Ehituslugu

12. novembril 1991. aastal otsustas Eesti Vabariigi Ülemnõukogu, et valitsus peab tagama Eesti Kunstimuuseumi uue hoone ehitamise.

1993.–1994. aastal korraldati uue hoone projekti saamiseks rahvusvaheline arhitektuurikonkurss. Konkursi valmistas ette Eesti Arhitektide Liidu tellimisel Looveeri Arhitektuuribüroo. Kuna samal ajal toimusid Stockholmi Moderna Museeti ja Helsingi Kaasaegse Kunsti Muuseumi (Kiasma) hoonete arhitektuurivõistlused, siis tutvuti põhjalikult antud võistluste tehniliste tingimuste ja ruumiprogrammidega ning rahvusvaheliste arhitektuurivõistluste seadusega UIA ja ICOM-i soovitatavate normatiividega kunstimuuseumide ehitamiseks.

Konkursist osavõtjaid oli 10 riigist ja laekus 233 projekti. Enim osalejaid (üle saja) oli Soome Vabariigist ja kõik 7 auhinnalist kohta läksid soomlastele. Rahvusvahelise žürii otsus oli üsna üksmeelne ja võit läks soomlasele Pekka Vapaavuorile töö “Circulos” eest.

Eesti Kunstimuuseumi endine peadirektor Marika Valk on meenutanud: „Kohtusin Pekka Vapaavuoriga esimest korda 15. aprillil 1994 Eesti Kunstimuuseumi uue hoone arhitektuurikonkursi võitjate autasustamistseremoonial. Konkursi võitja oli äsja kõrgkooli lõpetanud pika patsiga Soome noormees. Ütlesin tookord, et mul on väga hea meel, et Pekka on nii noor – arvestades Eesti Kunstimuuseumi ehitamise saja-aastast traditsiooni, ehk jõuab ta maja valmimise ka ära näha.”

Siit algas võitlus maja ehitamise nimel. Kõikide takistuste murdmiseks kulus aastaid ja alles 2002 löödi kopp Lasnamäe veerel maasse.

13. mail 1994. aastal sõlmiti kunstimuuseumi ja arhitekt Pekka Vapaavuori vahel leping projekteerimise jätkamiseks. Seda oli võimalik teha vaid seetõttu, et samaaegselt sõlmiti koostööleping ka Eesti Kunstimuuseumi ja Soome Rakennushallinto (praegune Engel OY) vahel, mille alusel sealsed spetsialistid nõustasid tasuta muuseumi uue hoone projekteerimist.

Aastatel 1995–2001 nõustasid Engeli spetsialistid nii kunstimuuseumi töötajaid kui projekteerijaid ning viisid läbi täiendkoolitusi. Engel OY on osaliselt spetsialiseerunud muuseumi spetsiifikale, muu hulgas on nad rekonstrueerinud Helsingis Ateneumi, Tarbekunstimuuseumi, Linnamuuseumi, projekteerinud ja olnud projektijuhiks Kiasma ehitusel.

1999. aastaks valmis riigieelarvelisi vahendeid kasutamata hoone eelprojekt. Selle koostamisel osalesid Pekka Vapaavuori, Engel OY, inseneribüroo Estkonsult Eestist ja inseneribüroo Olaf Granlund OY Soomest ning kunstimuuseumi töötajad.

Aastatel 1995–1998 projekti riiklikult ei finantseeritud. Kunstimuuseum jätkas uue muuseumiga seotud probleemide lahendamist. 5. novembril 1996. aastal võttis Eesti Vabariigi Riigikogu vastu otsuse Eesti Muusikaakadeemia, Eesti Kunstimuuseumi ja Eesti Rahva Muuseumi ehitamise kohta, milles nähti ette alustada Eesti Kunstimuuseumi uue hoone ehitust 1999. aastal. Eesti Valitsusele pandi selles otsuses kohustus leida nii eelarvelisi kui eelarveväliseid vahendeid. Teatud määral seda otsust ka täideti, sest aastal 1999 ja 2000 finantseeriti projekteerimist riigieelarvest.

2001. aastal töötasid rahandusministeerium ja kultuuriministeerium välja uue muuseumihoone ehitamise rahastamise skeemi, mille aluseks oli hasartmänguseaduse muudatus, mis ka Riigikogu poolt 13. märtsil 2002 vastu võeti. 2001. aastal asutati valitsuse korraldusega Kunstimuuseumi Ehituse Sihtasutus, ülesandega jätkata uue muuseumihoone projekteerimistöid professionaalsel tasemel ning käivitada ehitustegevus 2002. aastal. Kunstimuuseumi uue hoone ehitus lõpetati 2005. aasta septembris.

Selleks, et olla kindel kunstimuuseumi uue hoone parameetrite õigsuses, kutsus muuseum projekti ja ehitust üle vaatama rahvusvahelise konsultatsioonifirma Lord Cultural Resources (hr Barry Lord – rahvusvaheline muuseumiekspert Kanadast), kes andis tehtud tööle positiivse hinnangu.

2004. aastal sai uus muuseum endale ka nime. Korraldati nimekonkurss ja paljude erinevate pakkumiste hulgast peeti kõige sobivamaks Kumu – kunsti muuseum.