatud materjalidest, mis oma tavapärast kasutust enam ei oleks …

Kaarel Liimand (1906–1941) oli eesti maalikunstnik. Aastatel 1920–1925 õppis ta Tallinnas Riigi Kunsttööstuskoolis, mille kõrvalt täiendas end Ants Laikmaa ateljeekoolis. Aastatel 1926–1933 õppis ta Tartus Pallases maaliklassis, põhiliselt Ado Vabbe juhendamisel. Pärast kooli lõpetamist jäi ta elama Tartusse ja hakkas tegutsema vabakutselise kunstnikuna. Alates 1935. aastast töötas ta Pallases joonistusõpetajana ja 1939. aastast maaliateljee juhatajana. …

Kumu kunstimuuseumis on kuraatorite ja kuraatorite-programmijuhtide töö tavapäraselt käinud perioodipõhistes raamides, mis on vastanud ka Kumu püsiekspositsioonide ja näitusepindade ruumiloogikale. Omaette spetsialistid on tegelenud vanema kunsti, nõukogude perioodi või kaasaegse kunstiga. 2019. aasta alguses kutsus Kumu direktor Kadi Polli ellu külaliskuraatori positsiooni. Lisaks näituseprojekti läbiviimisele on külaliskuraatoril võimalus panustada muuseumi näituse- ja publikuprogrammide koostamisse ning …

Tarvo Hanno Varres (1970) on kunstnik, kes töötab peamiselt foto-, video- ja installatsioonimeediumis. Varres sisenes kunstiväljale pöördelisel ajal, 1991. aastal. Portreežanri kõrval on kunstniku praktikas tähtsal kohal ruumiga töötamine – arhitektuur, objekt ja kohatunnetus. Fotosari „Portreed“ oli esimest korda eksponeeritud 1996. aastal Rühm T näitusel Rüütelkonna hoones. Algselt oli seeria mõeldud jääma anonüümseks – kunstnik …

Kumu 5. korrusel on avatud reivi- ja klubikultuuri uuriv näitus „Terve öö üleval. Reivikultuur lähivaatlusel“. Omaette kultuuriliseks nähtuseks kujunenud reivi vaadeldakse nii selle algusaja – 1980. ja 1990. aastate – kui ka tänapäeva kontekstis. Lisaks rahvusvaheliselt tunnustatud kunstnikele, nagu Jeremy Deller või The Otolith Group, on näitusele kaasatud ka legendaarne Berghaini uksehoidja Sven Marquardt. Näituse …

Arnold Akberg oli eesti maalikunstnik, kubismi ja konstruktivismi üks järjekindlamaid ja andekamaid esindajaid. Kunstnikuna oli Akberg peamiselt iseõppija, kuid täiendas end Ants Laikmaa ateljeekoolis ja Riigi Kunsttööstuskooli õhtukursustel. Tema teos „Daam lapsega“ (1926) on hiilgava värvitaju ja rütmitundega loodud pilt, üks paremaid geomeetriliste kujundite abil ruumiillusiooni loomise näiteid eesti kunstis. Akberg töötas oma maalide kallal …

Lõpetanud õpingud Peterburi kunstiakadeemias, otsustas Janis Rozentāls jääda mõneks ajaks keiserliku Venemaa pealinna. Teda paelus sealne kunstielu: uusi suundi tutvustavad näitused ja võimalusterohke kunstiturg. 1890. aastate keskpaigas jagas Rozentāls Sadovaja tänaval koos õpingukaaslaste Vilhelms Purvītise ja Johann Walteriga ühiselt üüritud ateljeed. Maali „Kunstniku ateljees“ esiplaanil on kujutatud alasti modelli ja tagaplaanil kunstnikku, kes kütab väikest raudahju. …

Janis Rozentāls (1866–1916) oli 19.–20. sajandi vahetuse populaarseim ja mitmekülgseim läti kunstnik, kelle looming alates argistest rahvaelustseenidest kuni sümbolistlike visioonideni tuuakse esimest korda Eesti vaatajani suurel ülevaatenäitusel, kus ajastu vaim sulandub kunstniku elutantsuga. Kumu kunstimuuseumis toimuv näitus „Janis Rozentāls. Elutants“ (14.05–05.09.2021) leiab aset koostöös Läti Rahvusliku Kunstimuuseumiga ja on korraldatud kunstniku 155. sünniaastapäeva puhul. Näituse …

Disaineriharidusega Andres Tolts on oma teoses kasutanud esmapilgul kokkusobimatuid elemente, pannes nõukogude argiesteetika ja surnud looduse teineteist poeetiliselt täiendama. Lilleline tapeet, knopkad ja kuivanud taimed on tundlikult ja hoolega kokku seatud ning vitriini välja pandud – justkui austusavaldus, hommage proosalisele ja igapäevasele. Tulemuseks on äraspidiselt romantiline pildiruum. Toltsi huvitas argine ja banaalne nõukogude olustikus, samuti …

Kumu 15. tegutsemisaasta peamisteks teemadeks on uus Eesti kunsti püsinäitus, rahvuslikud ja rahvusülesed võrdlused ning kaasaegne heli- ja videokunst. Olukorras, kus paljud rahvusvahelised koostööprojektid on tulnud ootele panna, keskendub Kumu teadlikult Eesti ja teiste Balti riikide kunstile, kohalikele kunstikogudele ja nende värsketele tõlgendustele. Samal ajal on kaasaegse kunsti galeriis saanud teoks suur näitus reivi- ja …

Kumu uue püsiekspositsiooni „Identiteedimaastikud. Eesti kunst 1700–1945“ maaliinstallatsioon „Puri“ eksponeerib uues valguses 52 baltisaksa portreed. Eriti haruldane on portree seitsmeaastasest tulevasest Keila mõisahärrast Peter August Friederich von Koskullist, keda maalis Gdańskist pärit kunstnik Michael Ludwig Claus (1724–1773). Rokokooajastu moele vastavalt näeb poisike maalil oma puuderdatud paruka ja uhke kuuega välja kui väike täiskasvanu. Michael Ludwig …

Võime leppida määramatusega ja avatus ebakindlusele võiksid olla komponendid, mis aitaksid suhestuda nii teaduse kui kunstiga. Arko Olesk Nii kunstile kui ka teadusele heidetakse sageli ette võõrandumist ning tahtmatust selgitada enda tegevust nii-öelda inimesele tänavalt. Selle mõjul on hoogu kogumas seisukohad, et õigustamaks oma kohta ühiskonnas peavad kunst ja teadus suutma end igaühele arusaadavaks ning …

18.–19. sajandil oli levinuimaks joonistusõppe meetodiks näidislehtede ja gravüüride kopeerimine, milleks anti välja ka spetsiaalseid õppematerjale. Eestis hakkas neid esmakordselt välja andma 19. sajandi alguses Saksamaalt Tartusse saabunud ja ülikooli juurde rajatud joonistuskooli õpetaja kohale asunud Karl August Senff, keda on õigusega nimetatud ka Eesti kunstipedagoogika rajajaks. Senff koostas seitse joonistuseeskujude vihikut ligikaudu 70 näidislehega, …

Sukeldume taas kohalike teadusillustratsioonide maailma. Käesolev teos on üks esimesi arheoloogilistel leidudel põhinevaid pilte siinsete alade muinasaja lõpu elanikest. See ilmus 1842. aastal Tartu ülikooli ajalooprofessori Friedrich Kruse raamatus „Necrolivonica oder Alterthümer Liv-, Esth- und Curlands“ ja oli loodud peamiselt Läti ala Aizkraukle leidude põhjal. Kruse näpunäidete järgi valminud joonise litografeeris raamatu jaoks Tartu kunstnik …

Mai alguses avaneb Kumu kolmandal korrusel näitus „Kunst on disain on kunst“, mis uurib kunsti ja disaini kokkupuutepunkte hilisnõukogude Eestis ajal, kui kunstnikud tegelesid aktiivselt materiaalse maailma ümbermõtestamisega. Tänases blogipostituses tutvustavad näituse kuraatorid Eda Tuulberg ja Karin Vicente lähemalt näituse kontseptsiooni, ühte alateemat ning paari näitusel esitatud kunstiteost. Kunst on disain on kunst Hilisnõukogude aja …

Nikolai Guli (1936–2008) oli Eesti maalikunstnik, kes lõpetas 1956. aastal Tartu Kunstikooli ja omandas seejärel kõrghariduse Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis. Ta pühendas oma elu mitme kunstnikupõlvkonna loomingu suunamisele nii kunstiinstituudi õppejõuna kui ka Tallinna Laste Kunstikooli ühe rajajana. Oma teostes käsitles Guli muretu atmosfääriga ajaveetmisviise, jäädvustades sageli noori mitmesuguste tegevuste juures: kohvikus, pidudel, tööl. Intensiivsetes …

Oskar Kallis (1892‒1918) jõudis oma lühikese elu jooksul anda olulise panuse eesti kunsti arengusse omanäolise sümbolistliku-eksistentsiaalse loominguga. Tema anne avaldus peamiselt eesti muinasaja kujutamises Kalevipoja-aineliste pastellmaalide näol, ent eriline koht Kallise loomingus on ka armastuse ja surma kujutamisel. Tihti sidus ta neid motiive päikeselembusega. Päike sümboliseeris kunstniku jaoks elujanu ja lootust, eelkõige aimates ette oma …

Tutvustame sel korral Eesti kunsti jaoks olulist uut raamatut Kunststudium und Weltgeschehen. Die Briefe der Malerin Julie Hagen aus München 1847–1851. Tegemist on eelmise aasta lõpus Saksamaal Böhlau kirjastuses ilmunud teosega, mis tegeleb baltisaksa nimekaima naiskunstniku Julie Hagen-Schwarziga. Selle koostaja Christin Conrad on ära teinud suure tänuväärse töö, avaldades ja kommenteerides 832 leheküljel maalijanna õpinguaegseid …

Mari Kurismaa (s 1956) maalide tunnetust rikastab kunstniku loometöö sisearhitektina, mis võimaldab kujutatud geomeetrilise abstraktsionismi ruumi kogeda sügavamal tasandil. Teoses „Vaikuses“ (1988) ristuvad omavahel unenäolisus ja reaalsus, mis pakub vaatajale võõristavat tegelikkust. Metafüüsilise ruumijõuga maastik kiirgab salapärast valgust ja lummab oma müstiliselt puhta värvimängu ja kompositsiooniga. Lisaks kompositsioonilisele tasakaalule toob teos esile ka rahustava ja …

Adamson-Eric. Autoportree II (Silmusega). 1929. Õli, lõuend. Eesti Kunstimuuseum Oma maaliloomingus esindas Adamson-Eric peamiselt hilisimpressionistlikku prantsuspärast suunda, mis saavutas Eestis õitsengu 1930. aastatel. Tarbekunstnikuna kujunes temast uuendaja, kes mõjutas kogu eesti tarbekunsti käekäiku. Tema looming haarab sealhulgas tekstiili-, naha- ja metallikunsti, keraamikat, portselanimaali ning ehtekujundust. Maal „Autoportree II (Silmusega)“ paneb tänu kompositsiooni mitmekordsetele peegeldusmängudele ja …

Kumu kunstimuuseum pakub külastajatele lisaks kunsti vaatamisele ka võimaluse ise loovus tööle panna ning arendada oma käelisi oskusi. Kumu hariduskeskusest leiab nii graafika-, maali- kui ka keraamikastuudio, kus toimuvad septembrist juunini kursused ja töötoad. Kunstistuudiod ja töötoad pakuvad võimalust tegelda kunstiga ainulaadses paigas – Kumu kunstimuuseumis, eesti kunsti kodus. Annamegi täpsema ülevaate selle kevade kunstistuudiotest. …

Bes oli üks Vana-Egiptuse jumalaid. Besi kujutatakse groteskse kääbusena, kelle grimassiks väändunud nägu on alati otsevaates, mis on Egiptuse kunstis haruldane, kuna enamikku jumalaid ja inimesi kujutasid vanad egiptlased profiilis. Bes on suure pea, lihava näo ja habemega inetu jumalus, kes kannab tavaliselt sulekrooni ning keda usuti tõrjuvat eemale haigusi ja kurje vaime. Ta hoidis …

Kumu kunstimuuseumi uus püsiekspositsioon „Identiteedimaastikud. Eesti kunst 1700–1945“ ja sellega kaasnev projektiruumi näitus „Erinevuste esteetika“ on tekitanud sotsiaalmeedias ning ka teistel meediaplatvormidel poleemikat selle üle, et väljapanekutelt leiab kunstiteoseid, mille pealkirju on muuseum näitust tehes muutnud. See puudutab eelkõige rassitemaatikaga tegelevat näitust „Erinevuste esteetika“ (kuraator Bart Pushaw). Selle ekspositsiooni puhul on teadlikult katsetatud tööde pealkirjadega, …

Mare Vint (1942–2020) oli silmapaistev eesti graafikakunstnik, kes tegutses järjepidevalt nõukogude ja taasiseseisvumisjärgsel perioodil. Kujutades helgeid, pisut nostalgilisi maastikke, kõneleb ta inimese ja maailma vastastikusest suhtest, esteetilistest ja eetilistest ideaalidest. Graafikakunsti põhivahenditega – joon, punkt, pealispind – on Vint saavutanud erilise mõjuvuse ja sügavuse, mis peitub minimalistlike tööde näilise lihtsuse taga. Peene sulega teostatud tušijoonistusi …

Linda Kaljundi: „Püsinäitus on hea platvorm, kus saab mõelda kunstiajaloo üle ja kutsuda publikut kaasa mõtlema. Püsinäitusega ei tohi peale suruda liiga lihtsat jutustust.“ BRIGITA REINERT 17. veebruaril Kumu kolmandal korrusel avatud püsiekspositsioon „Identiteedimaastikud. Eesti kunst 1700–1945“ on pälvinud suure tähelepanu ja tekitanud vaatajates elava arutelu. Kuraatorite, Kumu direktori, kunstiteadlase Kadi Polli ja Eesti Kunstiakadeemia …

Karl Ferdinand von Kügelgen (1772–1831) oli saksa päritolu Eestimaa kunstnik ning Venemaa keisri õukonnakunstnik. Keisri tellimusel tegi Karl von Kügelgen suuri joonistussarju Krimmi ja Soome vaadetega, viljeldes samal ajal ka maastikumaali. Tema loomingu paremikku kuuluvad Tallinna ja selle ümbruse panoraamvaated, millel on suur kunstiline ja kultuuriajalooline väärtus. Saksamaalt Bacharachist pärit kunstnik saabus Balti aladele ajaloomaalijast …

Saksamaalt pärit kunstnik ja litograaf Georg Friedrich Schlater asutas 1832. aastal Tartusse esimese litograafiatöökoja, kus valmisid paljud tuntud Tartu vaated ja kohalike õpetlaste ning kultuuritegelaste portreed. Schlateri töökoda oli suure tähtsusega ka 19. sajandi alguses taasavatud Tartu ülikooli jaoks. Ülikooli avamine tõi endaga kaasa plahvatusliku teaduskirjanduse kasvu ja sünnitas vajaduse uue kunstižanri – teadusillustratsiooni järele. …

Käesoleval nädalal tähistab Kumu kunstimuuseum oma 15. sünnipäeva. Sel erilisel puhul toimuvad üritused nii kohapeal kui ka virtuaalselt. Kõiki Kumu sõpru ootavad eri keeltes näitusetutvustused, loomingulised töötoad ning palju muud põnevat. Sünnipäeva programmi kuuluvad muu hulgas näituste „Murtud sümmeetriad“ ja „Ado Vabbe. Wunderbar“ ametlik lõpetamine, virtuaalsed sündmused suure saali näitusel „Egiptuse hiilgus. Niiluse oru kunst“ …

Stsintillaatorid on materjalid, mis konverteerivad kiirguse ioniseerimisel kaduma läinud energia pulseerivaks valguseks. Tegu on osakestefüüsikas ühe enim kasutatava aktiivse materjaliga. Sageli kasutatakse neid osakestedetektorites, mis omakorda leiavad rakendust meditsiinis, näiteks vähiravis. Selle visuaalselt rabava videoteose jaoks filmis Alan Bogana Utrechtis asuvas stsintillatsioonidetektorite tehases, kus ta uuris lähemalt nende materjalide unikaalseid omadusi. Oma töös mõtiskleb ta …

Kumu Dokumentaali kevadhooaega tutvustab auditooriumi programmijuht Mare Pedanik Kumu Dokumentaal alustab oma 16. hooaega arhitektuurifilmidega. Avaseansiks valisime isikudokumentaali Soome moodsa arhitektuuri ja disaini suurmeistrist Aaltost. Filmi pealkiri „Aalto” (2020) jätab lahtiseks, millise persooniga täpsemalt tegemist on – see annab võimaluse avardada nimega seostuvat väljakujunenud arusaama. Režissöör Virpi Suutari juhib tähelepanu Alvar Aalto (1898–1976) abikaasa Aino …

Natalie Mei (1900–1975) oli eelkõige teatrikunstnik ja raamatugraafik. Kuid juba kooliajal hakkas ta osalema rakendus- ja kujutava kunsti näitustel Eestis ning välismaal, peaasjalikult akvarellidega, aga ka pliiatsijoonistustega. 20. sajandi alguse moodne inimene hindas stiilsust, mille väljendamiseks sobisid mahedad värvid, elegantsed poosid ja summutatud erootika. Moekalt ja mõnusa huumoriga esitab Natalie Mei kollaažis „Mehe portree“ (1932) …

Kumus saab kuni 21. veebruarini vaadata Ado Vabbe näitust „Wunderbar“. Kunstiteadlane Tiina Abel ja kirjandusteadlased Mirjam Hinrikus ning Jaan Undusk räägivad modernistlike kunstnike ja kirjanike seostest ja nende tööde kultuuriloolisest taustast. Mirjam Hinrikus: Euroopa modernsed rühmitused või sõpruskonnad tegid sageli koostööd erinevate kunstiliikide esindajatega. Eestis kogunes 1905. aastal Noor-Eesti, kuhu lisaks kirjanikele ja kunstnikele kaasati …

Avo Keerend (1920–2012) alustas juba 1936. aastal kunstiõpinguid graafika alal, täiendades hiljem ka oma maalimisoskust. Esialgu sügavtrükitehnikaid kasutades lõi Keerend natuuritruusid natüürmorte, akte ja olustikupilte. 1950. aastate lõpul hakkas ta viljelema ka kõrgtrükki, peamiselt linoollõiget. Pärast õpinguid, 1960. aastatel, muutus tema käsitluslaad murrangulisele kümnendile omaselt konstruktiivsemaks. See periood tõi tema graafiliste teoste hulka kompositsiooniga mängivaid …

