Kumu kunstifilmide festival KuFF

2. Kumu kunstifilmide festival

29. september – 2. oktoober 2016

Kumu kunstifilmide festival (KuFF) on Eesti esimene ja ainus filmi ning visuaalse kunsti suhetele keskenduv kultuurisündmus. Festivali raames näidatakse Kumu auditooriumis nelja päeva jooksul nii dokumentaalseid, lavastuslikke kui ka eksperimentaalseid kunsti- ja kunstnikufilme, mille autorid on ühel või teisel viisil seotud visuaalkunstiga ning teevad selle suhte oma töödes nähtavaks. See võib tähendada nii keskendumist filmi pildikeelele ja selle nihestamist, kunstimaailma siseelu dokumenteerimist kui ka filmi- ja videokunstistrateegiate ühendamist.

Sel aastal planeerib festival juba läbimängitud formaatide ja teemaplokkide (nt fookus ühel autoril, arhiivil jne) kõrval tuua veelgi teadlikumalt ja otseselt sisse kunsti ja filmi suhted, tehes seda näitusekeskkonna ja ekraanipinna ümbervahetamisel.

Teiseks suuremaks uuenduseks on open call. Suve alguses kuulutas KuFF välja võimaluse saata oma videotöid eelkonkursile, mille alusel valis rahvusvaheline žürii teosed skriiningprogrammi.

Kolmandaks festivali arenduseks on super 8 mm filmitegemise õpituba, mille viib läbi Ameerika päritolu kunstnik Christopher Gorski.

KuFF jätkab koostööd Oberhauseni lühifilmide festivaliga, Fundacja ARToniga ning toob publiku ette kaks Briti Nõukogu ja Film Londoni poolt kureeritud programmi “Moving Pictures: Artists’ Films from the Film London Jarman Award”.

Festival algab neljapäeval, 29. septembril avamisürituse ja esimese filmiseansiga ning jätkub reedest pühapäevani.

Lisaks filmidele toimuvad ka artist talk’id.

Seansi pilet 4 €
Festivali pass 20 €

Piletid on müügil Piletilevi müügikohtades (www.piletilevi.ee) ja Kumu kunstimuuseumis.

„Moving Pictures: Artists’ Films from the Film London Jarman Award“ filmiseansid on tasuta.

Kõik filmid on originaalkeeles ja/või ingliskeelsete subtiitritega.

Kõik põhiprogrammi seansid toimuvad Kumu kunstimuuseumi auditooriumis.

KuFF Facebookis: www.facebook.com/kumukuff/

Vaata ka: Intervjuu Piibe Kolkaga Kumu blogis

Kava

Kolmapäev  28.09
Eelprogramm


guy-maddin-the-1000-eyes-of-dr-maddin-2015

Guy Maddin, The 1000 Eyes of Dr. Maddin, 2015

Rež Yves Montmayeur
Prantsusmaa, USA 2015, 65’
Sissejuhatus: Tõnu Karjatse
Kumu auditooriumis
Tasuta

Guy Maddin (sünd 1956) on üks omapärasema filmikeelega režissööre maailmas. Ta lavastas oma esimese täispika filmi „Lood Gimli haiglast“ (Tales from the Gimli Hospital) 1988. aastal ja sai seejärel maailma tuntuks kui ühena omanäolisematest kinoeksperimentaatoritest. Maddini loominguline haare on ääretult lai; lisaks täispikkadele filmidele on ta teinud ka telefilme, lühifilme, horrorstiilis tantsuetendusi, rokk- ja ooperivideosid ning muidugi eksperimentaalfilme.

Möödunud aastal valminud dokumentaalfilm „Dr Maddini tuhat silma“ keskendub lavastaja viimase unenäofilmi „Keelatud ruum“ sünniloole, kuid pikib vahele mitmeid imelisi klippe Maddini varasemast loomingust, kus keskmes seisab eelkõige režissööri üks muusadest Isabella Rosselini. Fritz Langi ja mitmete teiste Euroopa tummfilmiklassikute valguse ja varjude mängust mõjutusi saanud Maddini teosed on ääretult fantaasiarikkad, kus piir reaalsuse ja väljamõeldise vahel on praktiliselt olematu. Filmis saavad sõna ka mitmed Maddini kolleegid ja imetlejad alustades John Watersist lõpetades Udo Kieriga.



