Tagasi kalendrisse

Sümmeetrilised maailmad – peegeldatud sümmeetriad. Ülo Sooster, Juri Sobolev, Tõnis Vint, Raul Meel

Sümmeetrilised maailmad – peegeldatud sümmeetriad. Ülo Sooster, Juri Sobolev, Tõnis Vint, Raul Meel

Aeg: 03.03.17–11.06.17  10:00–18:00
Asukoht: Kumu näitusesaalid

Kunst pärast Teist maailmasõda
4. korrus

Näitus käsitleb Moskva ja Tallinna kunstikontakte 1960.–1980. aastatel. Vaatluse all on kõnealuse kunstitelje kõige krestomaatilisemad esindajad Ülo Sooster, Juri Sobolev, Tõnis Vint, Raul Meel ning nende loomingu uuenduslikum osa, mis seondus nõukogude ajas omaette fenomeniks tõusnud populaarteadusliku kirjandusega, aga ka spetsiifiliste audiovisuaalsete lahenduste kasutamisega.

Fotograafia, filmi ja televisiooni lai levik 20. sajandil tõi kaasa maailma hoogsa visualiseerimise. See põhines sajandi alguses väljakujunenud teadusliku teadmise, modernistliku kunsti ja uute pildilise taasesitamise tehnoloogiate liidul.

1960.–1980. aastate suletud nõukogude süsteemi tingimustes oli argipäeva visualiseerimine range ideoloogilise kontrolli all. Seetõttu oli tegevusalades, mida ei peetud ideoloogiliselt esmatähtsateks – graafilises disainis, animatsioonis, tarbekunstis, ruumikujunduses –, rohkem eksperimenteerimisvabadust. Tallinn-Moskva kultuurisilla rajamises osalenud kunstnikud Ülo Sooster, Juri Sobolev, Tõnis Vint ja Raul Meel võtsid vahetult osa uue kujundimaailma loomisest ja arendamisest.

1960. aastate sula oli Nõukogude Liidus uudsuse poole pürgivate poliitiliste ja kultuurireformide aeg. Teadusavastuste, tehnikasaavutuste ja tolle aja humanitaarias esile kerkinud probleemide mõjul mitmekordistusid populaarteaduslike väljaannete tiraažid ja arenes teadusulme žanr. Teaduslike mõistete tinglikkus ja kujutamatus andis kunstnikele palju võimalusi eksperimentideks. Populaarteadusliku kirjanduse illustreerimine muutus kiiresti valdkonnaks, kus uus visuaalne keel kujunes välja kõige terviklikumal kujul. Juri Sobolev, Ülo Sooster ja Tõnis Vint töötasid sellise kirjanduse illustreerimiseks välja uuendusliku esteetika. Nad ühendasid tollast maailma kajastavad kujutised – ülesvõtted kosmosest, mikroorganismide suurendatud jäädvustused, mitmesugused graafikud ja joonised – tsitaatidega renessansiaegsest ja modernistlikust kunstist. Raamatute ja ajakirjade kujunduses hakati kasutama moodulvõrku –veergude organiseerimise viisi, mis levis 1950. aastate keskel Saksamaal ja Šveitsis. Uus esteetika, mis põhines postmodernistlikul mängul ja moodulvõrgu rangel struktuuril, muutus universaalseks koodiks, mis võimaldas kunstnikel väljendada kaasaegsust väga erinevates meediumites – graafikas, animatsioonis, slaidfilmides.

1960. aastatel lõid Juri Sobolev ja Tõnis Vint suuri graafikasarju, mille uus visuaalne keel arenes uue humanistliku maailmavaate kontekstis. Neis töödes on märgatav tantristliku kunsti ja idamaade vaimsete praktikate mõju. Ülo Soosteri, Juri Sobolevi, Tõnis Vindi ja Raul Meele loomingulised eksperimendid uue visuaalsuse valdkonnas moodustavad Eesti ja Venemaa kunstiajaloos olulise peatüki, mis pole kaotanud oma aktuaalsust tänaseni.

Kuraatorid: Anna Romanova, Eha Komissarov
Kujundajad: Raul Kalvo, Helen Oja
Koordinaator: Elnara Taidre
Graafiline kujundaja: Tuuli Aule

Näituse töögrupp: Valmar Pappel, Uve Untera, Andres Amos, Aleksander Josing, Mati Schönberg, Sirje Alter, Margit Pajupuu, Merily Paomets, Helen Volber, Tatjana Sirotina

Täname: Galina Metelitšenko, Tõnis ja Eva Vint, Raul Meel, Tenno-Pent Sooster; Tartu Kunstimuuseum, Moskva Kaasaegse Kunsti Muuseum (MMOMA), Riiklik Tretjakovi Galerii, Riiklik Filmimuuseum, Kultuurifond Jekaterina, Venemaa Riiklik Humanitaarülikool, Kaasaegse Kunsti Keskus Zarja, Eesti Arhitektuurimuuseum, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, Eesti Rahvusraamatukogu; Vladimir Tarasov, Mihhail Alšibaja, Viktoria Motšalova, Ben Hellman, Igor Makarevitš, Kadri Mägi, Mare Joonsalu, Tiiu Talvistu, Andres Kurg, Georgi Kulikov, Georgi Avanjan

Koostööpartnerid: MMOMA, TARTMUS, FILMimuuseum

Ülo Sooster. Illustratsioon V. Trostnikovi raamatule „Füüsika: lähedane ja kauge”. 1963. Tartu Kunstimuuseum