Raoul Kurvitz tuli Eesti kunstimaastikule Rühm T liikmena, saades oma aristokraatliku ja dekadentliku stiili poolest tuntuks kui eesti kunsti enfant terrible. „Lõige I–II“ valmis Kurvitza 1990. aastate soololoomingule pühendatud suurele ülevaatenäitusele Tallinna Kunstihoones. Teos võtab kokku selle kümnendi olulised teemad nii Kurvitza loomingus kui ka laiemalt Eesti kunstis: videokunst ja performance kui meedium, identiteedipoliitika ning …

Mia Meri Muistne Egiptus on alati inimesi lummanud. Juba vanad kreeklased ja roomlased olid vaimustuses vaaraode valitsuse all oleva riigi imedest ja luksusest. Pärast araablaste alistusretki jäid muistsest kultuurist järele vaid varemed, mis kaasaegsete jaoks tähendasid võimalust kerge vaevaga rikastuda. Kirjutati lausa aardeküttide käsiraamatuid, mis sageli sisaldasid ka õudusjutte sellest, mis aardeotsijaga juhtuda võib, kui …

Ilmar Ojalo (1910–1989) oli eesti maalikunstnik ja restauraator. 1930. aastatel õppis Ojalo Helsingis Soome Kunstiühingu kunstikoolis. 1939. aastal esines ta esmakordselt kunstinäitusel Soomes ja 1940. aasta märtsis Eestis. Hiljem töötas ta Tartu Kunstimuuseumis restauraatorina. 1951. aastal arreteeriti ta Saksa okupatsiooni ajal ajalehtedes ilmunud karikatuuride ja nõukogudevastase kirjanduse säilitamise eest. Ta kandis karistust algul Vasalemma vangilaagris, …

1851. aasta aprillikuus said tallinlased näha midagi ootamatut – sadamas oli välja pandud ehtsa küürvaala surnukeha, mille torm oli 9. aprillil Soome lahes asuva väikese Rammu saare randa ajanud. Mõnda aega huvilistele raha eest näidatud vaala ostis baltisaksa loodusteadlase Karl Ernst von Baeri vahendusel ära Peterburi Teaduste Akadeemia ja juba aprilli lõpus asus unikaalne eksponaat …

Intervjuu rahvusvahelise rändnäituse „Murtud sümmeetriad“ kuraatorite, Mónica Bello ja José-Carlos Mariátegui’ga. Brigita Reinert, Kati Ilves CERNis loodud rändnäitus „Murtud sümmeetriad“ alustas oma teekonda Liverpooli FACTis (Ühendkuningriigi juhtiv organisatsioon, et toetada uut tehnoloogiat ja digitaalset kultuuri käsitlevat visuaalset ja filmikunsti) 2018. aasta novembris, et 2022. aastaks läbida Barcelona, Brüssel, Taichung, Tallinn ja Nantes. Väljapaneku üks kuraatoreist …

Tommy Cash (1991) on eesti räppar, kontseptuaalkunstnik, tantsija ja moedisainer. Ta on saavutanud globaalse tuntuse eelkõige oma erilise muusikažanriga, mida ta kutsub post-Soviet-räpiks, ning šokeerivate sürrealistlike videotega. Cashi ja Scorpion Daggeri koostöös valminud GIF-animatsioon „Mona Lisa“ (2019) omandati muuseumi kogusse pärast 2019. aastal toimunud näitust „Tommy Cash ja Rick Owens. Süütud ja neetud“ (kuraator Kati …

Mare Vint (1942–2020) on 20. sajandi teise poole eesti graafika üks tähelepanuväärsemaid autoreid, kes kujundas oma isikupärase käekirja nõukogude perioodil, kuid jätkas jõuliselt ka pärast taasiseseisvumist. Tema töödele on iseloomulik elegantse joone, peenelt läbi töötatud tasapindade ja tühja ruumi ilmekas koosmõju, mis kannab edasi nii esteetilist kui ka poeetilist ja filosoofilist sõnumit. Vindi graafikaloomingus domineerivad …

Laupäeval, 12. detsembril toimus Kumus järjekordne Kumu noorteõhtu, mis sai inspiratsiooni näitusest „Egiptuse hiilgus. Niiluse oru kunst“. Noortele suunatud õhtu fookuses oli Vana-Egiptuse kultuur ja eluolu. Ürituse kava panid kokku Kumu noorteklubi liikmed ning programmi kuulusid ekskursioon näitusel, temaatilised töötoad, loeng ja muusika. Noorteõhtust annavad täpsema ülevaate Kumu hariduskeskuse kuraatorid Eva-Erle Lilleaed ja Brigita Reinert. …

August Georg Wilhelm Pezold (1794–1859) oli baltisaksa maalikunstnik ja graafik, kes sündis Rakveres maakonnaarsti viielapselises peres. 1814. aastal siirdus ta koos Otto Friedrich Ignatiusega Berliini kunsti õppima. Hiljem elas ta Viinis, kus õppis Viini Kunstiakadeemias ja Caroline Pichleri ateljees. Aastast 1821 töötas ta Eesti- ja Liivimaal portretistina. Kui Viinis ja Itaalias tegi Pezold peamiselt maastikuvisandeid …

Eesti Kunstimuuseumi fotokogus leidub rikkalik valik fotosid Pallase kunstikooli ning Riigi Kunsttööstuskooli õppetööst ja õpilastest. Päris mitmel neist näeme koos kunstiõpilastega ka modelle, mõni endiselt poseerimas. Eesti Kunstimuuseumi arhiivi juhataja Ulrika Jõemägi vaatab lähemalt, kes olid need inimesed, kelle kehakuju ja näojooned on kunstnike tõlgenduse kaudu meie ajani säilinud. Aleksander Vardi, üks Pallase kunstikooli esimesi …

Jaanus Samma (1982) on õppinud graafikat, kuid töötab mitmesuguste kaasaegse kunsti meediumidega alates installatsioonist ja videost kuni tikandite ning kudumite kujunduseni. Samma on esinenud näitustel nii Eestis kui ka Euroopas. Lisaks esindas ta Eestit 56. Veneetsia biennaalil Eugenio Viola kureeritud näitusega „NSFW. Esimehe lugu“. „Bassein“ (2005) oli Samma diplomitöö ja ühtlasi esimene isikunäitus. Nüüdseks juba …

Jaan Toomik. Isa ja poeg. 1998. Video. Eesti Kunstimuuseum Jaan Toomik (1961) on tegev maali-, video-, installatsiooni- ja performance’i-kunstnikuna. Tema meditatiivsed ja metafüüsilisest maailmatunnetusest kantud videoteosed on saanud 1990. aastate keskpaigast alates laialdast rahvusvahelist tähelepanu. Toomiku kunstis on kesksel kohal vahetu loodustunnetus, kaduvuse ja surma teravdatud taju ning perekonna- või veresidememotiiv. Kunstniku kujundikeel on minimalistlik …

30. oktoobril avati Kumus uus näitus „Murtud sümmeetriad“, mis toob vaataja ette kunstnike tõlgendused osakestefüüsika keerulisest ja põnevast valdkonnast. Kõik eksponeeritud teosed on alguse saanud kunstnike residentuurides Euroopa Tuumauuringute Keskuses (CERNis). Näituse kuraatorid on Mónica Bello ja José-Carlos Mariátegui. Näitusele on koondatud 12 kunstiteost, mille autoriteks on 11 eri riikidest pärit kunstnikku, kes loodusest ja …

Anu Põder (1947–2013) oli üks huvitavamaid eesti 20. sajandi skulptoreid. Erilist tähelepanu väärib tema erakordne võime skulptuuri- ja installatsioonivormis väljendada vaimseid ning kehalisi kogemusi. Põdra looming mõtestab ühe väljundina naiseks olemise kogemust ning sellega kaasnevaid traumasid. Oma skulptuurides kujutab ta sageli killustunud naisekeha ning väänlevaid ja „suletud figuure“, mis viitavad justkui allasurutud emotsioonidele, mõtetele ja …

Enn Põldroos. Tantsuõhtu. 1968. Eesti Kunstimuuseum Enn Põldroos (1933) on loonud sadu maale ja monumentaalteoseid. Temaatiliselt on Põldroos puudutanud nii sotsrealismi, rahvusromantismi kui ka sürrealismi, ent kõige südamelähedasem on talle olnud viimane. Tema teosed pole peaaegu kunagi kandnud otseselt ideoloogilist, vaid pigem sügavamat, inimlikumat ja mõistatuslikumat sõnumit. Hallikaspruunides toonides maalil „Tantsuõhtu“ (1968) näeme esiplaanil tumedapäise …

Püsinäituse tegemine on protsess ja meeskonnatöö Selle aasta sügisel suleti Kumus vanema Eesti kunsti püsiekspositsioon – Tiina Abeli kureeritud „Varamu. Eesti kunsti klassika 18. sajandi algusest Teise maailmasõja lõpuni“. See oli 2006. aastal koos Kumu avamisega sündinud väljapanek, mis püsis muuseumiseintel 15 aastat, mõjutades suuresti seda, millisena me Eesti kunstipärandit mäletame ja milliseid töid või …

Eduard Olest sai 1920. aastate teisel poolel eesti art déco eredamaid esindajaid. Tema tolleaegseid töid on mõjutanud ka Pariisis töötanud Jaapani päritolu kunstnik Tsuguharu Foujita, kellelt pärineb toonide mahedus, pehmelt varjutatud vorm ja stiliseeritud joon. Maali „Reisijad“ (1929) loomine oli ajendatud kunstniku reisiväsimusest ja protestist mõttetu rabelemise vastu. Olel oli küll rännupäevist kogunenud mapitäis kaasreisijatest …

Kristi Kongi (1985) on eesti maalikunstnik, kes keskendub oma töödes värvile, valgusele ja ruumile, teostades maale sageli installatiivselt või kohaspetsiifiliselt. Töödele on iseloomulik erk, sageli spektrivärvidel baseeruv koloriit. Maalimine on tema jaoks viis dokumenteerida erinevaid olulisi ruume ja objekte ning talletada seeläbi ka aega. Valitud maal pärineb ühest värviharjutuste seeriast, kus kunstnik proovis maalida erinevaid …

Tõenäoliselt on paljud inimesed mõelnud, kuidas satuvad uued teosed muuseumisse. Täna annab nüüdiskunsti koguhoidja Annika Räim ülevaate, millised teosed ja millistel kaalutlustel on viimase aasta jooksul muuseumi kogusse jõudnud. Eesti Kunstimuuseumil on maailma suurim ja esinduslikum eesti kunsti kogu, milles on hetkel ligi 67 000 museaali. Muuseumi kollektsioon täieneb püsivalt nii vanema kui ka kaasaegse …

Malle Leis (1940–2017) armastas nii maalis kui ka graafikas kujutada lilli ja teisi taimi. Selle omapärase, kummalise maali valmimise ajal kasvas Leisi populaarsus eelkõige graafikuna. Leisi lilled kätkevad endas ilu ja kodusoojust, meenutades Võrumaa suvede sumedust, kuid on ühtaegu ka võimukad organismid – seega võib neid teoseid koguni lilleportreedeks nimetada. Meri, mille poole mehe pilk …

Läbi aegade, alates antiiksetest demokraatiatest ja ennustamisest kuni mänguautomaatide ja krüptograafiani, on tsivilisatsioonid tuginenud juhuslike arvude genereerimisele. Tänapäeval tuginevad paljud meie kasutatavad rakendused suvaliselt genereeritud arvudele. „Patuseisund“ käsitleb juhuslikkust kui mitmekesisuse, loova mõtlemise ja originaalsuse säilitamise strateegiat maailmas, mis jätab järjest vähem ruumi juhuslikkusele. Installatsioon koosneb kaheksast robotist, mis on kavandatud juhuslikkuse alusel arve genereerima. …

10. oktoobril avati Kumu suures saalis rahvusvaheline suurnäitus „Egiptuse hiilgus. Niiluse oru kunst“, mis toob esimest korda Eestisse uhke valiku Vana-Egiptuse originaalesemeid. See on ainulaadne võimalus näha oma silmaga tuhandete aastate vanuseid arheoloogilisi leide ning mõista kunsti fenomeni nii vaaraode riigi valitsemises kui ka egiptlaste igapäevaelus. Näitusel eksponeeritud esemed pärinevad ühest maailma olulisemast Vana-Egiptuse kollektsioonist …

Olev Subbi. Tüdruk avatud akna all. 1997. Eesti Kunstimuuseum Olev Subbit peetakse Eesti parimaks aktimaalijaks ning noor kaunis naine on paljude tema maalide peategelane. Kuid Subbi aktimaalid ei kõnele üksnes kaunist naisekehast. Teos „Tüdruk avatud akna all“ (1977) jutustab ka paljust muust, sealjuures tol ajal oma kunstnikukarjääri tõusuteed sammuva mehe eluhoiakutest ja tõekspidamistest kunstis. Kuigi …

1980. aastatel neoekspressiivsest maalist huvitunud Raoul Kurvitz hakkas 1990. aastate keskpaigas looma suureformaadilisi spetsiifilistest materjalidest installatsioone. 20 monitorile loodud meediainstallatsioon „Pentatonic Color System“ on kunstniku loomingus erandlik ja silmapaistev teos, milles autor realiseerib tehnoloogiliste vahendite kaudu oma kogemusi maalijana. Teos esitab kolmeosalise värvuse- ja sümbolitsükli, mis omavahel summeeruvad optiliseks valguseks. Tegu on ühe esimese mastaapse …

Kumu näituse „Egiptuse hiilgus. Niiluse oru kunst“ ülesehituse perioodil vestles näituse projektijuht Inga Jaagus näituse kuraatori Paolo Marini (Egiptuse Muuseum, Torino) ja kaaskuraatori Jaanika Andersoniga (Tartu Ülikooli muuseum) Vana-Egiptusest ning eesootavast näitusest. Alustuseks küsiksin, milline on itaallaste suhe Vana-Egiptusega, kuidas Vana-Egiptusesse suhtutakse? PM: Itaalias on Vana-Egiptuse vastu peamiselt kahesugust huvi. Esimene on populaarkultuuriline. Nii nagu …

Alates Hilis-Egiptuse perioodist levis Vana-Egiptuses laialdaselt loomade kultus. Loomi austati nii kodudes kui ka neile pühendatud templites. Preestrid kasvatasid ja mumifitseerisid templites loomi kui jumalikku ilmingut ja müüsid neid inimestele, kes omakorda annetasid need ohvriandidena templitesse. Kasse mumifitseeriti religioossetel eesmärkidel väga suurtes kogustes ja usuti, et nad esindavad jumalanna Bastetit. Loe lisaks näitusest „Egiptuse hiilgus. Niiluse …

Kadrioru kunstimuuseumis avati hiljuti näitus „Alati meie kõrval. Kassid ja koerad 16.–19. sajandi kunstis“ (kuraatorid: Anu Allikvee, Tiina-Mall Kreem, Anu Mänd). Kasside ja koerte kõrval on viimastel nädalatel aga vähemalt sama tähtsaks saanud lehmamotiiv. Sellega seoses oleme nüüd ometi leidnud põhjuse viia ellu Kumu praeguse ja endise kuraatori Eha Komissarovi ja Maria-Kristiina Soomre ammune mõttevälgatus …

Kumu kunstimuuseum kutsus enda partneriks eriolukorra jäädvustamisel kunstnik Flo Kasearu, kes oma varasemas loomingus on tundlikult ja tabavalt töötanud nii inimeste kui ka institutsioonidega. Keskendudes käesolevas projektis muuseumile kui omaette ökosüsteemile, võttis kunstnik vaatluse alla muuseumi muutunud töökorralduse ning dokumenteeris asutuse kõige nähtavamate töötajate – saaliteenindajate – muutunud päevarutiine. Teos „Eriolukord“ on mastaapne videoinstallatsioon, mis …

Septembri alguses külastasid Kumu kunstimuuseumi kuraatorid Riiat – sealset rahvusvahelist biennaali RIBOCA2, igal aastal toimuvat kaasaegse kunsti festivali Survival Kit ning uut Zuzānsite erakogul põhinevat kunstikeskust Zuzeum. Ülevaate Riia kunstielamusest annavad Kumu kuraator Eda Tuulberg ning näituste koordinaatorid Magdaleena Maasik ja Tiiu Parbus. Survival Kit: Being Safe is Scary Riia kaasaegse kunsti festival Survival Kit …

Valve Janov (1921–2003) kuulus 1940. aastate teisel poolel Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis õppinud edumeelsete noorte kunstnike sõpruskonda ja oli nõukogude perioodi Eesti kunstis üks esimesi, kes julges katsetada toona keelatud abstraktse kunstiga. Maal „Kala Karlova kohal“ on Janovi kalasarja köitvamaid töid. Kunstnik on maalinud realistliku Karlova vaate ning lisanud sellele unenäoliselt hõljuva kollaažitehnikas kala. Teos on …

1924. aastal valmis Ado Vabbel mitu Pariisiga seotud akvarelli, millest kõige meisterlikum on „Seine’i jõgi“. Seda tuntud futuristlikku maali on nimetatud eesti modernismi esileküündivaimaks teoseks. Kunstnik on kasutanud akvarellitehnikat, mis omakorda rõhutab kujutatava dünaamilisust ja muutuvust. Teosel on kõik futurismile iseloomulik, kusjuures oluline on ka paigavalik – suurlinn Pariis. See pole Emajõgi, mis rahuliku provintsilinna …

Kumu hariduskeskus alustas uut hooaega kogemuste vahetamisega muuseumipedagoogide suvekoolis Eesti Rahva Muuseumis. Lisaks valmistati ette ja viidi läbi Eesti Kunstimuuseumi korraldatav üle-eestiline virtuaalne muuseumihariduse infopäev „Virtuaalne ja reaalne – uuendusmeelne muuseum“. Möödunud augustikuu tähtsamatest muuseumihariduse sündmustest annavad ülevaate Kumu hariduskeskuse kuraatorid Liina Lepik ja Eva-Erle Lilleaed. 11. muuseumipedagoogide suvekool „Muuseumiõpe 2020: digilahendused elava kultuuripärandi teenistuses“ …

Lisaks 1960. aastate lõpul nii iseseisvalt kui ka Toltsiga kahasse tehtud sürrealistlikele joonistustele on Ando Keskküla ainus varasest perioodist pärit ja siiani säilinud teos „Autoportree (Kaksikportree)“ (1970), mis ehk teatavas mõttes markeerib ka tema otsingute lõppu seljataha jäänud kümnendil ja laseb võib-olla isegi aimata mõni aasta hiljem tulevat pööret hüperrealismi suunas. Tegemist on väga kummalise maaliga. Ka …