Aline Helmcke, Transit, 2016

69’
Rotermanni väljakul
Tasuta

image interference
Rež/Dir Murat Haschu 2015, 4’

first dawn
Rež/Dir Aurelien Dupuis 2015, 6’

Patarei Prison
Rež/Dir Ricard Carbonell 2015, 3’

INFRASTRUCTURES
Rež/Dir Aurèle Ferrier 2015, 23’

PASSIONS
Rež/Dir Manuel Schuepfer 2015, 3’

Scream Test
Rež/Dir Vera Rosa Maria Herr 2015, 18’

Lying women
Rež/Dir Deborah Kelly 2016, 4’

Transit
Rež/Dir Aline Helmcke 2016, 4’

Horse
Rež/Dir Jie Shen 2013, 4’

Filmide kohta saab juurde lugeda siit.

Koostöös Peatänava alaprojektiga „Peatänava võrsed“ kolib KuFF festivali eelõhtuks keset linna Rotermanni väljakule. Coca-Cola Plaza kino valgele seinale projitseerime KuFFi konkursile saadetud lühifilme, mis ühel või teisel moel keskkonna ja linnaruumiga suhestuvad. Peatuma ja vaatama on oodatud iga mööduja.
„Peatänava võrsed“ on (linna)ruumilised katsetused Peatänava trajektooril.

Järgneb MONO NO AWARE programm Super 8 töötubade filmidest. USA, 60′


Neljapäev 29.09  


super-8-mm-analoogfilmi-luhikursus-short-course-on-super-8mm-analogue-film

Christopher Gorski, 2012

29. septembrist 2. oktoobrini toimub KuFFi raames analoogfilmi õpituba. Nelja sessiooni jooksul õpetab Christopher Gorski filmitegemist Super 8 kaameratel. Kursus on praktiline, õpitakse filmimise alustõdesid, Super 8 kaamera käsitsemist ja võimalusi ning mustvalge filmi käsitsi ilmutamist. Igal osalejal valmib kolme ja poole minutine film ühel 15 m Adox Super 8 filmirullil. Vaadatakse Super 8 formaadis filme ning räägitakse analoogfilmide tegemisest ja näitamisest kaasaegsel kunstiväljal. Õpituba on avatud kunstnikele ja filmihuvilistele, kel varasem kogemus analoogfilmiga puudub. Töökeeleks on inglise keel.

Õpitoa maksumus 35 eurot sisaldab kõiki materjale, kaamera kasutamist ning KuFFi passi, mis tagab sissepääsu kõikidele filmiseanssidele. Osalejate arv on piiratud 10 inimesele, koha tagab osalustasu maksmine. Info ja registreerimine aadressil: piibe.kolka@gmail.com

Õpitoa ajakava:

N, 29. september kl 16:00–18:30
R, 30. september kl 16:00–18:30
L, 1. oktoober kl 10:00–18:00
P, 2. oktoober kl 11:00–12:30

Christopher Gorski on Hamburgis tegutsev ameerika filmitegija ja kunstnik. Tema filme on näidatud festivalidel ja galeriides, nagu Antimatter (British Columbia, Kanada), Milwaukee Underground Film Festival (Wisconsin, USA), Echo Park Film Center (California, USA), Artists’ Television Access (California, USA), Microscope Gallery (New York, USA), New Yorgi keskraamatukogu (New York, USA), backup_festival (Weimar, Saksamaa), Haverhill Experimental Film Festival (Massachusetts, USA) ja EFF Portland (Oregon, USA). Aastail 2014–2015 õpetas ta 16 mm analoogfilmide tegemist Brooklynis analoogfilmile pühendunud mittetulunduskeskuses MONO NO AWARE.



ei-l6ika_andrew-kotting-edgeland-mutter-2009-courtesy-of-the-artist

Andrew Kötting, Edgeland Mutter, 2009. Courtesy of the artist

Programm

73’
Sissejuhatus: kunstnik Laura Buckley
Tasuta

It, Heat, Hit
Rež Laure Prouvost, 2010, 7’22’’

Isa pulk / Dad’s Stick
Rež John Smith, 2012, 5’9’’

Võlukunstioskus / The Magic Know-How
Rež Laura Buckley, 2013, 9’22’’

Liikide tekkimine / Origin of the Species
Rež Ben Rivers, 2008, 15’39’’

Mereäärsed mälestused / Edgeland Mutter
Rež Andrew Kötting, 2009, 4’16’’

Lägamanifest / Sludge Manifesto
Rež Benedict Drew, 2011, 1’29’’

