Tagasi kalendrisse

Projektiruum: Projekti „Translocal. Muuseum kui tööriistakast“ näitus „Üksi/koos“

Projektiruum: Projekti „Translocal. Muuseum kui tööriistakast“ näitus „Üksi/koos“

Aeg: 21.04.17–21.05.17  10:00–18:00
Asukoht: Kumu näitusesaalid

Kunst pärast Teist maailmasõda
4. korrus

Näituse „Üksi/koos” lähtepunkt on igavene küsimus, kuidas toimida kollektiivis, säilitades samal ajal oma individuaalsuse. Küsimus – kahtlemata üks aktuaalsemaid kasvõi tänaste rahvusriikide kontekstis – on keskne ka kunstis ja loomingus laiemalt. Kuidas jääda kindlaks ja usaldada oma ideid, olles samal ajal toimiv ühiskonnaliige ning arusaadav võimalikult paljudele inimestele?

Käesolev näitus on sündinud koostöös Kumu noorteklubiga, mille liikmed osalevad rahvusvahelises koostööprojektis „Translocal. Muuseum kui tööriistakast”. Selle osana toimus 2016. aasta aprillis Kumus itaalia kunstniku Luigi Coppola residentuur, mille tulemusena on valminud näitusel eksponeeritud fotoseeria „The Society House #Estonia”. Coppolat huvitas eelkõige küsimus, mil määral suhestuvad küllaltki noore riigi tänased noored selliste mõistetega nagu rahvuslikkus, identiteet ja territoorium. Ehk teisisõnu, kuidas nähakse end isiksusena ja samas osana (rahvuslikust) kogukonnast. Lisaks ühisteose loomisele koos Coppolaga on noorteklubi liikmed alates 2016. aasta sügisest töötanud Eesti Kunstimuuseumi kogudega, arutades erinevate kunstiteoste ja nende tähenduste üle just kogukonna ja identiteedi prismast lähtudes.

Nendel aruteludel tõusid esile vastandpaarid, nagu kogukond ja indiviid ning ühtsus ja eraldatus, mida nähakse tihti eksisteerivat üksteisest lahus, kuid mis esinevad ühiskonnas ja kunstis pigem pooltoonide ja selgelt eristamatute vahealadena. Näitust ette valmistades otsustasid Kumu noorteklubi liikmed vaadelda vastandusi pigem eri perspektiivide ja mõtteviiside manifestatsioonidena, mille arvesse võtmisel võiks sündida läbimõeldum ja erinevusi tunnustav uus positsioon. Sellest ka näituse pealkiri „Üksi/koos”, mis viitab kollektiivsele näituse kureerimise kogemusele, kus uueks tervikuks liidetakse kõigi liikmete isiklik suhe kunsti ja näitusesse laiemalt. Näituse pealkiri osutab ka noorte üldisemale kogemusele „Translocal’i” projektis: olles üks viiest partnerorganisatsioonist, peab pidevalt arvestama teiste liikmetega, kuid samas kujundama väga selgelt välja oma positsiooni.

Kõigi viie muuseumi residentuurides loodud teoste kõrval otsustas Kumu noorteklubi oma näitusele lisada kaks teost Eesti Kunstimuuseumi kogust: Tanja Muravskaja fotodiptühhoni „Pealkirjata / Autoportree I, II” (2015) ning Siim-Tanel Annuse ja Mari Kaljuste koostöös valminud fotoseeria „Lavastus (Lauluväljak)” (1988), mis tegelevad identiteediteemaga erinevatest vaatepunktidest.

Valiku lähtepunktiks olnud Luigi Coppola fotoseeria eesmärk oli diskussioonide, riietuse ja pooside abil ühtekuuluvustunde loomine ja manifesteerimine. Sarnast väestavat keelt kasutas oma 1980. aastate ritualistlikes performance’ites ka Siim-Tanel Annus, kes kandis oma etendustel tihti valget rüüd ja krooni. Kuigi Annuse performance’ite eesmärk ei olnud rahvusliku identiteedi rõhutamine, omandasid tema etendused siiski selge seose 1980. aastate lõpus tärganud taasiseseisvumisliikumisega ning esinemine 1988. aastal lauluväljakul sidus tema seeria selgemalt ka rahvusliku narratiiviga.

Tanja Muravskaja teose puhul märkame samuti riietust kui identiteedi loojat, kuid seda ambivalentsemas, poliitiliselt aktuaalsemas, aga ka isiklikumas tähenduses kui Annuse puhul. Kuigi Muravskaja valitud rüü seostub tänaseks paljudele võimaliku ohu ja isikuvabaduste piiramisega, loob see kandjale samas turvalise ja privaatse ruumi, mis on tõlgendatav ka kaitsekilbina.