Nikolai Kummits (1897‒1944) oli Tartust pärit maalikunstnik ja graafik, kes viljeles peamiselt olustiku- ja maastikumaali. Kummitsa maalil „Lambi valgel“ (1939) näeme stseeni, kus petrooleumilambi valgel istub laua taga väike poiss ja teeb püüdlikult oma koolitükke. Poisi kõrvale on kummardunud ema, et teda abistada. Stseen on huvitav selle poolest, et nii poiss kui ka ema on …

Tänasest on kõigile kunstihuvilistele Kumu kunstimuuseumi 3. korruse B-tiiva näitusesaalis avatud põhjalik ja mitmekülgne ülevaatenäitus Ado Vabbe (1892–1961) loomingust. Vabbet tuntakse ennekõike tema nooruspõlve radikaalselt avangardse loomingu kaudu, mis oli pidevas muutumises ja mille tõstsid 1920. aastatel Eesti alles kujunemisjärgus kunstimaailma tippu kirjandusrühmituse Siuru liikmed, kellest paljude raamatuid ta illustreeris. Kirjanik August Gailit nimetas Ado …

1932. aastal valmis Ado Vabbel suur kompositsioon Tallinna Jakob Westholmi Gümnaasiumile, kus ta oli ka ise õpetajana töötanud. Maal kujutab viit noormeest looduses. On huvitav jälgida, kuidas kunstnik seob noored teosel ühtseks tervikuks. Ajastuliku vihjena mõjub hobuse taga astuv talumees, luues paralleeli eestluse seostamisest talupoeglike juurtega ja sümboolselt vihjates õppiva noorsoo teemale, mille puhul sageli …

Flo Kasearu projekt „Ülestõus“ keskendub videole, mis on filmitud kunstniku Pelgulinnas asuva kodumaja katusetööde käigus. Sama hoone on ka koduks kunstniku projektile „Flo Kasearu majamuuseum“. Katusetööde käigus eemaldatud metallist volditi lennukid, mis meenutavad laste tehtud paberlennukeid. „Ülestõus“ sisaldabki lisaks videole ka joonistusi ja lennukite 3D-mudeleid. Projekt sai alguse, kui Venemaa sõjalennukid sisenesid korduvalt Eesti õhuruumi …

Brigita Reinert ja Elnara Taidre Teisipäeval, 18. augustil avatakse Kumus Flo Kasearu näitus „Eriolukord“. Nagu projekti pealkirigi osutab, on see seotud kevadise koroonaviiruse puhangu ja sellest tingitud avalike asutuste – koolide, teatrite, muuseumide, galeriide – ajutise sulgemisega. Suletus publikule tekitas uusi mõtteid ja ärgitas otsima alternatiive. Kumu kutsus eriolukorra jäädvustamise partneriks Flo Kasearu, kes on …

28. augustist saab Kumus vaadata ühe Eesti põnevaima avangardistliku kunstniku Ado Vabbe suurt ülevaatenäitust. Näituse kuraator Mary-Ann Talvistu annab ülevaate Vabbe loomingut mõjutanud olulisematest sündmustest ja isikutest. Ado Vabbe (1892–1961) kasvukeskkond ja kunstnikuks kujunemise tee erines teiste Noor-Eesti põlvkonna kunstnike omast. Nikolai Triigi, Konrad Mäe, Aleksander Tassa ja Jaan Koordi lapsepõlvekodud olid enam seotud maaeluga. …

Maalides 1980. aastatel paake, tsisterne, planke, vabrikukorstnaid ja tehasehooneid, on Andres Tolts taaskord vastandlike kultuurimõjutuste sõbraliku kokkusulataja rollis. Historitsistina tegeleb ta hüljatud tehnopargi, taristute ja vanade tootmishoonete ümberväärtustamisega, eemaldades ajaloolistelt rajatistelt nõukoguliku osa ning tuues esile nende esteetilise poole. Maalide vormikeel viib tänase vaataja palju kriitikat pälvinud nõukogude tööstuskultuurist väga kaugele ja sunnib maalilt vastu …

„Hingus“ on kahtlemata Ando Keskküla kõige tuntum teos 1990. aastatest. Nagu kunstnik ise ütles, oli selle ühtaegu groteskse ja melanhoolselt poeetilise teose käivitavaks jõuks üks lihtne statistiline infokild: „Aastal 2020 on üle poole Euroopa elanikkonnast üle viiekümne aasta vanad“. (Praeguse seisuga võib öelda, et toonane prognoos oli pisut pessimistlik: Euroopa Liidu elanikkonna keskmine vanus 2020. …

24. juulil avatakse Leedu Rahvusgaleriis pidulikult näitus „Vabad hinged. Sümbolism Baltimaade kunstis“ („Laukinės sielos. Baltijos šalių simbolizmo dailė“). Näitus on publikule avatud 25. juulist 11. oktoobrini 2020. Novembris reisib näitus edasi Läti Kunstimuuseumisse, kus jääb avatuks veebruarini 2021. Kindlasti kajastame mõlemat sündmust Kumu blogis, kuid seniks meenutame, mis näitusega on tegu. Tiiu Parbus 2018. aastal …

Varasemad naiskunstnike loodud kodanliku ruumi representatsioonid kuuluvad baltisaksa päritolu autoritele. Charlotte Margarethe Elisabeth von Gaveli (1833–1894) „Nurk arhiivis“ kujutab võlvlagedega väärikat ruumi, mida täitvaid ürikuid ja raamatuid uurib nende keskel seisev vanem mees. Sageli kajastab figuuride paigutamine interjööridesse kõnekalt ruumide kasutamise soolisi konventsioone, mida kunstnik mitteteadlikult reprodutseeris: aktiivne mees tegutses avalikus ruumis, passiivne naine privaatses …

Kumu Dokumentaal on kohe peale Kumu kunstimuuseumi avamist 2006. aastal alguse saanud iganädalane tasuta linastuv dokumentaalfilmide sari, mille fookuses on kunstilise väärtusega kultuuri ja ühiskonda laiemalt käsitlevad filmid. Sari koondab mõtlevaid inimesed, kes huvituvad maailmast meie sees ja ümber ning kutsub vaatama, avastama ja keskenduma suundumustele, arusaamadele ja tõlgendustele kultuuris. Kumu Dokumentaali seansid toimuvad kolmapäeviti …

Üle-eelmise sajandivahetuse Euroopas oli üks meessoole pakutavaid iluideaale dändi, kes keeras selja ühiskondlikele normidele ning andus enese vajaduste rahuldamisele. Tema rõhutatud eneseväljendusvajadus ja stiilsus ilmnevad nii maitsekas rõivastuses kui ka kurioossete asjade lembuses. Baudelaire kirjutab, et ehtsas dändis ilmneb „täiuslik iseloom ning kogu selle maailma hingemehhanismi peen mõistmine”. Teisalt on ta Baudelaire sõnadega „nagu laskuv …

Frederik Klanberg on Haagi Kuningliku Kunstiakadeemia dokumentaalfotograafia õpilane, kes pöördus eriolukorra ajal ülikooliaine raames Kumu poole ideega teha portreefotosid Kumu püsiväljapanekus olevatest skulptuuridest. Kuna inimeste pildistamine on praeguse haiguspuhangu ajal raskendatud ning kujud teatavasti ei hinga, avanes just nüüd, mil Kumu oli suletud, suurepärane võimalus koostööprojektiks. Mari Kangur     Ellen Kolk. Tiiu Randviir. 1973. …

Tartu sõpruskonna näol on tegemist kunstikoolieaegse sõpruskonnaga, mille tuumikusse kuuluvad Valve Janov, Silvia Jõgever, Kaja Kärner, Lembit Saarts, Ülo Sooster, Lüüdia Vallimäe-Mark ja Heldur Viires. Lisaks õpingutele Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis 1940. aastatel ühendab sõpruskonda ka stalinistlike repressioonide kogemus ja tegutsemine ametliku kunstielu fookusest väljas. 1960. aastate Tartu sõpruskonna eksperimentaalne looming on väikeseformaadiline ja rafineeritud. Et …

Üks eriolukorra tõttu ära jäänud publikuüritustest oli filmi „Nõukogude hipid” linastus Kumu auditooriumis, mille pidi sisse juhatama filmi autor Terje Toomistu. Kuna nii huvitavat ja värvikat materjali oleks patt jagamata jätta, toome teieni Terje Toomistu loengu tekstiversiooni koos filmi ajutise vaatamisvõimalusega, mis kehtib 31. maini (täpsem juhis teksti lõpus). Terje Toomistu Kõigest mõneaastase nihkega jõudis …

„Põhja-Eesti maastikku“ (1974) peetakse sageli Ando Keskküla esimeseks n-ö küpse perioodi maaliks, sissejuhatuseks hüperrealismi. Tegemist on seniste otsingute kulminatsiooniga: teosega, mis avab tema maalipraktikas uued teemad ja küsimused. Kuigi tegemist on n-ö realistliku vaatega, ei taotle Keskküla siinkohal veel fotolike efektide kujutamist – ta pole maalinud näiteks ukseklaasi tagasipeegeldust või mõnda foto (d)efekti; tema fookus …

22. maist on Kumu suures saalis avatud retrospektiivnäitus „Ando Keskküla. Tehnodeelia ja tegelikkus”. Oleme juba varasemalt tutvustanud Keskküla loomingu märgilisi teoseid, avaldame nüüd soojendusena lõigu Anders Härmi kuraatoritekstist, mis on täispikkuses loetav näitusega kaasnevast kataloogist. 24. märtsil 1950 Saaremaal Pöides sündinud Ando Keskküla on eesti kunstis kahtlemata fenomen. Sisenedes kunstiväljale juba üliõpilasena 1960. aastate lõpus …

Üks olulisemaid interjöörimaalijaid baltisaksa (nais)kunstnike seas on Klara Zeidler (1870–1951), kelle 1920. aastate teosed dokumenteerivad naise elukeskkonda. Peamiselt mõisainterjööre kujutavad teosed saavad inimese puudumise ja neutraalse pilgu läbi justkui metafüüsilise mõõtme. Seda omadust süvendab Zeidleri oskuslik akvarellitehnika, mis lisab ruumidele ka tundelise dimensiooni. Kunstniku kujutatud keskkondi võib vaadata kõnekate visuaalsete allikatena naise ruumikogemusest. 1921. aasta …

Eesti Kunstimuuseumi kirjastuselt on ilmunud Kai Stahli koostatud arhiivitrükis “Ainulaadne sõsarkond. Õed Kristine, Lydia ja Natalie Mei”, mis on viimane lisandus Kumu eelmisel aastal alguse saanud naiskunstnikke esile tõstvale näituste, trükiste ja ürituste sarjale. Põneva elukäigu ja loominguga õdesid tutvustab Eesti Kunstimuuseumi arhiivi juhataja Ulrika Jõemägi. Eesti Kunstimuuseumi arhiivkogus säilitatakse kunstnike, kunstiajaloolaste ja kunstiorganisatsioonide arhiive. …

Nikolai Kormašov oli üks nn kuuekümnendate põlvkonna juhtfiguure Eesti maalikunstis. Tema 1960. aastate loomingus toimib küllaltki konkreetse piiritähisena maal „Söömaaeg” (1968), markeerides karmi stiili lõppu kunstniku loomingus ja pöördumist nn igaveste teemade sümbolistlike lahenduste poole. Omal kombel on see pilt ka hüvastijätt linnaga, Kormašovi 1960. aastate maalide lemmikmotiiviga. Nõukogulikke väärtusi propageeriv progressiideoloogia, mille mõjualasse võiks …

Oleme eriolukorra ajal lugejateni toonud kõik hetkel suletud näitused. Mis toimub aga Kumu hariduskeskuses, mille peamine fookus on just Kumu külastavatel inimestel ja vahetul kontaktil? Toimunust ja toimuvast annab ülevaate Kumu hariduskeskuse juhataja Sandra Lääne-Velt. Kumu kui kaasaegse ja kaasava muuseumi üheks olulisemaks ülesandeks on kunsti vahendamine nii suurtele kui ka väikestele ja publiku pidev …

Vägivaldselt tükeldatud ja samas erootiline naise keha on üks moodsa kunsti keskseid motiive. Seda armastas ka Tartu sõpruskonnana tuntuks saanud kunstnike seltskond, kuhu Silvia Jõgeveri kõrval kuulusid veel Valve Janov, Kaja Kärner, Lembirt Saarts, Ülo Sooster, Lüüdia Vallimäe-Mark ja Heldur Viires. Lisaks sarnastele motiividele ühendas sõpruskonda ka kiindumus kollaaži ja assamblaaži tehnikate vastu, mille valmistamiseks …

22. mail avaneb Kumu kunstimuuseumi suures saalis Ando Keskküla (1950–2008) retrospektiivne isikunäitus „Tehnodeelia ja tegelikkus“, mis hõlmab kunstniku loomingut 1960. aastate lõpust 2000. aastate keskpaigani. Terve oma elu tundis Keskküla huvi uute tehnoloogiate vastu, eelkõige aga selle vastu, kuidas tehnoloogia muudab ning transformeerib meie taju ja tegelikkust. Tema happeninge, joonistusi, maalikunsti, animafilme ja interaktiivseid (video)installatsioone iseloomustavad …

Vello Vinna teosed on tähelepanuväärne näide 1960. aastate lõpus ja 1970. aastate alguses esile tõusnud eesti graafikute põlvkonna loomingust, mille erijooneks on terviklik ja rõhutatult isikupärane kujutav süsteem. Vinna omanäoline visuaalne maailm põhineb graafikatehnika meisterlikul valdamisel, peenel kujutisekäsitlusel ja teravmeelsetel seostel. Tema ruumi- ja kujundimängud, detailide ja eri tähendustasandite märkamine ning kõige selle põhjal terviku …

Eriolukorra tõttu suletud muuseumis on vaikselt üles pandud ühe-ruumi-näitus „Kehaline ja metafüüsiline“. Senisest Kumu IV korruse projektiruumist on nüüd saanud ühenduslüli nõukogude aja püsiekspositsiooni „Konfliktid ja kohandumised“ (kuraator Anu Allas) ning selle aasta alguses avatud uue püsinäituse „Tulevik on tunni aja pärast. 1990. aastate kunst“ (kuraator Eha Komissarov) vahel. Seda, milliseks see ruum kujunes ja …

Aktiklassid olid 19. sajandil üheks peamiseks takistuseks naiste akadeemilise kunstihariduse omandamise teel. Enamjaolt olid akadeemiates modellideks mehed, sest naismodellidega seostusid eetilised ja moraalsed piirangud. Balti (nais)kunsti kontekstis on oluline teada, et Peterburi kunstiakadeemia õppekorraldus polnud Euroopa mainekamate kunstikeskuste, olgu siis Müncheni või Pariisiga võrreldes nais- küsimuses kaugeltki kõige konservatiivsem. Seda tõestab baltisaksa maalijanna Sally von …

Märtsi alguses, loetud päevad enne naistepäeva toimus Kumus konverents „Naiskunstnikud Balti- ja Põhjamaade muuseumides“. Rahvusvaheline konverents tõi kokku nii ajaloolise kui ka kaasaegse kunstiga tegelevad uurijad, et vaadelda võrdlevalt naiskunstnike osakaalu erinevates Balti- ja Põhjamaade kunstimuuseumite kollektsioonides, analüüsida kogude täiendamise strateegiaid, püsiekspositsioonide muutunud struktuure ning tutvustada neis läbiviidud näitusi ja uurimisprojekte. Kõik konverentsil peetud ettekanded …

1960. aastate keskpaigas koondusid Henn Roode otsingud pildimaailma organiseerimise erinevatele võimalustele. 1963. aastal valminud maal „Lilla hallis“ on üks varaseid abstraktseid teoseid ja ühtlasi üks vähestest teostest, kus kunstnik kasutab kollaažitehnikat: liidab abstraktse maalilise struktuuriga fragmente saksakeelsest ajalehest. Modernismi kogemust enda jaoks läbi tunnetav edumeelne Eesti kunstnikkond kasutas kollaaži, üht 20. sajandi moodsa kunsti lemmikvõtet …

Muuseum on publikule endiselt suletud, mistõttu jätkame näituste tutvustamist digikanalites. Seekord tutvustame meie uusimat näitust, vaid nädala lahti olla jõudnud väljapanekut „Vello Vinn. Vastupeegeldused”, mida loodetavasti peagi kõik ka ise külastada saavad. Seniks aga tutvuge näitusega kuraator Elnara Taidre poolt loodud teksti ja fotogalerii kaudu. Teisipäeval, 7. aprillil  kell 20.00 toimub Kumu Facebooki-lehel ka virtuaaltuuri …

Kristin Kalamees on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia graafika eriala ja interdistsiplinaarsete kunstide magistriõppe. Aastatel 2003–2007 oli ta performance-kunstnikuna rühmituse Pink Punk liige. Kalamees on õppinud ka Tallinna Ülikooli avatud õppes filmi ja videot, ning on mitmete 2000. aastatel valminud lühifilmide autor. „Igavene tuli” (2002) on Kalamehe esimesi läbimurdefilme, kus autor avastab, et ta hakkab tajuma pronkssõduri …

Jätkame Kumu näituste tutvustamist virtuaaltuuri vahendusel. Sel nädalal kutsume kõiki virtuaaltuurile näitusel „Sisse-sisse, uks on lahti! Edith Karlson, Mary Reid Kelley, Eva Mustonen“, mis oli üks Eesti Kunstimuuseumi 100. sünnipäevale pühendatud, just naiskunstnikke esile tõstvatest väljapanekutest. Pakume lugemiseks kuraator Triin Tulgiste kuraatoriteksti ja vaatamiseks Hedi Jaansoo tehtud fotosid, mis mõlemad valmisid näitust saatva kataloogi tarvis. …

Lapsed olid nii nõukogude ühiskonnas kui ka sotsrealistlikus kunstis kesksel kohal: nad kehastasid seda kommunistlikku tulevikku, mille poole Nõukogude riik püüdles, ning pidid kasvama uue ühiskonna ideaalkodanikeks. Lapsi võidi kunstis kujutada küll veidi pehmemalt ja mängulisemalt kui täiskasvanute maailmas, kuid piltide struktuur ja sõnum lähtusid sotsrealistliku kaanoni põhisisust. „Noored mudellendurid“ (1951) kujutab ühest küljest mängivaid …

Eesti Kunstimuuseumi kõik filiaalid ja raamatukogu on seoses kehtiva eriolukorraga ajutiselt suletud. Et ootamatult suletud näitused siiski võimalikult paljude kunstihuvilisteni jõuaksid, oleme Kumus alustanud tegevust, et luua võimalus tutvuda interneti kaudu näitustega, mis praegu suletud muuseumihoones peidus on. Esimese pääsukesena tutvustame teile põhjalikult üht käimasoleva hooaja suurprojekti, koostöös Ateneumi kunstimuuseumiga valminud näitust “Eneseloomine. Emantsipeeruv naine Eesti …

Maie Helm (1958) on tuntud peamiselt loomi kujutavate ofortide ja joonistuste poolest, olles oma motiivi valikult küllaltki erandlik. Kummastavad, sageli absurdile rajatud pildisüžeed annavad alust näha Helmi loomade maailmas sotsiaalsete ning alateadvuslike ilmingute sürrealistlikke paralleele. Tema tööde metafoorsust on rõhutanud ka poola kriitik Tomasz Wilmazski: “Maie Helmi tööde poeesia on lähedane sürrealistlikule atmosfäärile, seda iseloomustab …

Eesti Kunstimuuseum on eriolukorra tõttu olnud sunnitud oma uksed mõneks ajaks sulgema, kuid samas võime rõõmu tunda, et põhjalikult on uuenenud meie suhtluskanal oma publikuga internetis. Märtsi alguses sai nii ka Kumu endale uue veebilehe, mida siinkohal põgusalt tutvustame. Muuseumi uus veebileht on varasemast palju visuaalsem ning oma struktuurilt selgemalt orienteeritud külastaja vajadusetele. Esilehelt leiab parajasti …

Sotsialistlik realism juurutas maaelu kajastustes kasupõhise tootlikkuse teemat, mis kohustuslikus korras seostus omakorda kolhooside kui kasu tegeliku lähtekohaga. Kuivõrd tegemist oli kunstis seni kasutamata teemaga, konstrueeriti saagikusest jutustavaid narratiive eri kunstinähtuste ühendamise teel. Esteetilise vormi piiratuse ületamiseks ja illusiooni parandamiseks komponeeriti pilte nagu filmikaadreid. Karruse „Vilja riigile“ (1953) on Eesti sotsrealismi tuntumaid ikoone, mis jäigi …

29. märtsini on Kumu 5. korrusel avatud näitus “Sisse-sisse, uks on lahti. Edith Karlson, Mary Reid Kelley, Eva Mustonen”, mis toob kokku kolm kunstnikku, kelle loomingus on võrdselt olulisel kohal enamasti naiseks olemise teemalised jutustused ja tundlikkus materjali suhtes. Avaldame siinkohal lõigu näituse kuraatori Triin Tulgiste intervjuust Mary Reid Kelleyga, mida saab täispikkuses lugeda näitusega kaasnevast …

Hinnatud kunstiõpetaja Silvia Jõgeveri (1924–2005) “Teoorjad tulevad põllutöölt koju” (tuntud ka kui “Heinalised”) (1960) on mitmeski mõttes erandlik teos. Veidi tontlikus assamblaažis väjendub kunstniku ambitsioon mängida vabalt vormi ja materjaliga, lastes lahti kujutamistavadest. Samas ei ole küsimus ainult kunstisisestes vormiotsingutes. Kunstnik on otsustanud uuesti tegeleda teoorjuse ajalooga, mille kujutamine diplomitöös tal 1948. aastal ära keelati. …

16. veebruarist on Kumu 4. korrusel, kohe nõukogude perioodi püsiekspositsiooni kõrval, avatud 1990. aastate kunsti tutvustav ja mõtestav püsinäitus, mis on esimene omataoline Eestis. Kuraator Eha Komissarov kirjeldab 1990. aastaid kui uusi kunstnikupositsioone loonud aega. Ühiskonnas toimunud sotsiaalsed muutused leidsid vastukaja kunstis, mis edastas sõnumeid vabadusest, uuest meediast ja tehnoloogiast, soorollidest ja tarbimiskultuurist. Annika Räim …

Kaljo Põllu oli üks esimesi Eesti kunstnikke, kes haaras kinni popkunsti loodud võimalusest luua sildu kiiresti muutuva ühiskonna, selle argipäeva ja kunsti vahele. Eriti tundis ta selleks vajadust 1960. aastate Tartu konservatiivses kunstikeskkonnas. Selleks kasutas ta Tartu Ülikooli kunstikabineti võimalusi tutvustada noortele kaasaegseid suundumusi kunstis ning andis ka ise kunstnikuna eeskuju. Põllu poplooming polnud ühetaoline, …

14. veebruarist on Kumu 3 korrusel avatud Elnara Taidre kureeritud näitus „Vello Vinn. Vastupeegeldused“, mis vaatleb Vinna mõju eesti kunsti- ja visuaalkultuurile kõrvutades teda mitmete kaasaegsete autoritega. Eeltutvustusena avaldame lõigu Andras Trosseki artiklist „Vello Vinn ja bilateraalse sümmeetria printsiip”, mida saab täispikkuses lugeda näitusega kaasnevast kataloogist. Andreas Trossek   Vello Vinn (s 1939) on kunstnik, …

Edith Karlsoni teosed saavad tihtipeale alguse mingist pingeseisundist, mida ta adresseerib visuaalsete lookeste kaudu, vaadates kõrvalt inimlikku nüridust, tuimust ja ebamugavustunnet. „The End“ on oma olemuselt klassikaline hoiatus-koletis, tuletades meelde meie kõigi täbarat seisu nii kohalikul kui globaalsel tasandil ja andes märku saabuvast katastroofist. Raevus mees on tabatud hetkelt, mil karikas on täis ja ratsionaalne …

Kumu kunstimuuseum saab taas aasta vanemaks ja nagu tavaks on saanud, pakutakse kunstisõpradele meeleolukat sünnipäevaprogrammi. Muuseumikülastajaid ootavad nädalavahetusel erinevad soodustused, mitmes keeles näitusetutvustused, kunstiraamatute- ja disainimüük, loomingulised töötoad ja palju muud põnevat. Erakordseks teeb selleaastase sünnipäeva uue püsiekspositsiooni avamine Kumu 4. korrusel. 1990. aastate eesti kunstile keskenduvalt püsiekspositsioonilt „Tulevik on tunni aja pärast. Eesti kunst …

„Mainstream I“  ja „Mainstream X“ (2006) on osa Gerhard Richterile pühendatud portreede sarjast, mida Tõnis Saadoja eksponeeris 2006. aastal isikunäitusel Hobusepea galeriis. Euroopa 20. ja 21. sajandi olulisemast maalijast loodud portreesarja on kirjeldatud Saadoja katsena pidada avalikku dialoogi võib-olla oma ainsa isafiguuriga kunstis; maalisarja tutvustatakse kui Richteri stilisatsioonivõtete arsenali katalogiseerimist. Sari põhineb ühe ja sama …

Selle aasta oktoobris saabub Kumusse suurnäitus Vana-Egiptuse kunstist. Pikalt ettevalmistatud näitus on jõudnud sinnamaale, et võime anda vihje – sügisel ootab suurt saali ees uudne ruumikatsetus. Inga Jaagus ©Museo Egizio, Torino Üle kahesaja muistse esemega näitus, milles mitmekümnekordselt varieerub esemete suurus ning esindatud on erinevad materjalid – kivimitest muumiateni, on kujundajatele keeruline väljakutse. Suurte sarkofaagide …

Kadi Estlandi jaoks on kunst eelkõige vahend ja võimalus pidada kompromissitut võitlust patriarhaarse ühiskonnakorra vastu ning tema tegevuse teravik on seega suunatud süsteemidele, mis hoiavad alal ebavõrdsust. Tuttavaid ühiskondlikke märke otsekoheselt ja endale omase terava huumoriga miksiv installatsioon „Töötukassa juuksepikendused” viitab tarbimisel ja teenindamisel baseeruvale ning justkui igiliikurina toimivale ühiskonnale, küsides, mis rolli paigutub naine …

Kumu 2020. aasta näituseplaan toob vaatajate ette 8 uut näitust, pakkudes vaatajatele väga erinevaid vaatenurki ja teemasid nii sügavalt kunstiajaloost kui hetkel olulisest kaasaegsest kunstist. Kadi Polli 2018. aasta oli Kumu kunstimuuseumi jaoks eelkõige kõlavate välisnäituste aasta. 2019 aastal, mil tähistasime Eesti Kunstimuuseumi 100. aastapäeva, tegelesime esmajoones oma kogude ja kohaliku publikuga, kutsudes kaasaegseid kunstnikke …

Kui Andres Tolts selle assamblaaži kokku seadis, oli ta ühtlasi manifesteerinud Eestisse jõudnud popkunsti peamised erinevused siinvalitsevast esteetilisest, nn kõrgest kunstist. Tootedisaini üliõpilasena tõmbas Toltsi sel perioodil kirglikult masstootmine ja eriti selle pahupool, hoiakud ja maitsed, mis käivad kaasas tootmisega miljonitele. Tolts, keda võib pidada üheks tundlikuma maitsega kunstnikuks, süüvis vastupidiselt oma loomusele põhjalikult kitšimaailma …

Mare Pedanik Kumu Dokumentaal on kohe peale Kumu kunstimuuseumi avamist 2006 aastal alguse saanud iganädalane tasuta linastuv dokumentaalfilmide sari, mille fookuses on kunstilise väärtusega kultuuri ja ühiskonda laiemalt käsitlevad filmid. Sari koondab mõtlevaid inimesed, kes huvituvad maailmast meie sees ja ümber ning kutsub vaatama, avastama ja keskenduma maailmale, aitab kursis olla maailmas toimuvate suundumuste, arusaamade …

Eva Mustoneni „My Little Horror Picture Show“ on kammerlik, nii popkultuurist kui isiklikust kogemusest lähtuva tähendusväljaga teos. Mustoneni lood võrsuvad elust enesest, aga neid eraldab reaalsusest siiski mingi vaevumärgatav nihe. Nii ka selle teose puhul, milles inimene on kodusesse keskkonda niivõrd ära kadunud, et temast on alles vaid üksik jalg või käsi. Sarnaselt Ameerika ilukirjaniku …

Kadi Polli 2019. aasta tähendas Kumu kunstimuuseumile jätkuvalt kõrgetel tuuridel pidust tegutsemist. Kui aasta alguses oli vaja lõpule viia Eesti Vabariik 100 kunstiprogramm, siis edasi tuli tähistada juba Eesti Kunstimuuseumi 100. juubelisünnipäeva. Selle viimasega, EKM100ga seoses seadis Kumu endale kaks suunda: ühelt poolt muuseumi kogu aktualiseerimine tänast kunstnikkonda kaasava suure näituseprojektiga „Avatud kollektsioonid. Sõna saab …

India jumaluse ja Hiina sõjaväelase sõbralik kaksikportree pealkirjaga „Meie kontseptsioon on vabadus“ kuulub Peeter Alliku maaliseeriasse „XX sajandi saladused“, aga sobiks sama hästi ka sarja „Radikaalselt korrektne“. Pilt ühendab lopsaka naivismi ja (neo)popiliku plakatlikkuse ning meenutab siledat stseeni mõnest „Elu Sõna“ bukletist, kus hundid ja lambad käsikäes helgesse tulevikku vaatavad. Kaks tegelast esindavad müütilise vabaduse …

Mary Reid Kelley (koostöös Patrick Kelley’ga) tegeleb oma loomingus ajaloolise või mütoloogilise ainesega, kommenteerides vaimukas värsivormis mineviku tegelaste ja lugude kaudu üldinimlikke teemasid. Neis tuntud müütidest või ajaloosündmustest inspireeritud, kuid eelkõige kunstniku fantaasial põhinevates videotes on esmakordselt kesksed tegelased ja kõnelejad naised. Teoses „Swinburne’i Pasiphae” (2014) on algmüüdis inimliha ihaldavast meessoost koletisest Minotaurusest saanud naise …

14. detsembril toimus Kumu noorteklubi poolt korraldatud noorteõhtu, mille raames tutvustati lähemalt Kumu uut näitust „Eneseloomine. Emantsipeeruv naine Eesti ja Soome kunstis“. Noorteõhtu peamisteks teemadeks olid naiselikkus ning naise kujund ja kujutamine kunstis; lisaks kehalisus, keha jõustamine ning kaasaegne performance.   Õhtu juhatasid sisse noorteklubi juhitud temaatilised ekskursioonid nii eesti kui inglise keeles, mis tutvustasid …

Näituse „Vallutaja pilk. Lisa Reihana „In Pursuit of Venus““ publikuprogramm jätkub 19. detsembril loenguga „Vaktsiiniohutus ja kolonialism: Võitlus tuberkuloosi vastu Prantsusmaal ja Indo-Hiinas“. Loengu peab Aro Velmet, kelle raamat „Pasteur’s Empire: Politics and bacteriology in France and its colonies, 1890–1940“ („Pasteuri impeerium: Poliitika ja bakterioloogia Prantsusmaal ja kolooniates, 1890 – 1940“) ilmub 2020. aasta alguses …

Ülo Sooster, kelle elutee viis õppima Tartusse, sealt nõukogude vangilaagrisse ning hiljem Moskva põrandaaluse kunsti keskmesse, oli Hiiumaalt pärit kunstnik, kelle põhimotiivideks jäid alati kadakas, kala ja muna. Need saarelooduse arhetüüpsed motiivid võimaldasid Soosteril süveneda nii kahepinnalise kujutamise saladustesse kui ka universumi algosa otsingutesse. Kahtepidi vaatamist võimaldavad vaimukad silmapetted olid Soosterit huvitanud juba mitmetes sürrealistlikes …

Tänasest on Kumu suures saalis avatud näitus “Eneseloomine. Emantsipeeruv naine Eesti ja Soome kunstis”. Naiskunsti uurimise ja kureerimisega seotud küsimuste üle arutlevad näituse kuraatorid Anu Allas ja Tiina Abel. Anu Allas: Näitusi, kus eksponeeritakse ainult naiskunstnike töid, eriti kui on tegemist laiema ajalise, geograafilise, temaatilise haardega vaadetega kunstis toimunule või toimuvale, on alati saatnud mõneti …

Mitmed Lydia Mei teosed on saanud ainestikku „uue ajastu“ naisest, kes ei vaja meessoost saatjat ja tegutseb linnaruumis üksinda. Ka „Naine sigaretiga” (1920. aastad) kujutab senistele naiselikkuse ja mehelikkuse tähendustele väljakutset esitavat noort daami kohvikus. Sigaret sümboliseerib emantsipeerunud naist ja osutab traditsioonilistest sotsiaalsetest rollidest keeldumisele. Homsest, 6. detsembrist, saab teosega tutvuda näitusel „Eneseloomine. Emantsipeeruv naine …

Screen City biennaal (17.–30.10.2019 Stavangeris, Norras) on esimene Põhjamaade kunstibiennaal, mis pühendatud liikuvale pildile ja selle seostele heli, uute tehnoloogiate ning avaliku- ja digiruumiga. Daniela Arriado ja Vanina Saracino kureeritud näitust pealkirjaga “Ecologies – Lost, Found and Continued” käis vaatamas Kumu kaasaegse kunsti kuraator Kati Ilves. Kati Ilves ja Enrique Ramírez’i kohaspetsiifiline heli-performance “Tidal Pulse – Part II” (2019) Seekordne Screen …

Kõikjal üle Eesti leidub tasastel väljadel, rabades ja männimetsades erakordselt palju suuri üksildasi kive. Teame nüüd, et need on rändrahnud, mille jättis endast maha viimane jääaeg. 19. sajandi jooksul meelitas jääaeg kui tol ajal valdavalt ikka veel põnevust pakkuv teooria Balti provintsidesse geolooge. Üks esimesi kohalikke looduskaitsjaid oli baltisaksa geoloog Gregor von Helmersen, kes keskendus taimede …

Mari Kangur Eelmisel nädalal oli muuseumi hoonetes näha ja kuulda eriti palju sagimist – Eesti Kunstimuuseum tähistas oma 100. juubelit. Selle auks pakuti terve nädala jooksul kõigis filiaalides kooliealistele lastele tasuta sissepääsu ning pühapäeval, 17. detsembril võisid kõik huvilised muuseume külastada tasuta. Et rõõmsat sündmust rahvale veelgi lähemale tuua, oli terve juubelinädala vältel kesklinnas asuvas …

   F.F.F.F. F-Files. 1998. Fotoseeria. Eesti Kunstimuuseum Viiest noorest naiskunstnikust (Kristi Paap, Kaire Rannik, Berit Teeäär, Ketli Tiitsaar, Maria Valdma) koosnev rühmitus F.F.F.F. liikmed kehastavad oma „F-failide“ (1998) fotodel erinevaid naise stereotüüpe: sajandialguse siivsaid piigasid teelauas, edukaid ärinaisi lennujaamas, pruute, lõbutüdrukuid, rahvatantsijaid jt. Ühelt poolt võib seda rollimängu vaadelda kui „naiseliku“ defineerimist maskeraadi kaudu, võimena …

Kunstnik Taavi Talve on Eesti kunstielus senimaani tuntud ühena produktiivse kunstikollektiivi Johnson ja Johnson kahest liikmest. Huvitudes 1960.–1970. aastatel New Yorgi avangardkunsti skeenel toimuvast, leidis Talve endale sellelt pinnalt võrdlemisi ootamatult uurimismaterjali. Teda käivitas Yvonne Raineri ja Babette Mangolte’i tööde tiitrites ja viidetes esinev tuttavakõlaline nimi. Sellest nimest areneski Talve uurimuslik seiklus arhiivi ja kaasaja …

2019. aasta alguses kutsus Kumu direktor Kadi Polli ellu külaliskuraatori ametikoha. Miks selline positsioon muuseumile hetkel oluline on ja mis on esimese külaliskuraatori Linda Kaljundi plaanid, saad lugeda allpool. Kadi Polli: Kumu kunstimuuseumis on kuraatorite ja kuraatorite-programmijuhtide töö tavapäraselt käinud perioodipõhistes raamides, mis on vastanud ka Kumu püsiekspositsioonide ja näitusepindade ruumiloogikale. Omaette spetsialistid on tegelenud …

Julie Hagen-Schwarzi elulugu illustreerib hästi, kui piiratud oli naistele kunstihariduse omandamine –ka aadlisugu naised said kunsti õppima sageli vaid tänu „õigele“ perekonnale. Julie isa oli nimelt August Matthias Hagen, graafik ja maalikunstnik ning kauaaegne õpetaja Tartu Ülikooli joonistuskoolis. Julie Hagenit võib pidada üheks esimestest Eesti naiskunstnikest, kelle loomingus on eriliselt suur rõhk peenel porteekäsitlusel. Maal …