Teised näitusel eksponeeritud teosed pärinevad „Translocal’i” projekti partneritelt ja on samuti loodud resideeruva kunstniku ning kohalike noorte koostöös.

Poola kunstnik Marcin Polak töötas Bolzano kunstimuuseumis kohalike noorte ja immigrantidega, uurides kommunikatsiooni toimimist ja selle luhtumise viise. Koos noortega adresseeriti meedia (tihti eksitavat) rolli Euroopa immigratsioonikriisi kajastamisel ning loodi muuseumisse turvaline, avatud ja eelarvamustevaba kohtumispaik Bolzano elanikele ja immigrantidele.

Aldo Giannotti, itaalia kunstnik, kes omakorda resideerus Poolas Łódźi kunstimuuseumi noorte juures, võttis samuti vaatluse alla kommunikatsiooni, kuid uuris võimalusi haarata ohjad enda kätte. Nimelt kujundati muuseumi tunnusfonti kasutades hiiglaslik plakat-alfabeet, millega tungiti avalikku ruumi. Seeläbi võimendas muuseum noorte endi häält ja andis neile võimaluse levitada oma sõnumeid postindustriaalses linnakeskkonnas, seda nii visuaalselt rikastades kui ka nihestades.

Maria Derlõš ja Jekaterina Kljutšnik (MTÜ Lasnaidee), keda Kumu lähetas residentuuri Zagrebi kunstimuuseumisse, võtsid vaatluse alla muuseumi asukoha linnaruumis. Muuseum asub suurte tänavate ristmikul megakaubanduskeskuse vastas, naabriks linnaosa, mis väga meenutab Lasnamäed. Kunstnikel oli ülesanne koos noortega töötada muuseumi kui avaliku ruumi ideega. Kuidas saaks muuseum panustada linnaruumi ja pakkuda teistsugust keskkonda kui kommertsialiseerunud või lihtsalt jalakäijavaenulik ala? Lasnaidee ettepanekud kunstimuuseumi esise platoo sisustamiseks olid lihtsad ja efektiivsed: tuleb anda inimestele võimalus aeg maha võtta, et end enne muuseumisse näitusele minemist ümber häälestada. Kumu sisehoov on sarnane vaheala, mis on arhitektuurilt omapärane ja inspireeriv keskkond vaba aja veetmiseks, mida noorteklubi liikmed on omalt poolt püüdnud õdusamaks muuta.

Maja Kolar ja Maša Poljanec rühmitusest Oaza, horvaatia kunstnikud-disainerid, kes resideerusid Grazi kunstimuuseumis, lõid koos sealsete noortega n-ö foorumi arutlemaks, milline võiks olla tulevikumuuseum. Kumu aatriumisse on üles seatud arvamusjaam, kus külastajad saavad jagada oma ideid, kriitikat, unistusi ja ettepanekuid, mille põhjal koostatakse vastavasisulised nägemused tuleviku kunstimuuseumist. Kumu ootab väga näituse külastajaid sel teemal kaasa mõtlema!

Kuraator: Kumu noorteklubi (Anna Borissova, Helen Birnbaum, Lauren Grinberg, Arina Jegorova, Agneta Kardaš, Loora Kaubi, Mihkel Kosk, Saskia Künnap, Antero Kevin Leedu, Sofja Melikova, Mirjam Mikk, Ramona Mägi, Iris Ojavee, Mirjam Orav, Olivia Raudsik, Gert Avar Reinumägi, Andreas Rohesalu, Mark Sagar, Simona Stenberg, Ingrid Tamm, Emel-Elizabeth Tuulik, Katre Vahter, Erik Heiki Veelmaa)

Kunstnikud: Siim-Tanel Annus, Tanja Muravskaja, Luigi Coppola, Marcin Polak, MTÜ Lasnaidee (Maria Derlõš ja Jekaterina Kljutšnik), Oaza (Maja Kolar ja Maša Poljanec), Aldo Giannotti

Näituse kujundus ja graafiline disain: Tuuli Aule
Koordinaator: Maarin Ektermann, Mary-Ann Talvistu, Triin Tulgiste

Koostööprojekt: Kunsthaus Graz, Kumu kunstimuuseum Tallinnas, MSU Zagreb, Museion Bozen/Bolzano, Muzeum Sztuki Łódźis