Elnara Taidre intervjuu näituse “Sots art ja mood” kuraatori Liisa Kaljulaga. Sinu näitus toob nutikalt kokku nõukogude kultuuri kaks tõlgendusviisi – omal ajal kaasaegsete poolt ja hilisemal perioodil nooremate põlvkonda autorite poolt – ning sellega ka kaks vaatepunkti, n-ö seestpoolt ja tagasivaates. Lisaks vaatepunktidele liigud elegantselt ka valdkondade – ajaloolise kontseptuaalse kunsti ja tänapäeva moe …

Karin Pastak uuris näituse “Gustav Klucis. Vene 1920.–1930. aastate avangard” kuraatorilt Iveta Derkusovalt (Läti Rahvuslik Kunstimuuseum), kes on Klucis ning miks on täna oluline temast näitus teha. Näitus on Kumu kunsimuuseumis avatud 12.04.–25.08.2019.  Eestis on Klucise Läti päritolu üldiselt vähe teada. Millise arengu on läbinud Klucise retseptsioon ning vastuvõtt Lätis? Kuna Klucis lahkus Lätist enne …

Eesti Kunstimuuseum on plaanimas oma 2020. ja 2021. aasta näitusi ja kuulab maad ka Peterburi suunal. Kumu direktor Kadi Polli käis aprilli alguses kohapeal ja vaatas ringi Peterburi kunstiakadeemias. 1764. aastal asutatud Peterburi kunstiakadeemia, tänane I. E. Repini nimeline Peterburi riiklik maali, skulptuuri ja arhitektuuri akadeemiline instituut on Eesti kunstile tähtis ja oluline koht, kus õppis …

1922. aasta kevadel sõitis Konrad Mägi Capri saarele („Õnnelikult Capri jõudnud. Saar on jumalik“), kus ta peatus vaid 40 päeva, kuid leidis sedavõrd inspiratsiooni, et maalis hiljem arvukalt Capri-ainelisi maale, nende hulgas „Varemed Capril” (1922-1923). Neil töödel on Mägi kujutanud tavaliselt ööd või õhtuhämarust, taevas on tumesinine. Mingil moel näib Mägi Capril maailmaga leppivat: taevas …

Eléonore de Montesquiou on Eesti-Prantsuse videokunstnik, kelle dokumentaalses stiilis lühifilmid tegelevad integratsiooni, emigratsiooni ja rahvusluse teemaga. Tema dokumentaalsed jutustused on rahvusvahelistel näitustel tähelepanu pälvinud siirdeühiskonna valupunktide tundliku käsitlemise eest. Eléonore de Montesquiou kirjeldab oma filmides murrangulisi momente Ida-Virumaa kunagiste tööstuskeskuste ja nende elanike elus, andes pildi kahe ajastu piiril olijate kahtlustest ja lootustest. „Naine“ (2009) …

Kaido Ole on oma maalilaadi väsimatult täiendav kunstnik, keda 2000. aastatel tunti kaalutletud ja täpse esitusviisi järgi, mida vürtsitas vaevumärgatav huumor. Eriline koht selle kümnendi Ole loomingus kuulub 36 maalist koosnevale maaliinstallatsioonile „The Band” (2005), millest Eesti Kunstimuuseum omandas 10 tööd. Selle Ole ühe populaarsema ja võimukama sarja väärtustest rääkides kasutavad kriitikud eri vaatenurki, mis …

Anu Allas: Sa tegid kümme aastat tagasi Amsterdamis näituse „Homage to Gordon Matta-Clark“. Millest see sündis? Anu Vahtra: Aasta enne seda, kui olin Ida-Saksamaal EP-Residency raames oma esimesed seinalõiked teinud, kuulsin esmakordselt ka Gordon Matta-Clarkist. Tegemist on vist läbi aegade mind enim intrigeerinud kunstnikuga. 2009. aastal vedasime sõpradega Amsterdamis ühes lammutusele minevas hoones ajutist projektiruumi …

Võitluse ja sõja teemad levisid rahvusromantilises kunstis laialt ning neid on muu hulgas seostatud Esimesele maailmasõjale eelnenud ja laialt levinud eelaimdusega peatselt saabuvast katastroofist, mis pidi Eestile vabaduse tooma. Vene impeeriumi ääremaade rahvusromantilises kunstis saab võitluslikke teemasid seostada ka 1905. aasta revolutsiooniga. Mahasurutud, kuid paljusid kultuuriinimesi pöördumatult mõjutanud revolutsioonis osales ka Nikolai Triik. Nagu Triigi teised …

Neljapäevast reedeni, 31.01.–02.02.2019, toimus Kumu konverents 2019, mis tõi kokku sümbolismi uurijaid üle laia ilma. Konverents tõukus kolme Balti riigi koostöös sündinud, esmalt Pariisis Orsay Muuseumis ja seejärel Kumus eksponeeritud näitusest „Vabad hinged. Sümbolism Baltimaade kunstis“. Konverents tegi vahekokkuvõtte viimastel aastatel aktualiseerunud sümbolistliku kunsti(kultuuri) uurimistööst ning innustas uute, näituse käigus esile kerkinud küsimuste ja probleemidega …

Alina Rudnitskaja on Peterburi videokunstnik, kes pälvis „Mõrra-akadeemia“ (2011) eest 2011. aastal Tallinna XV Graafikatriennaalil „Armastuse, mitte raha pärast / For love not Money“ eripreemia. Vaataja saab osa Peterburis tegutsenud ebatavalisest treeningprogrammist, mis jagab õpetust võrgutamise, abiellumise ja meeste üle kontrolli saavutamise küsimustes. Kursused peavad andma vajalikke teadmisi jõuka abikaasa leidmiseks ning tüdrukud on selleks, …

ENSV Riikliku Kunstiinstituudi maalierialal lõpetanud Kaarel Kurismaa on eelistanud tegutseda radikaalsete kunstipraktikate äärealal. Alates 1960. aastate keskpaigast on ta loonud omanäolisi, popkunstist ja n-ö psühhedeelia-esteetikast mõjutatud objekte. Muuhulgas on ta ehitanud sürrealistlik-futuristliku ilme ja ainulaadsete mehhanismidega masinaid. Kurismaa tööd toimivad vormi, värvi, valguse, heli ja liikumise koosmõjul ning teda on esile tõstetud eksperimentaalsete valdkondadena taasavastatud …

Küsis Brigita Reinert, vastas Hendrik Kaljujärv Juba homme, 2. veebruaril astub näituse „Vabad hinged. Sümbolism Baltimaade kunstis“ piduliku finissage’i raames lavale Maarja Nuut & Ruum – enigmaatiline, varjude ja valguse vahel liikuv duo, kes ühendab oma muusikas mineviku ja tuleviku, pärandi ja sünteesi, läinud aegade kummalise intuitiivse maailmataju ning meid ees ootava tehnoloogilise hea uue …

Pallases õppinud Ellinor Aiki (1893—1969) on kunstiajalukku läinud oma fraktuursete ja summutatud koloriidiga lillemaalide, portreede ja linnavaadetega. Aiki 1930-50. aastate koloriiti ilmestavadki eelkõige tuhmimad värvid, kuid tema viimase loomeperioodi teoste koloriit muutus varasemaga võrreldes julgemaks ja jõulisemaks. Heaks näiteks sellest on 1963. aastal valminud „Aednik aias”, mis kombineerib Aikile iseloomulikku lillemaali õite vahele mattunud inimfiguuriga. …

Kumu direktor Kadi Polli, kuraator Anu Allas, koordinaator Karin Pastak ning kunstiteadlane ja kuraator Tiina Abel käisid hiljuti Helsingis seoses 2019. aasta rahvusvahelise suurprojektiga „Eneseloomine. Emantsipeeruv naine Eesti ja Soome kunstis“. „Eneseloomine“ valmib koostöös Ateneumi kunstimuuseumiga ning keskendub naiskunstnike tegevusele Eestis ja Soomes 19. sajandi keskpaigast 20. sajandi keskpaigani. Lisaks pöörab näitus tähelepanu naiste kujutamisviiside …

Toomas Kalve 1990. aastate algupoolel Tartus üles võetud lavastatud grupifotod põhineksid justkui perekonnaportreedel, ent neid konventsioone on oluliselt nihestatud paroodia suunas. M. Maffesoli kirjeldab uut tüüpi ühiskondlikkust, mis tänapäeval töötab emotsionaalse ühenduse mudelil ja mille liikmed mängivad persona’de rolle. Persona esindab maski, rolli ja saab tähenduse suhtes teistega. Just selliste sõpruskonna rollimängude spektri kaudu pildistas …

Kui Milano kunstiskeene turistilõksuks loeti traditsiooniliselt Pinacoteca di Brerat, mis rabab turisti vanema kunstiajaloo esikümnesse kuuluvate meistrite ülitiheda kontsentratsiooniga, käis kaasaegse kunsti mänguliigat esindav Fondazione Prada 2015. aastal välja samaväärse kaardi. Prada moebränd sisenes teiste suurkorporatsioonide eeskujul 1990. aastatel rahvusvahelisele kunstiväljale suurkollektsionääri ja mänedžerina, mis etteaimatavalt lõppes kokkuostetud kunstile kodu rajamisega. Milano vanas mahajäetud tööstuskvartalis …

Krista Mölder. Toast lahkumata. 2016. Fotoseeria. Eesti Kunstimuuseum Keskendudes kindla paiga iseloomule ja valides enda jaoks õige kadreeringu, toob kunstnik nähtavale foto või videona talletatud ruumide meeleolu ja iseloomu. Krista Möldri loomingut iseloomustab tuginemine intuitsioonile ja oma nägemismeele usaldamine – peene psühholoogi kombel käib ta ruumiga ümber, otsides selle tugevusi ja nõrkusi ning jäädvustades seda …

Enne Esimest maailmasõda oli Jaan Koort üks pikemalt Prantsusmaal õppinud ja töötanud Eesti kunstnikke. Nagu mitmed teisedki Peterburis õppinud Eesti kunstnikud, lahkus Koort sealsest kunstikoolist 1905. aastal, kuid ei peatunud pikemalt Soomes. Koorti peamine loomeala oli skulptuur, kuid Pariisi aastatel huvitas teda samavõrra maalikunst ning ta katsetas ka kirjanduse ja muusikaga. Suhteliselt kiiresti suutis ta …

Kiiler tegeleb sotsiaalse kunsti teemadega, äratades 2000. aastatel tähelepanu oma meedia- ja reklaamikriitiliste fotosarjadega. „Fantastiline realism“ (2004) dokumenteerib üht õllereklaamikampaaniat, mis toimus Tallinna Kunstihoones, kus samal ajal eksponeeriti Eve Kiileri kureeritud Eesti-Soome-Inglise fotonäitust „Fantastiline realism“. Kampaania toimumisest ei hoiatatud ette ei kuraatorit, kunstnikke ega näitusekülastajaid ning Kunstihoone muutus hämmastunud kuraatori silme ees jalgpallistaadioniks. Kiiler fikseerib …

  Seda pakub Kumu 2019. aastal: Gordon Matta-Clark: anarhitekt. Kaastegev Anu Vahtra 22.02.–08.06.2019 Gordon Matta-Clark (1943–1978) oli USA kontseptuaalne kunstnik, kes muutis fundamentaalselt arusaama arhitektuurist. Tema kohaspetsiifilised teosed paljastasid kaose ja anarhia linnaruumi näilise korrastatuse taga. Anu Vahtra projekt Kumu hoovis on inspireeritud Matta-Clarki tegevusest. Kuraatorid: Sergio Bessa (Bronxi Kunstimuuseum), Jessamyn Fiore (Estate of Gordon …

Pärast eepose „Kalevipoeg” 1935. aasta väljaande illustratsioone, mis äratasid suurt vastukaja, võeti näitustele meelsasti Kristjan Raua seni eksponeerimata varasemaid töid, mille seas oli ka joonistus „Kahekesi” (1903-1913). Teost on dateeritud tema Tartu-perioodiga, ent võimalik, et selle loomisele andis tõuke Noor-Eesti rühmituse juhtiva kirjaniku Friedebert Tuglase 1908. aastal ilmunud novellikogu „Kahekesi”, mida läbis armastuse teema. Armastust, …

2018. aasta oli Kumule ja kogu Eesti Kunstimuuseumile EV100 pidustuste tõttu eriti sündmusterohke, tuues kaasa suurejoonelisi projekte nii kodus kui mitmetes välismuuseumites. Loeme siinkohal tibusid ja kordame üle, miks üks või teine projekt meie jaoks oluline oli. Kadi Polli Neliteist uut näitust Populaarsemad näitused: – „Michel Sittow. Eesti maalikunstnik Euroopa õukondades“ (kuraator Greta Koppel) – ligi 65 …

Kasearu mitmekülgne, erinevaid meediume kaasav looming käsitleb suuri ja kõnekaid teemasid, nagu avalik ruum, rahvuslikud väärtushinnangud, ühiskondlikud hoiakud. Otseselt linnaruumiga tegelev on lummava ja unenäolisena mõjuv videoteos „Esc“ (2010), mis kujutab öistel Tallinna tänavatel kappavat autoaknast projitseeritud valget hobust. Algselt oli kunstnikul soov luua linnaruumi „liikuvat grafitit“, mis valge hobuse kujundi näol väljendaks vabaduseiha, süsteemist …

Kumu pakub lisaks näitustele ja auditooriumis toimuvale iganädalasele filmiprogrammile ka hulgaliselt mitmeid erinevaid publikuüritusi. Saabuvate lähikuude publikuprogrammidest annab ülevaate Kumu publikuprogrammide kuraator Brigita Reinert. Jõulupühade erisündmused Käesolevat aastat lõpetavad paar publikule mõeldud temaatilist eriüritust. Juba oktoobrist on Kumu suures saalis avatud näitus „Vabad hinged. Sümbolism Baltimaade kunstis“. Lisaks igal laupäeval kell 15.00 toimuvatele lühituuridele, on …

Kaarel Kurismaa on Eesti kunstimaastikul erakordselt mitmepalgeline loovisiksus. Tema loomingu väljundites põimuvad eri kombinatsioonides heli, muusika, skulptuur, maalikunst, kirjandus, lavakunst, monumentaalkunst, disain. Eesti kunstilukku on Kurismaa läinud aga eelkõige kineetilisele kunstile alusepanija ning selle järjepidevuse ainsa hoidjana. Kergelt paroodiliseks nõukogude aja võimu kehtestavate vahendite suhtes võib pidada Kurismaa tuntuimat teost „Helisid tilkuv seadeldis“ (1975). See …

21. novembril avati Eesti Kunstimuuseumi ja Riikliku Tretjakovi Galerii koostöös valminud näitus „Piiride poeetika. Eesti kunst 1918–2018“, mis on pärast Eesti taasiseseisvumist suurim Eesti kunsti ülevaatenäitus Venemaal. Näituse tagamaid avab koordinaator Karin Pastak. Eellugu Nagu rahvusvaheliste näituste puhul ikka, hõlmas ka „Piiride poeetika“ ettevalmistamine mitmete asutuste ja isikute tihedat ning pikaaegset suhtlust. Nii oli ka …

Videos „Kõrbelaul“ räägib Kadi Estlandi vanaema isiklikke mälestusi noorpõlvest, meenutades muuhulgas külastusi Estonia teatrisse ning Georg Otsa osatäitmisi operetis „Kõrbelaul“. Videoga koos eksponeeritakse kunstniku perekonnas traditsiooniliselt tikitud linikud; tegemist on üle mitme põlvkonna ulatuva traditsiooniga, mida Estland, kes ise tekstiilikunsti taustaga, jätkab siiani. Nii on siin esitatud tekstiilid tegelikult väga erinevatest aegadest, aga põhiosas on …

1. novembrist on Kumu kunstimuuseumi kaasaegse kunsti galeriis avatud Eha Komissarovi ja Anders Härmi kureeritud näitus „Salatoimikud [Üheksakümnendate kartoteek]”, mis seadis eesmärgiks kaevuda kümnendi süvakihtidesse ning heita valgust varju jäänud, unustatud või kultuurimälus kaduma läinud teostele. See ambitsioonikas projekt on osa EV100 suuremahulisest kunstiprogrammist ning Kumu enda 1990. aastate kunstile pühendatud uurimisprojektist „Müütilised/materiaalsed üheksakümnendad”. Palusime …

  Käesolev töö kujutab Gerd Egede-Nissenit, Norra vasakpoolse poliitiku ja Norra Kommunistliku Partei asutaja Adam Egede-Nisseni 14-aastast tütart, kellest hiljem sai tuntud näitleja. Konrad Mägi maalis terve elu portreesid, sageli täitis ta tellimust, ent vahel valis endale modellid ka ise, kujutades eriti palju juute ja mustlaseid, kultuurilisi „teisi”. „Norra tütarlapse portree” (1909) ei olegi ilmselt tellimustöö, …

Alates neljapäevast, 22. novembrist on Moskvas Riiklikus Tretjakovi Galeriis avatud näitus „Piiride poeetika. Eesti kunst 1918—2018”. Sellest Eesti Kunstimuuseumi ja EV100 kultuuriprogrammi järjekordsest suurest rahvusvahelisest ettevõtmisest tuleb Kumu blogis eraldi juttu järgmisel nädalal. Seekord annab Kadi Polli ülevaate aga kahest Moskva kaasaegse kunsti institutsioonist, mida Kumu peab oma headeks partneriteks: Moskva Moodsa Kunsti Muuseumist ja …

Inessa Josing tuli eesti kunsti kõrvaluksest. Enne seda kui Manifesta kuraatorid teda 1998. aastal mainekale rahvusvahelisele biennaalile esinema kutsusid, oli ta esinenud ainult Ants Juske kureeritud näitusel „Eesti kui märk“ (1996). Tema installatsioonid sündisid Viru tänaval „Kanguri“ teksapoe aknakujundustena ning dialoogis ajakirjanduse ja publikuga, kitši, campi, gay-esteetika ja sotsiaalkriitiliste teemadega. Sisenedes stilistina oma ühtaegu käredate ja …

1997. aastal, kui Eesti osales esimest korda Veneetsia biennaalil, eksponeeris Jaan Toomik Canal Grande kaldapealsel kohaspetsiifilist installatsiooni „Vaade” (1997), mis koosnes lõõtsalaadse vormi moodustunud kirstudest. Kaante ja põhjadeta kirstudest tekkis vaateraam Ponte dei Sospirile ehk nn Ohete sillale Doodžide palee ja vangla vahel, kus paleest vanglasse või hukkamisele viidavad kinnipeetavad nägid viimast korda päikesevalgust. Elegantse …

1990. aastate juhtivat feministlikku kunstnikku Mare Trallat iseloomustas kirglik love-hate suhe meediatega, arenedes hiljem välja paindlikeks, sünteesialtideks käsitlusteks. 1996 töötas Tralla välja vabaks eneseteostuseks sobiva meediapersooni – ilge naisterahvas, kes asub väljaspool norme. Kui 1990. aastate lõpul sai Trallast internetikunstnik, kes digitaalse tehnoloogia vahendusel võis ehitada vaatajale reageerivaid ja osalemiserutust pakkuvaid installatsioone, ei unustanud ta …

25. oktoobril toimus Kumu noorteklubi poolt korraldatud noorteõhtu, mille raames tutvustati lähemalt Kumu näitust “Kaarel Kurismaa. Kollase valguse orkester“. Leidsid aset juhitud ringkäigud ja ühised arutelud, kus sai jagada oma tõlgendusi ja ideid Kurismaa teostest. Lisaks näituse tutvustustele sai osaleda erinevates töötubades, mis said inspiratsiooni Kaarel Kurismaa mitmekülgsest ja värviküllasest loomingust. Õhtu lõpetas ainulaadne programm …

Marko Laimre „Lily“ (tuntud ka kui „Vanaema Lily“, 1997) on väikseformaadiline fotoseeria. 1930. aastatest pärit portreefotod, millel võib ja võib ka mitte olla kujutatud Laimre vanaema, on kaetud kalkaga ning igal fotol on tekst, mis omistab kujutatule mingit sorti romantilise rolli: Lily – aktiivne poliitik, Lily – ooperilaulja, Lily – lapsetapja, Lily – punane revolutsionäär, …

Täna saab alguse juba kolmas Kumu kunstifilmide festival (KuFF), mille käigus tuleb nelja päeva jooksul näitamisele üheksa erinevat eriprogrammi või täispikka mängufilmi. Vaatamist väärivad kahtlemata kõik programmi valitud teosed, kuid KuFFi meeskond annab omalt poolt ka mõned soovitused, mida kindlasti maha magada ei tasuks. Anu Allas: Inglise režissööri Sally Potteri film „Orlando“ (1992) põhineb Virginia …

Eesti on täis paganlikke hiisi ja ohvrikive, millega on seotud legende ja uskumusi ning mille kuulsus ulatub tänasesse päeva. Üks neid on Kaavere nn lesknaiste ohvrikivi. Muistend räägib, et kord suure põua ajal palvetanud kolm samanimelist lesknaist ohvrikivi juures. Nende pisaraist moodustus allikas, mis hakkas kivi alt välja voolama, andes vett inimestele ja põldudele. Süžee …

Eesti Kunstimuuseumi juhatuse liige ja Eesti nõukogude perioodi kunsti ekspert Sirje Helme annab ülevaate Vilniuse uue kunstimuuseumi MO avamisest, võrreldes seda hiljuti avatud ja Kadi Polli poolt ka Kumu blogis tutvustatud Kaunite Kunstide Muuseumiga Tbilisis. Hiljuti toimus Tbilisis suurejooneline eramuuseumi avamine (loe Kadi Polli ülevaadet siin). Möödunud nädalal avati eraomanikule kuuluv kunstimuuseum MO Museum ka …

Tänapäeval on teada vaid üksikud esimese läti naismaalikunstniku Emīlija Gruzīte teosed. 1910. aastal loodud “Fantastilise maastiku” kummituslik meeleolu on sümbolistlikule kunstile iseloomulik. Isikupärasel teosel on klassikaline tume esiplaan ja hele taust. Jäätunud metsa meenutavad veidrad ja lakooniliselt abstraktsed massid on eristamatud ja annavad tunnistust kunstniku julgusest vormi lihtsustada. On võimalik, et Gruzītet mõjutasid Vilhelms Purvītise …

Kumu pakub lisaks näitustele ja auditooriumis toimuvale iganädalasele filmiprogrammile ka hulgaliselt erinevaid publikuüritusi. Selle sügistalve programmist annab ülevaate Kumu hariduskeskuse publikuprogrammide kuraator Brigita Reinert. Konrad Mägi ja Balti sümbolistid Juba augusti lõpust on Kumus avatud Konrad Mägi isikunäitus, mille kuraatoriks on eesti kunstiajaloolane ja dramaturg Eero Epner. Näitus soovib esile tõsta Mägi sügavalt isiklikku kontakti …

Sel nädalal on viimane võimalus vaadata Kumu 5. korrusel toimuvat näitust „Ekraani arheoloogia“. Sellega seoses oleme nädala teoseks valinud näitusel eksponeeritud Taavi Suisalu „Maastikud ja portreed“ (2016), mis on on kosmiliste välisalvestiste ja tehnosfääri väliskihtidest kogutud kaugfotode arhiiv. Kunstniku salvestatud signaalid pärinevad orbiidil tiirlevalt tosinkonnalt tehiskaaslaselt, mis on tehniliste rikete tõttu ammendanud oma asjakohase või …

13. septembril avanes Kumu 4. korrusel legendaarse Eesti helikunstniku Kaarel Kurismaa isikunäitus „Kaarel Kurismaa. Kollase valguse orkester”, mille kuraatorid on Ragne Soosalu ja Eesti Kunstimuuseumi kaasaegse kunsti koguhoidja Annika Räim. Mis on Kaarel Kurismaa fenomen Eesti kunstis ja miks on oluline temast just nüüd rääkida? Ragne: Kaarel Kurismaa on eesti helikunsti isa. Ja seda mitte …

Pınar Yoldaş (1979, Türgi) on valdkondadeülene kunstnik ja teadlane, kes tegeleb arhitektuursete installatsioonide, kineetiliste skulptuuride, heli- ja videotööde vahendusel bioloogia ja digitaalse tehnoloogiaga, keskendudes posthumanismi, ökonihilismi, antropotseeni ja feministliku tehnoteaduse teemadele. Selles videos räägib animeeritud 3D-kass endast ja oma tööst hiidlinnastu valitsejana 2039. aastal. Tehismõistus on võtnud armsa kiisu kuju, et inimestele mitte hirmu valmistada. …

Sellel sügisel on Kumu blogis põhjust kirjutada erainitsiatiivil loodud ja finantseeritud kunstimuuseumidest. 16. oktoobril seisab ees Leedu esimese erakapitalil põhineva Moodsa Kunsti Muuseumi – MO – avamine Vilniuses. Pikalt oodatud MO muuseumi arhitektiks on Daniel Libeskind ning patroonideks Danguolė ja Viktoras Butkus, kelle moodsa ja kaasaegse kunsti kollektsioon hõlmab ligi 5000 teost. Sarnane eramuuseumi ehitamise plaan …

Selle nädala teos pärineb näituselt „Ekraani arheoloogia“, mis on Kumu 5. korrusel avatud veel 14. oktoobrini. Kuimeti filmi keskmes on Eesti modernismiklassikasse kuuluv Edgar Viiese 1968. aastast pärinev teos „Ruumiline kujund I“. Skulptuuri Möbiuse lehest lähtuv vorm ja kaamera pidev liikumine mängivad inimese tajudega, tekitades huvitava kontrasti staatilise objekti ja igavesti liikuva ümbruse vahel. Lisaks …

1. novembril avaneb Kumu kaasaegse kunsti korrusel mahukas ülevaatenäitus „Salatoimikud [Üheksakümnendate kartoteek]“ (kuraatorid Anders Härm ja Eha Komissarov). Sellega seoses alustame ettevalmistavat arhiivipostituste seeriat, mille käigus võtame vaatluse alla kümnendi ajakirjanduses kirgi kütnud teemad. Alustame sooperspektiivist, vaadates kümnendi mehe- ja naisetüüpe. …

Patriootlike, võidukuse märksõnale keskendunud käsitluste kõrval loodi 1940. aastatel siiski ka nägemusi sõjast ohvripositsioonilt. “Väljatõugatute” kunsti esindavad kõige paremini Olga Terri maalid, mis käsitlevad stalinliku ajastu änge ja hirme. Olga Terri tuli kunsti Teise maailmasõja traagilistel aastatel. Ühena vähestest õnnestus tal leida sisemist kindlust ja hoiduda igasugusest kompromissist võimuga. Kaasamängimise asemel valis Terri vaikimistaktika, otsustades …

Pühapäeval, 16. septembril lõppes Eesti Kunstimuuseumi selle aasta suurnäitus „Michel Sittow. Eesti maalikunstnik Euroopa õukondades“. Tallinnast pärit renessansiajastu kunstniku Michel Sittowi (u 1469–1525) esimene isikunäitus oli Kumu kunstimuuseumi suures saalis avatud 8. juunist kuni 16. septembrini 2018. Veidi enam kui kolme kuu jooksul käis Sittowi näitusel 64 011 inimest. Võrdluseks võib siin tuua 2016. aasta, …

1. novembril avaneb Kumu kaasaegse kunsti korrusel Eesti 1990. aastate kunsti mõtestav näitus „Salatoimikud. [Üheksakümnendate kartoteek]“ (kuraatorid Eha Komissarov ja Anders Härm). Sellega seoses otsime veel säilinud nõukogudeaegseid reformvoodeid, et taasluua Jaan Toomiku 1993. aastal valminud teos „75 voodit. Algselt Eesti Vabariigi 75 juubeliks valminud teos koosnes 75 Vene sõjaväekasarmutest pärit reformvoodist, uusversioon on plaanis …

Täna Kumu 3. korrusel avatava Konrad Mägi (1878-1925) näituse fookuses on dramaatilised ja intensiivse värvikasutusega maastikud, milles kõige enam võib tajuda tundliku natuuriga kunstniku püüet otsida kokkupuudet reaalsusvälisega. Näituse kuraatori Eero Epneriga vestles Liis Pählapuu. Miks Konrad Mägi näitus? Muuseumil on siin kindlasti oma argumendid, miks nad Mägi väljapanekut soovisid. Samas esitab Mägi loomingu asetamine …

   Tanja Muravskaja (1978) on fotokunstnik, kelle loomingu keskmes on enamasti rahvusliku kuuluvustunde ja identiteediga seotud küsimused. Töötades tihti portreežanris, jäädvustab Muravskaja eri kultuuritaustaga inimesi või lavastab kompleksseid sotsiaalseid situatsioone, initsieerides sel viisil vaatajat lugema tuttavat pilti uues kontekstis. Portreefotode sari „Nemad, kes laulsid koos“ (2007–2008) kujutab Eesti taasiseseisvumise võtmeisikuid – üles on pildistatud Jüri …

6. juunist on Kumu kaasaegse kunsti galeriis avatud näitus „Ekraani arheoloogia“, mille kureerisid Eha Komissarov ja Triin Tulgiste. Näitus on rahvusvaheline edasiarendus kuraatoriprojektist „Ekraani arheoloogia. Eesti näide“, mis toimus 2017. aasta sügisel Brüsselis Bozari kunstikeskuses Eha Komissarovi kureerimisel. Brüsselis lähtus väljapanek Eesti kui innovatiivse e-riigi kuvandist ja kaasas kunstnikke, kes näevad oma rolli reaalsuse siirdamises …

Peet Areni „Aida tänav” (1921) on oma lihtsa motiivi, kuid murtud vormide väljenduslikkusega üks eesti ekspressionistliku kunsti paremaid näiteid. Kunstnik on kujutanud Tallinna vanalinna tänavat, vaategraafikas väga levinud ja seetõttu pisut ärakulutatud motiivi. Areni käsitluses on vaade vormilt põnev ja isegi humoorikas: majad taaruvad, viltuvajunud hooned loovad veidra ja pingestatud meeleolu, välgunoolena sööstab taeva poole …

Reedel, 29. juuni avatakse Tallinna Kunstihoones selleaastase Balti triennaali teine näitus. Sel puhul on kohane vaadata põgusalt tagasi triennaali esimesele peatükile, mis toimus Vilniuse Kaasaegse Kunsti Keskuses mais ja juunis. 1979. aastal Leedus asutatud Balti triennaal oli üks mitmetest samalaadsetest viimastel nõukogude aastakümnetel algatatud kunstisündmustest, mille eesmärk oli ühendada Balti kultuuriruumi ning anda võimalus Eesti, …

Sirje Runge 1970. aastate teosed on ühed vähesed geomeetrilise abstraktsionismi esindajad tollases – ja laiemalt sõjajärgses – Eesti maalikunstis. Ehkki ruumiproblemaatikaga – ruumisuhete kujutamise, konstrueerimise, analüüsiga – tegelesid 1970. aastatel ka mitmed teised kunstnikud, kasutati selleks pigem muid (ruumi käsitlemiseks paindlikumaid ja kaasaegsemaid võimalusi pakkuvaid) meediume: graafikat, fotot, arhitektoone ja objekte. Runge maalid muudab erandlikuks …

Nikolai Kormašovi „Raudbetoon“ (1965) on nõukogude modernismi märgiline teos. Selles ulja vormiüldistusega maalis kohtuvad sulaajastu Nõukogude Liidu moderniseerimise eufooria ja lääneperifeerias tegutseva Eesti kunstniku julgus kombata uue kunstistiili piire. Vladimiri oblastis sündinud ja kasvanud, ent pärast Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi lõpetamist Tallinnasse elama jäänud Nikolai Kormašovi temperamendile sobisid 1960. aastate nõukogude kunstis levinud karm stiil …

8. juunist on Kumu kunstimuuseumi suures saalis avatud meisterliku renessanssiaja portreemaalija, Tallinnast pärit Michel Sittowi (u 1469 – 1525) näitus. Näitust on ette valmistatud üle viie aasta ja see on tippsündmuseks nii Eesti Kunstimuuseumi kui ka EV100 programmis. Sittowi näituse tagamaadest ja vanema kunsti kureerimisest vestlevad Kumu blogis kuraator Greta Koppel ja Kumu direktor Kadi …

Veel viimast nädalat on avatud Katja Novitskova isikunäitus „Kui sa vaid näeksid, mida ma su silmadega olen näinud. 2. aste“. Selle puhul on nädala teoseks Eesti Kunstimuuseumi kogusse kuuluv „Aktiveerimise muster (Planetaarsed sidemed)“ (2014). Novitskova looming asub visuaalkultuuri, digitaaltehnoloogia ja spekulatiivse fantastika kokkupuutepunktis – teda huvitab, kuidas üha kiiremini arenev planeet tugineb järjest rohkem erisugustele …

Laupäeval, 2. juunil avanes avalikkusele esimene Riia biennaal RIBOCA, mille avamisel osales ka Kumu tiim koosseisus Anu Allas, Kati Ilves, Eha Komissarov, Kadi Polli ja Triin Tulgiste. Soovitame kõigil, kel võimalik ka ise kohale sõita ja kaheksas kohas toimuvat biennaali oma silmaga vaadata. Järgnevalt mõned soovitused ja kommentaarid. Eha Komissarov: Põhjus Riiga sõita on seekord …

Toomas Volkmanni portreede sarjas, kuhu kuulub ka “David ja Warren” (1994) keskendutakse maneristliku portree ikoonilisi tunnuseid kasutades intiimsele, põgusale, isiklikule, kaduvale ja varjatule, mis võib ilmneda ainult portreteerija ja portreteeritava usalduslikus dialoogis. Portreteeritu käte asend, tema atribuudid ja silmavaade moodustavad selles pildiretoorikas olulise osa. See, mida autor meile pakub, oleks nagu konventsionaalseil sümboleil põhinev pildikeel, …

22. juulini on Kumu aatriumis avatud koostööprojekti „Forgotten Heritage – European Avant-Garde Art Online“ näitus „Ust ju pole …“, mis tutvustab Euroopa kunstiavangardi tundmatumaid peatükke. Heneliis Notton Kumu noorteklubist ja näituse toimkonnast annab ülevaate näituse saamisloost. Jaanuarikuus istusid ühe laua taha kümme erineva vanuse, erinevate tulevikuplaanidega ja erineva emakeelega noort eesmärgiga panna aprilli lõpuks kokku …

Kaja Kärner (1920–1998) on teostanud nõukogude perioodi Eesti kunsti ühed meeldejäävamad olmemaalid. Ehkki mõõtudelt väike ja materjalidelt tagasihoidlik, pakub selle Tartu kunstniku 1960. aastate valdavalt põrandaalune looming väärtuslikke sissevaateid toonasesse argiellu. Nõukogude piirivalve Eesti saartel raudset eesriiet valvamas, punaste lippudega palistatud Tartu maraton, defitsiidiaegne peielaud või nõukogude avalikud saunad – Kunstnike Liidu liikmepiletist ilma jäänud …

Eesti Kunstimuuseum tegeleb aktiivselt pärandi ja kaasaegse kunsti kogumisega, pöörates tähelepanu nii sellele, et kogu täieneks pidevalt noorte kaasaegsete kunstnike loominguga, kui täites süsteemselt tühimikke, mis on tekkinud mõne olulise ajastu või kunstniku loominguperioodide esindatuses. Graafikakogu on oma 26 000 teosega muuseumi suurim, siiski puudub meil täielik ülevaade mitmete oluliste eesti graafikute märgilistest loomeperioodidest. Üheks …

„Meditatsioon” (1915—1916), mida tuntakse ka nime all „Maastik daamiga” on sümbolite rohkuse tõttu Konrad Mägi loomingus erandlik töö. Saladusliku maalil on loodus ja inimfiguur ühendatud maaliliseks tervikuks. Hõõguv oranžikas-punane koloriit meenutab varasemaid Norra maastikke, andes tööle müstilise varjundi. Fantaasiamaastikus puhkevad lopsakad õied ja marjakobarad, puude lehed ja taimed on kummaliselt ümber naisekuju keerdunud. Ilmselt meediumit …

Jätkame taaskord Pariisi lainel (esimest osa Pariisi näitustest saad lugeda siit). Liis Pählapuu teeb kokkuvõtte 9. aprillil Pariisis Orsay muuseumis avatud näitusest „Metsikud hinged. Sümbolism Baltimaade kunstis“ („Âmes sauvages. Le symbolisme dans les pays baltes“, 10. aprill – 15. juuli 2018) ja sellega kaasnenud seminaripäevast. Mitmes jaos kulgenud avamisõhtu jooksul ei katkenud hetkekski näitust vaatama …

Marge Monko (1976) on foto- ja videokunstnik, kes sageli seob oma töödes dokumentaalse lavastuslikuga, kasutades materjalina erinevaid ajaloodokumente ning arhiive. Monko on põhjalikult tegelenud soorollide representatsioonide ja sotsiaalsete probleempunktide uurimisega, tuginedes oma käsitluses feministlikele ja psühhoanalüütilistele tüvitekstidele. Monko on rahvusvaheliselt tegutsev kunstnik, tema teost „Nora õed“ (2009) on eksponeeritud kaasaegse kunsti biennaalil Manifesta 2012. aastal. …

24.-26. aprillil toimusid Kumu kunstimuuseumis kolm päeva väldanud noortekohtumised, mille teemaks oli ”Rääkides kunstist ja tehnoloogiast”. Projektis osalesid 14-16-aastased eesti ja vene keelt emakeelena kõnelevad noored, nende seas ka Kumu noorteklubi liikmed. Kolmepäevasest üritusest annab ülevaate Kumu noorteklubi liige Gert A. Reinumägi. 24. aprill Alustati ice-breaker mängudega, mis aitasid noortel omavahel tuttavaks saada. Seejärel tutvuti …

Teise maailmasõja aastad tõid eesti kunstnike loomingusse rasked teemad ja veelgi raskemad isiklikud valikud. Ent otsekui vastukaaluks traagilisele mäletavad Tartu koolkonna kunstnikud sellest ajast ka väga elavat seltskondlikku läbikäimist, teatavat loomingulist hedonismi ja viljakust. Endel Kõksi maal „Kohvikus I” (1940), nagu ka Karin Lutsu, Elmar Kitse ja Lepo Mikko tööd, kannavad elurõõmu sõnumit ja väljendavad …

9. aprillil avati Pariisis Orsay muuseumis näitus „Metsikud hinged. Sümbolism Baltimaade kunstis“ (Âmes sauvages. Le symbolisme dans les pays baltes). Sellest kolme Balti riigi ühisest suurprojektist, mis viis Eesti, Läti ja Leedu 20. sajandi alguse kunsti kullafondi Pariisi näitustemelu südamesse, räägib Kumu blogi juba paari nädala pärast. Ühtaegu loodame siis kajastada ka näitusega Orsay’s kaasnevat …

Selle nädala teos on Kristina Normani (1979) “Kogukond” (2008), mis tegeleb sarnaselt kunstniku 2009. aastal Eestit Veneetsia biennaalil esindanud projektiga “After-War” nn pronkssõduri temaatikaga. Kristina Norman. Kogukond. 2008. Eesti Kunstimuuseum Pronkssõduri teisaldamisplaanidega kaasnenud propagandasõjas omistati sellele Teises maailmasõjas langenute mälestusmärgile vene rahvuse etnilise sümboli väärtus. 2007. aastal teisaldatud pronkssõdurist inspiratsiooni saanud Normani esimene ja kõige …

15. märtsil võis Eesti Televisiooni saatesarjas „Ehitades Eestit“ näha lisaks Konrad Mäe teostele ka Eesti Kunstimuuseumi graafika abikogus olevaid eestiaegseid mängukaarte. Saate üheteistkümnes osa „Klounid ja faunid“ tegeles iseseisvunud Eesti ülesandega sõnastada oma riigi kultuuri koht ja roll. Eesti oma nägu aitasid kujundada ka Eesti mängukaardid, millel ruutud, ristid, (h)ärtud ja potid (pajad) pidid kujutama …

Laura Pählapuu (1984) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia stsenograafia bakalaureuse- ja joonistamise magistriõppe ning töötab peamiselt teatri- ja filmikunstnikuna. Oma kunstnikutegevuses on Pählapuu keskendunud korra ja kaose suhetele ning inimeste argirutiini jälgimisele ja kaardistamisele. „243 tõetruudes toonides postkaarti“ põhineb Pählapuu tehtud videosalvestustel oma kunagise Pariisi elukoha vastasmajast. Jäädvustades läbi akna kaameraga toimuvat, lõi Pählapuu rea vuajeristlkke …

Täna avaneb Kumu neljandal korrusel Kumu kuraatori Eha Komissarovi ja Eesti Kunstimuuseumi graafikakogu hoidja Elnara Taidre kureeritud näitus „Mõeldes labürindist. 50 aastat Tallinna graafikatriennaali“. Näitus annab hea ülevaate Tallinna Graafikatriennaali 50 aastase ajaloo vältel välja kuulutatud võidutöödest, asetades pärjatud laureaadid dialoogi alternatiivsete klassikute ning auhindamistel tähelepanuta jäänud tehniliste uuendustega. Mis on Tallinna Graafikatriennaali (TGT) fenomen …

Gori, kodanikunimega Vello Agori (1894–1944) on üks tuntuimaid karikaturiste Eesti kunstis ning poolnaljatades on teda nimetatud isegi vabariigi 1930. aastate kõige tuntumaks inimeseks. Gori tegi kaastööd erinevatele ajalehtedele, luues üle 30 aastase karjääri jooksul kokku umbes 40 000 joonistust. Talle iseloomulik piltsatiir kujunes välja I maailmasõja ajal. Gori pilapildid olid suunatud nii harimatute ja ahnete …

Täna, 57 aastat tagasi lendas Juri Gagarin esimese inimesena kosmoseavarustesse, tehes võimalikuks seni vaid fantaasiana tundunud retke. Kui tänapäeval ei ärata enam teadusajakirjades leiduvad fotokaadrid Marsist suurt tähelepanu ning „Tähesõdade” saaga kuulub juba klassika hulka, tähendas 1961. aastal Gagarini lend kosmosesse seni kaugena tundunud reaalsuse käeulatusse jõudmist. Nõukogude Liit rõõmustas erilise eufooriaga toimunu üle, sest …

1920. aastatel esile tõusnud Lydia Mei (1896–1965) põhižanriks olid vaikelud ja portreed, meediumiks aga akvarell, mida ta suurepäraselt valdas. Mei kujutab oma teostel tihtipeale moodsalt riides naisi üksinda erinevates tegevuses – kas suitsetamas, peegli ees seismas või nagu teoses “Naine vihmavarjuga” (1936), rahulikult pargipingil istumas. Viimane on huvitav just seetõttu, et valitsev naiste kunstis kujutamise kaanon …

Märtsi lõpus käis Kumu tutvumas Londoni näituste ja kunstiinstitutsioonidega. Meeskonda kuulusid Anu Allas, Liis Pählapuu, Kadi Polli, Karin Pastak, Mari Kangur ja Triin Tulgiste. Panime kirja mõned reisi kõrghetked ja näitusesoovitused neile, kel lähiajal Londonisse minek ees. Ookeaniaurikud ja glamuur Victoria ja Alberti muuseumis Victoria ja Alberti tarbekunstile ja disainile keskenduvas muuseumis on 17. juunini …

„Kustuv päike“ (1968) on vormilt lihtne, kuid sisult üks 1960. aastate lõpu Eesti kunsti komplekssemaid teoseid, milles ühinevad erinevad impulsid ja taustsüsteemid. Nõukogude Liidus oli tavaks saata kunstnikke loomingulistesse komandeeringutesse, mis pidid tihendama sidemeid nii nn vennasvabariikide kui ka kunsti ja rahva vahel. 1960. aastate esimesel poolel töötas Malin Usbekistanis, mis kajastus tema teostes nii …

„Eesti kunsti DIGISILD“ on Eesti Kunstimuuseumi ühine haridusprojekt, mille käigus sündis üldharidus- ja kutsekoolidele suunatud õppematerjal. Õppematerjal koosneb 20 kunstiteost tutvustavast lühivideost ja neid toetavatest töölehtedest. Videote eesmärk on tutvustada Eesti ühte olulisemat kunstikogu ja ka inimesi, kes igapäevaselt kunstimuuseumis töötavad. 2017. aasta kevad-suvel filmitud ja sama aasta sügisel monteeritud lühivideote aineseks on 20 kunstiteost, …

Ene-Liis Semper (1969) on Teater NO99 kunstiline juht, teatri-, video- ja performance’i-kunstnik, kes 1990. aastatel videokunstnikuna areenile astudes pälvis kohe ka rahvusvahelise tähelepanu. Semper kasutab oma kunstiteostes sageli teatrile iseloomulikke strateegiaid. Tema teosed kutsuvad tihti esile ebamugavustunnet või mängivad piirisituatsioonidega. Videoinstallatsioon „Tugevama õigusega“ (1998) on Semperi käekirja üks iseloomulikumaid näiteid. Kaheosalise teose ühel projektsioonil on …

Veebruaris käisid Kumu hariduskeskuse juhataja Mary-Ann Talvistu ja publikuprogrammide kuraator Darja Andrejeva Erasmus+ täiskasvanuhariduse õpirände toetuse raames külas Madridi ja Barcelona muuseumites. Tegemist oli üheksa päeva kestnud tööreisiga, kus tutvuti lähemalt erinevate muuseumite haridusosakondade tööpõhimõtete ja publikuprogrammidega. Kogukond Kui keegi küsiks, millist sõna kuulsime kõige tihemini sealsete muuseumitöötajate huultelt, siis oleks see vaieldamatult “kogukond”. Barcelona …

Tänane nädala teos on Jaak Adamsoni maal „Kingissepa mahalaskmine“ (1980, Eesti Ajaloomuuseum), mis on väljas eile avanenud näitusel “Ajalugu pildis – pilt ajaloos”. Maalil saavad illusoorselt kokku kaks ajaloolist sündmust ja kaks meediumit: Eesti riigile ohtlikuks arvatud Viktor Kingissepa hukkamine 1922. aastal ja 1940. aasta kommunistlik juunipööre Tallinnas; õlimaal ja (mustvalgena maalitud) foto. Maali mõte on näidata, …

Täna, 15. märtsil avaneb Kumu 3. korrusel näitus „Ajalugu pildis – pilt ajaloos“. Näitus küsib, kuidas on pildid läbi aegade aidanud kujundada arusaama Eesti ajaloo tähtsamatest mälupaikadest – sündmustest, tegelastest ja sümbolitest. Palusime näituse kuraatoritel Tiina-Mall Kreemil ja Linda Kaljundil veidi näituse ja oma uurimistöö tagamaid avada. Küsimusi esitas Triin Tulgiste, Kumu näituste koordinaator. Mis …

Julie Hagen-Schwarz (1824–1902) on Eesti esimene professionaalne naiskunstnik ja Venemaa esimene naissoost akadeemik. Nagu paljud naiskunstnikud, olid ka tema spetsialiseerunud portreekunstile, luues selle kõrval ka maastiku- ja lillemaale. „Naise portree“ on hea näide 19. sajandil populaarsest rolliportreede žanrist, milles jõukad aadlikud lasid end kujutada rahvariietes ja eksootiliste aksessuaaridega. Kuigi Hagen-Schwarz armastas oma Itaalias veedetud aastate …

Täna on rahvusvaheline naistepäev, mida tähistatakse alates 1909. aastast ja mille eesmärk on naiste õiguste eest seismine ja naistega seotud teemadele tähelepanu pööramine. Kui tänapäeval on naistepäeva tähendus ambivalente, tähendades vastavalt huvidele kas tarbimispüha või feministliku aktivismi tähtpäeva, siis Nõukogude perioodil oli naistepäev defineeritud riikliku pühana, millel kindel ja ühene poliitiline raamistik. Eesti kunstimuuseumi graafilise …

Dénes Farkas on Tallinnas elav ja töötav eesti-ungari päritolu postkontseptualistlik fotokunstnik. Farkas on tuntud oma lakoonilises laadis teostatud fotode poolest, kus kujutatud interjöörid ja objektid moodustavad nähtut detailselt kirjeldava pildiallkirjaga ühtse kontseptuaalse terviku. 2013. aastal esindas Farkas Veneetsia biennaalil Eestit Adam Budaki kureeritud projektiga „Evident in Advance“, mis tegeles sarnase ülimalt lakoonilise kunstikeele abil tõlkimise, …

Malle Leis on tuntud eelkõige oma lilli, taimi ja aedvilju kujutavate tööde poolest, mille hulka kuulub ka 1973. aastal valminud akvarell “Meelespead”. Kunstniku sõnul on enamik töid valminud konkreetsete taimede põhjal. Tiiu Talvistule antud intervjuus kirjeldab ta seda, kuidas lilled ta kunsti jõudsid järgnevalt: “Taimede maailm on jällegi mind väiksest peale võlunud, mul olid alati …

Kumu 2019. aasta suurprojekti “Moodne naine – uued identiteedid ” raames sõitsid Anu Allas, Kadi Polli, Karin Pastak ning Tiina Abel veebruari keskel Stockholmi. Et reis kestis vaid ühe päeva, ei jõudnud kahjuks Stockholmi kunstieluga piisavalt põhjalikult tutvuda, ent see-eest sai kahtlemata palju inspiratsiooni ning mõtteid näitusega töötamiseks. Peamine eesmärk oli külastada Ateneumi koostatud näitust …

Natalie Mei töötas peamiselt teatrikunstniku ja illustraatorina, kuid tegeles selle kõrvalt ka vabaloominguga. “Õhtu” (1921) on kunstniku irooniline kommentaar stereotüüpsete soorollide teemal. Tušši ja akvarelli kombineeriv teos parodeerib tollal levinud seisukohta, mille järgi mees seostub intelligentsusega, naine aga kehalisusega. Mei kujutab erudeeritud olekuga dändilikku tüüpi, kes loeb naisele midagi raamatust. Naine justkui kuulaks teda, kuid …

8. veebruaril avati Kumu suures saalis Leonhard Lapini isikunäitus “Tühjus ja ruum”, mis jääb avatuks 13. maini 2018. Palusime sel puhul näituse kuraatoril Sirje Helmel vastata mõnele küsimusele näituse valmimisprotsessi ja nõukogude perioodi uurimise teemal. Küsimusi esitas Triin Tulgiste, Kumu näituste koordinaator. Tegemist on kõige suurema Leonhard Lapini loomingu ülevaatega seni, mis olid näitust ettevalmistades …

Leonhard Lapin on sõjajärgse eesti avangardkunsti üks tuntumaid kunstnikke, kes tõusis kunstiareenile 1960. aastatel esile tõusnud noorte uuendusmeelsete kunstnike seltskonnaga SOUP ’69. Kohalikes piiravates tingimustes Ameerika popkunsti printsiipe kasutades sündis ainulaadne sovet pop. 1972. aastal alustas Lapin oma tuntuima, tehismaailma ja inimeste suhet kommenteeriva ulatusliku sarjaga „Masinad“. 1975. aastast pärinev “Masin X” kombineerib vene avangardistide …

Seoses novembris avaneva näitusega „Salatoimikud. 1990ndate kartoteek“ ja samal ajal toimuva Kumu Kunstifilmide Festivaliga KUFF käisid Kumu kuraatorid Eha Komissarov, Anu Allas ja Triin Tulgiste jaanuari lõpus Vilniuses. Kel Vilniusesse asja, soovitame kindlasti tutvuda kohaliku kunstieluga: külastada Leedu Rahvusgaleriid, Kaasaegse Kunsti Keskust (CAC) ja Vartai galeriid. Rahvusgalerii Leedu Rahvusgalerii on sarnaselt Kumule üks haru suuremast …

Koos Michel Sittowi näituse avanemisega Rahvusgaleriis Washingtonis tutvustame täna Niguliste muuseumis asuva nn Kannatusaltari tiivamaale, mida võib pidada Sittowi ainsaks säilinud tööks Eestis. Hetkel on altaritiivad Washingtonis, alates 8.juunist näeb neid Michel Sittowi näitusel Kumus! Neli katoliku pühakut on maalitud teise maalikihi peale, mis algselt kujutas nelja frantsiskaani pühakut. Kunstnik, kes esialgsed pühakud uutega asendas, …

28. jaanuaril avati Washingtonis Rahvusgaleriis näitus „Michel Sittow. Estonian Painter at the Courts of Renaissance Europe“. See on Eesti Kunstimuuseumi läbi aegade ambitsioonikaim koostööprojekt, mis toob esmakordseks isikunäituseks kokku Tallinnast pärit kunstniku Michel Sittowi (1469-1525) 500 aasta vanused maalid 15st maailma nimekaimast muuseumist. Eesti publiku ette jõuab Sittowi näitus sellel suvel, alates 8. juunist Kumu …

Tundes jätkuvalt huvi Soome-Eesti majandussuhete vastu, mille puhul eestlased stimuleerivad Soome majandust, pakkudes seal odavat tööjõudu, samas kui soomlased osutavad eestlastele vastuteene, ostes Eestist ohtralt alkoholi, otsustas kunstnik ette võtta ühe absurdse reisi. Ta kogus Helsingist tühje Eesti maksumärkidega õllepurke, mille olid sinna viinud Soome tarbijad, ning ehitas taarast motoriseeritud parve, millega ta tuli üle …

19. jaanuaril 2018 toimus Kumus Eesti muuseumide aastaauhindade konverents ja gala, kus tutvustati ja pärjati aasta parimaid näitusi ja muuseumitöötajaid. Kultuuriministreeriumi poolt korraldatav Eesti muuseumide aastaauhindade ehk nn muuseumirottide konkurss on valdkonna olulisim tunnustusüritus. Kui Kultuurkapitali preemiad eelistavad individuaalseid loojaid ning kunsti, arhitektuuri, kirjanduse või muusika tippsaavutusi endid, siis muuseumirotid on just muuseumiväljale spetsiifiline tähelepanuavaldus. Ja …

Jätkame Kumus töötavate inimeste tutvustamist Eesti Kunstimuuseumi graafilise disaini kogu eest vastutava Madli Mihkelsoniga. Madli kureeris 17. jaanuaril avanenud näituse „Värvi kah. 1980. aastate Eesti näituseplakat”. Madli küsitles Triin Tulgiste, Kumu näituste koordinaator. Millega tegeleb EKM graafilise disaini kogu, mis on selle kogumise põhimõtted? EKMi graafilise disaini (GD) kogus on väga eriilmelist materjali, etikettidest reklaamide …

Sally von Kügelgen (1860–1928) oli baltisaksa maalikunstnik, kes pärines olulisest Kügelgenide kunstidünastiast, kuhu kuulusid veel tema isa Konstantin von Kügelgen ja vanaisa Karl von Kügelgen koos oma venna Gerhardiga. 1907. aastal maalitud „Menteri portree“ kujutab tuntud saksa pianisti ja heliloojat Sophie Menterit (1846–1918), Ferenc Liszti üht lemmikõpilast. Oma jõulise mängustiili tõttu kutsuti Menterit Liszti taaskehastuseks …

Herman Aunapuu (1915–1998) oli pallaslane ja Ado Vabbe õpilane, keda kooli ajal võrreldi taseme poolest Elmar Kitse ja Endel Kõksiga. Viimasega jagas ta 1940. aastate keskel ka ühist ateljeed. Sarnaselt Kõksile maalis ka Aunapuu hea värvitajuga vaikelusi, maastiku- ja linnavaateid, akte ja portreid. Maal „Portree maskiga“ valmis 1943. aastal ning see kujutab hetke, mil elegantses …

Möödunud aastal sai Kumu jaoks alguse suur pidustuste periood, mis kulmineerub käesoleval aastal Eesti Vabariigi 100 juubeliga. Võtame hetke ja vaatame tagasi kõigile valminud näitustele ja programmidele. 2017 tähendas Kumule: – ligi 135 000 külastajat – 11 uut näitust Populaarsemad neist: – „Paul Delvaux. Unest ärkaja“ (kuraator Claire Leblanc); – „Anu Põder. Haprus on vaprus“ (kuraator …

Kumu Dokumentaal on Kumu kunstimuuseumi vanima traditsiooniga programm, mille esimene seanss toimus kaks päeva pärast muuseumi avamist 2006. aastal ning mis tänavu alustab oma kolmeteistkümnendat hooaega. Eesmärgiks on pakkuda erinevaid kultuurivaldkondi käsitlevaid kõrge kunstilise väärtusega tõsielufilme vaatajatele, kes huvituvad maailmast meie sees ja ümber. Kokku toimub 2018 aastal 32 filmiõhtut ning hetkel on programm paigas märtsikuu …

Videoteos „Kaks inimest mererannal” (2017) jälgib kaht seitsmekümnendates eluaastates eesti naist nende suvepuhkusel Türgis – hõljumas täispuhutaval madratsil, nautimas sigaretti rannabaaris ja kogukehamassaaži Türgi saunas. Kunstnik jälgis kaameraga oma vanaema ja vanatädi pakettreisil Türki 2009. aastal, jäädvustades neid nii meelelahutuslikes kui ka erootiliselt laetud olukordades ning kujutades suvepuhkust moel, mida tavaliselt tarbimiskultuuris ei kohta. Samas …

Pallase taustaga Jaan Grünberg elas 1920.–1930. aastatel pikalt Pariisis ning tema töid on tagantjärele kirjeldatud väga prantslaslikena. Grünbergi teosed on reeglina erksavärvilised suvised maastikumaalid. „Suusataja” (1939) kujutab aga mõnevõrra erandlikult maastikku koos inimfiguuriga. Töö on teostatud monotüüpia ehk õlivärvitrüki tehnikas, mille puhul kujutis maalitakse õlivärviga klaasplaadile, plastikule või metallile, millest tehakse ainult üks tõmmis. …

Äsja avalikustas Kumu siinsamas blogis oma 2018. aasta näituste kava. Sellele lisaks tutvustame järgmisel aastal ilmuvaid raamatuid ning ühtaegu muuseumi kirjastamisplaane ja -formaate laiemalt. Näitusekataloogid Eesti Kunstimuuseumi suured ettevalmistustööd seoses EV100 juubeliaastaga on seotud Michel Sittowi näitusega, mis avaneb jaanuaris esmalt Washingtoni Rahvusgaleriis ja siis alates juunist Kumu kunstimuuseumi suures saalis. Selle näituse ingliskeelne, Yale University …

Linda Kits-Mägi oli üks väheseid Pallase lõpetanud naiskunstnikke, kes kohalikul kunstiväljal läbi lõi. Ta töötas klassikalise impressionismi laadis maalides lihtsaid olustikupilte interjööridest, oma lähedastest, lilledest ja natüürmortidest. Ado Vabbe õpilasena iseloomustab tema töid tundlik värvi ja valgusekäsitlus, mis on eriti hästi õnnestunud teoses “Tartu Riikliku Ülikooli botaanikaaia kasvuhoones” (1947). Teoses sulavad inimfiguur ja troopiline taimestik …

Septembrikuus liitus Kumu noorteklubiga 20 noort, kelle kavandada on olnud Kumu sügis-talve hooaja sündmused noortele. Lisaks kord kuus toimuvale avatud töötubade sarjale „Noored Kumus“ on praeguseks korraldatud kaks suuremat noorteüritust, mis haakuvad muuseumi näitusteprogrammiga ja ühtlasi kõnetavad noorte jaoks olulisi teemasid. Sellel sügisel täitus ka noorteklubi unistus väljasõidust, mille raames külastati Läti Kunstimuuseumi ja kim? …

Moskvast pärit Aleksander Grinev kolis Tallinnasse 1913. aastal, esindades Eestis elava vene kunstikkonna fantastilist suunda. Grinev on peamiselt tuntud oma dekoratiivsete ja värviküllaste akvarellide poolest, mis tihtipeale kujutavad eksootilisi aedu, juugendlikke nägusid või orientaalseid jumalusi. Ta oli eriti armastatud kohalike daamide hulgas, aga mitte ainult. President Konstantin Päts on teda samuti maininud ühe oma lemmikuna. …

Jätkame Kumus töötavate inimeste tutvustamist Kumu 4. korruse eest vastutava kuraatori Anu Allasega. Anu kureeris 23. novembril avanenud Andres Toltsi isikunäituse. Hetkel valmistab ta ette suurt rahvusvahelist koostööprojekti Bronxi kunstimuuseumiga, mille tulemusena jõuab 2019. aastal Kumusse legendaarse Gordon Matta-Clarki isikunäitus. Anu küsitles Triin Tulgiste, Kumu näituste koordinaator. …

Mare Tralla interaktiivne video- ja heliinstallatsioon „Laula minuga“ (2000) parodeerib eestlaste rahvuslikku uhkust, laulupidu, ning kutsub vaatajat laulma kõigile tuntud “Kungla rahvast”. Roosas trikoos kunstnik võimleb videoekraanil ja reageerib publiku tekitatud häälele. Palaganiks muudetud püha üritus kõneleb 1990. aastate varakapitalistlikus Eesti Vabariigis tekkinud kaosest varasemate väärtuste ja tähenduste hierarhias. 1980. aastate lõpu tõsimeelne rahvuslik paatos …

Novembri alguses külastasid Kumu kuraatorid Anu Allas ja Kati Ilves New Yorgis Performa tegevuskunsti biennaali, mille seekordseks fookusriigiks oli Eesti. Performal sai näha kolme Eesti kunstniku uusi teoseid – Flo Kasearu performance’it „Ainult liikmetele“ New Yorgi Eesti Majas, Anu Vahtra projekti „Open House Closing. A Walk“ SoHo tänavatel ja Kris Lemsalu performance’it „Going, Going“, mis …

Oskar Georg Adolf Hoffmanni „Kullamaa köstrimaja“ (1885?) on humoorikas näide Balti biidermeierist, milles ristuvad kohalik talupojakultuur ja saksa kultuuriruumi mõjud. Hoffmann on kunstiajalukku läinud eelkõige pruunikates toonides kõrtsimaalijana, kelle meelisobjektiks on kohalikud talupojad. Siin näeme pildi all vasakul servas aga lõbusat päkapikku või härjapõlvlast, kes muutub 19. sajandil saksa folklooris oluliseks tegelaseks. Hoides käes õllekannu, …

Kumu kuraator Eha Komissarov külastas 15. Istanbuli biennaali ning arutleb keerulise poliitilise kliimaga linnas toimuva rahvusvahelise biennaali jätkusuutlikkuse üle. Sõitsin Istanbuli biennaalile, kus ma varem käinud polnud, osalt kuraatorite Michael Elmgreeni ja Ingar Dragsdeti tõttu, ehkki Istanbuli poolt kostuv kriitika mõjus hoiatavalt. Guardiani kriitik Hannah Ellis-Petersen sõnastas oma rahulolematuse eriti suureliselt: „Istanbuli biennaal palkab provokatiivsed …

 …

Täna on Anu Põdra 70. sünniaastapäev. Selle puhul oleme nädala teoseks valinud tema skulptuuri „Kompositsioon torso ja lapse kätega” 1986. aastast. Kunstniku 1980. aastate loomingut iseloomustab keskendumine Eesti kunsti kontekstis uutele materjalidele – tekstiilile, plastikule, epolimile. See tähistas põhimõttelist murrangut kohalikul skulptuuriväljal, mida on tagantjärele nimetatud ka pronksiajaks. Kunstniku kaheksakümnendatel loodud teosed viitavad tihti naise seksuaalsusele …

Selle nädala teos pärineb näituselt „Kunstielu kroonikad“, mis on avatud veel kuni pühapäevani. Jüri Tensoni foto on tehtud ETV telelavastuse „Armastus, armastus“ võtetel, kus kaadrisse on püütud näitlejad Ene Rämmeld ja Jaan Tooming. Evald Hermaküla 1969. a valminud skandaalne telelavastus püüdis laadilt erineda senistest, asetades rõhu filmilikkusele ja improvisatsioonile. Kui tunned, et see või mõni …

9. septembrist on Kumu kunstimuuseumi 3. korrusel avatud näitus „Kurja lillede lapsed. Eesti dekadentlik kunst“. Palusime kuraator Lola Annabel Kassil veidi näituse tagamaid avada. Milline oli sinu teekond just dekadentsi uurimise juurde ja mis on selles nähtuses sinu jaoks nii köitvat, et otsustasid sellele enda doktoriõpingutes pühenduda? Dekadentsi köitvuse peale mõeldes olen jõudnud arusaamani, et …

Vesna Pavlović (1970) on serbia päritolu Ameerika kunstnik, kes osaleb hetkel Kumu 5. korrusel avatud näitusel “Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis”. Tema teos koosneb 80 arhiivifotost Jugoslaavia juhi Josip Broz Tito välismaareisidest, mis on projitseeritud suuremõõtmelisele üle ruumi tõmmatud kardinale. Tavalised turistifotod Taj Mahalist või Pisa tornist kattuvad siin osaliselt propagandistlike …

Septembrikuus küsitles Kumu noorteklubi eestvedaja Mary-Ann Talvistu koos publikuprogrammide kuraatori Sandra Läänega Londonis Tate’i noorteprogrammi loojaid. Leyla Tahir on Tate Collective’i produtsent, kes tellib ja toodab mitmetasandilist digitaalset infosisu ja haldab Tate’i kanaleid noortele vaatajaskondadele. Selles rollis teeb ta tihedat koostööd Tate Collective’iga, muuseumi noorte residentidega, kes korraldavad 15-25-aastastele noortele muuseumigaleriides toimuvaid üritusi ja projekte, …

Septembris avanes Kumu hariduskeskusel Erasmus+ täiskasvanuhariduse õpirände toetuse raames võimalus külastada konverentsi “The Inclusive Museum” (e.k Kaasav muuseum) Manchesteris. Tegemist oli kolm päeva kestva rahvusvahelise konverentsiga, mis uuris erinevaid publiku aktiivse kaasamise võimalusi muuseumi keskkonnas. Kumu hariduskeskusest olid kohal hariduskeskuse juhataja Mary-Ann Talvistu ja publikuprogrammide kuraator Sandra Lääne. Konverentsi tiheda kava tõttu – korraga toimus …

Alustame Kumus töötavate inimeste tutvustamist Kumu 3. korruse eest vastutava kuraatori Liis Pählapuuga, kellel valmis hiljuti koostöös Saksa kunstikogudega rahvusvaheline suurprojekt „Saksamaa metsikud“ ning kes nüüd valmistab ette veelgi ambitsioonikamat koostööprojekti „Baltimaade sümbolism“, mis avaneb Pariisi mainekas Musée d’Orsay’s 2018. aasta kevadel. …

Täna on sünnipäev Kumu kaasaegse kunsti kuraatoril Kati Ilvesel. Kuna Kati on suur kassisõber, siis soovime talle õnne Eduard Wiiralti (1898–1954) teosega „Magav kass“ (1937). Wiiralti loomingust on teada kümneid kassikujutisi, enamasti on need grafiitpliiatsi joonistused, nagu juuresolev töögi. Kunstniku Pariisi perioodi tuntuim kass Turvas on koha leidnud ka 1951. aastal valminud tööl „Lamav tiiger“. …

Kahe näituse omavaheline keemia: Kui „Ekraani arheoloogia“ panustab kaasaegse kunsti vahenditega eelkõige Eesti kui edumeelse tehnoloogiamaa kuvandisse, siis Konrad Mägi näitus tõstab esiplaanile Eesti kunsti individuaalse ja emotsionaalse poole ning müstilise, pea pühaliku kontakti loodusega. Eesti eesistumine Euroopa Liidus ja Eesti Vabariik 100 tähistamine loovad erilisi võimalusi ka siinse kunsti näitamiseks välismaal. Nii on Eesti …

Karl Pärsimäe (1902–1942) loomingule on iseloomulik eriline tundlikkus ja julgus. Julge värvikasutuse tõttu nimetatakse teda tihtipeale Eesti Matisse’iks. Samavõrra tundlik ja julge oli Pärsimägi ka inimese ja tema identiteedi kujutamise osas. “Autoportree pärlitega” (1935) kujutab kunstnikku elegantset kaelakeed ja huulepulka kandmas, seades nii küsimuse alla traditsioonilised mehelikkuse ja naiselikkuse kategooriad. …

Kuni pühapäevani, 19.02 on Kumu kaasaegse kunsti galeriis võimalik veel kogeda näitust “Arhiivi ja arhitektuuri vahel. Neeme Külm, Krista Mölder, Taavi Talve” (kuraator Kati Ilves). Enne näitusele tulekut on võimalus lugeda siit kunstnike mõtteid Kumus näituste tegemisest, pikast ettevalmistusperioodist, allaneelatud joonlauast, valminud tööde detailidest, näitusel üksiolemisest ning heanaaberlikest suhetest. Küsis Maarin Ektermann, Kumu Hariduskeskuse juhataja. …

Veel enne kui minna täielikult üle jõulumeeleolule, kirjutab Kumu noorteklubi liige Iris Ojavee ühest selle poolaasta suuremast sündmusest noorteklubi tegevuses – nimelt toimus oktoobri lõpus järjekordne noorteõhtu, mis oli muuhulgas seotud Tallinna noortenädala ja muuseumidevahelise festivali „Avatud mänguväljad“ eriprogrammidega. Lähemalt tutvustati Kumu uusi näitusi “Arhiivi ja arhitektuuri vahel. Neeme Külm, Krista Mölder ja Taavi Talve” ning …

Skrollid oma Instagrami feedi ja mõtled, et ikka ja jälle need samad näod, kassipildid, croissantid, latted ja mida keegi täna seljas kandis? Abi on lähedal! Otsime siia Kumu blogisse mõningaid kunsti-Insta soovitusi, mida jälgida – sest mitte kõik, mis Instagramis kunstiga toimub, ei ole kuld, mis hiilgaks. Esimene soovitus – @klausbiesenbach     Tegemist on siis rahvusvahelise kunstimaailma …

  Neeme Külm, Kati Ilves, Triin Tulgiste, Krista Mölder ja Taavi Talve   „Ruum on kahtlus: pean seda alalõpmata märgistama, määratlema; ta ei ole ealeski minu, teda pole mulle ealeski antud, pean ta endale vallutama.“ (G. Perec, tlk A. Saar) 16. septembril avati Kumu kaasaegse kunsti galeriis (aka Kumu V korrusel) näitus “Arhiivi ja arhitektuuri …

  Kuu lõpus, 29. septembril saab alguse KuFF nr 2 – Kumu kunstifilmide festival! Tegemist on Eestis esimese ja ainsa filmi ning visuaalse kunsti suhetele keskenduv kultuurisündmusega (kõlab väga uhkelt, kas pole!). Festivali raames näidatakse Kumu auditooriumis nelja päeva jooksul nii dokumentaalseid, lavastuslikke kui ka eksperimentaalseid kunsti- ja kunstnikufilme, mille autorid on ühel või teisel viisil seotud …

  Näituse lahtioleku ajal 07.04 – 28.08.2016 hääletas kokku 1489 inimest. Enim hääli kogus Karel Koplimets „Hirmu äärealad“ – 244! Järgnesid Kristiina Hansen/Johannes Säre „Sein ilma kunstiteoseta“ – 223 ja Marco Laimre „Sugar Free“ – 161 häält.   Hääletusel osalenute vahel läksid loosi 2 näituse kataloogi (Liina ja Eva) ja 2 Kumu klubikaarti (Jekaterina Varentsova ja …

Kumu kuraator Kati Ilves külastas IX Berliini Biennaali “The Present in Drag” ning annab mõned soovitused, milliseid teoseid kindlasti kindlasti mitte vahele jätta: DIS grupi (Lauren Boyle, Solomon Chase, Marco Roso, David Toro) kureeritud BB oli intrigeeriv ja terviklik – mingid teosed kukkusid küll teiste vahele ära, ja mõned valikud tekitasid küsimusi (või lihtsalt ei meeldinud), …

02. juulist saab Kumus näha taas koostööd Aleksandr Vassiljevi ning tema fondiga, mis kollektsioneerib moodi 18.-21.sajandil – kogus on juba üle 10 000 kostüümi ning lugematul hulgal aksessuaare jms.. Kui eelmine kord olid vaatluse alla tormilised 20ndad, siis nüüd süübitakse kuninganna Victoria valitsusalasse ehk 19. sajandisse ja vaadeldakse, kuidas kajastab mood ja rõivastus tolleaegseid arusaamu …

Kumu Noorteklubi liige Olivia Raudsik kirjutab oma kohtumisest Museum of Modern Art`i (MoMA, New York) Teens programmi ja selle eestvedajatega ning oma osalemisest MoMA veebikursusel.     Järgnev lugu on sündinud ühest suurest kokkusattumusest. Ühel sombusel septembrikuu õhtul 2015 otsustasid minu ema ja isa viia meie pere detsembris New Yorki. Oktoobris sattusin aga juhuslikult nägema ankeeti, millega …

  Mai alguses avati Läti Kunstimuuseum peale kolme aastat kestnud renoveerimistöid taas publikule. Kunstimuuseum valmis aastal 1905 ning on esimene spetsiaalselt muuseumiks ehitatud hoone Baltimaades. Arhitektiks muuseumi esimene direktor, baltisaksa arhitekt ja kunstiajaloolane Wilhelm Neumann (1849 – 1919). Ümberehitustööd suurendasid muuseumi pindala ligi poole võrra (4704 –> 8249 rm), lisades ulatusliku maa-aluse osa ning võttes …

Näituse „Kumu Hitid. Kaasaegne kunst Eesti Kunstimuuseumi kogust“ esimeses publikuhääletuse voorus kogus kõige enam hääli Karel Koplimetsa teos „Hirmu äärealad“! Teos „Hirmu äärealad“ koosneb linnakeskkonda kujutavast maketist ja videoprojektsioonist, mis näitab seinal videona reaalajas maketil toimuvat. Koplimetsa huvitab siin kuritegelik statistika ja eelarvamuslik suhe linnaruumi – vaatamata sellele, et kuritegevuse protsent on kõrgeim turistirikkas kesklinnas, …