Tume klaas / Dark Glass
Rež Clio Barnard, 2006, 8’47’’

Lester
Rež Luke Fowler, 2009, 3’25’’

Vahemeri / MiddleSea
Rež Zineb Sedira, 2008, 15’55’’

Briti Nõukogu ja Film London Artists’ Moving Image Network esitlevad „Liikuvaid pilte“ ehk innovatiivseid filmiprojekte, mille autoriteks on kakskümmend Ühendkuningriigis tegutsevat Film Londoni Jarmani auhinna laureaadist kunstnikku.
Ühest Briti 20. sajandi lõpuaastate kõige uuenduslikumast ja vastuolulisemast kunstnikust Derek Jarmanist inspireeritud Film Londoni auhind on igal aastal välja antav autasu liikuvate piltidega töötavate Suurbritannia kunstnike eksperimentaalsete ja leidlike tööde eest. Auhinnaga tunnustatakse kunstnikke, kelle töö ei ole tavapärasel moel defineeritav, kuid on see-eest vaieldamatult uuenduslik ja kõrgel tasemel.


Reede  30.09  


laura-buckley-portrait1-900x600

Laura Buckley

EKA Vabade kunstide teaduskond, Lembitu 10B, ruum 136

Laura Buckley on Kumu kunstifilmide festivali KuFF peakülaline, tema tööd „The Magic Know-How“ (2013, 9’22’’) saab näha KuFFi avaseansil „Moving Pictures: Artist’s Films from the Film London Jarman Award“, 29. septembril 2016 kell 19.00 Kumu auditooriumis.

Rohkem infot:
http://www.artun.ee/en/kalender/public-talk-by-british-artist-laura-buckley/



lukasz-sosinski-cruising-the-neighbourhood-thinking-2016

Łukasz Sosiński, Cruising the neighbourhood, thinking, 2016

Kuraator: Jagna Lewandowska, Poola 1973–2016, 83’
Poola keeles, ingliskeelsete subtiitritega
Sissejuhatus: Jagna Lewandowska, Łukasz Sosinski

10 teost (visuaalsed printsiibid) / 10 Works (Visual Principles)
Rež Wojciech Bruszewski, Poola 1973, 7’49’’

Pappkarbid / Cardboard
Rež Piotr Bosacki, Poola 2014, 3’39’’

Enesestmõistetavad asjad / Self-evident Things
Rež Piotr Bosacki, Poola 2013, 10’

Vestlus Jumalaga II / Conversation with God II
Rež Paweł Kwiek, Poola 1990, 10’19’’

Telepaatia / Telepathy
Rež Łukasz Jastrubczak, Poola 2014, 3’3’’

Ma lähen / I’m Going
Rež Józef Robakowski, Poola 1973, 2’56’’

1, 2, 3, 4 (põsevälgud) / 1, 2, 3, 4 (Light Cheeks)
Rež Józef Robakowski, Poola 1993, 1’36’’

Sein / The Wall
Rež Wojciech Bąkowski, Poola 2010, 5’20”

Lambile lambilt / To Lamp from Lamp
Rež Wojciech Bąkowski, Poola 2011, 3’14”

Niisiis sa jätkad endistviisi / So that you continue like this
Rež Wojciech Bąkowski, Poola 2010, 5’43”

Sirge kurv / The Straight Curve
Rež Ryszard Waśko, Poola 1973, 7’13”

Naabruskonnas kruiisides, mõeldes / Cruising the neighbourhood, thinking
Rež Łukasz Sosiński, Poola 2016, 3’38”

Identiteet / Identity
Rež Henryk Gajewski, Poola 1985, 12’02”

Id
Rež Karol Radziszewski, Poola 2016, 6’21”

Eksperimentaalsete lühifilmide programm asetab 1970. aastate Poola avangardfilmi dialoogi kaasaegse videokunstiga. Noored Poola kunstnikud töötasid läbi Varssavis asuva Artoni Fondi filmiarhiivist pärit 1970. aastate eksperimentaalfilmid ning lõid nende põhjal uued teosed, mis ühel või teisel viisil jätkavad või vaidlustavad kunagise avangardi sisu, vormi, töömeetodit, maailmatunnetust jm.
Fundacja Arton on Varssavis asuv mittetulunduslik kunstiinstitutsioon, mis keskendub 1970. aastate Poola (eelkõige filmi- ja fotopõhise) avangardkunsti kogumisele, uurimisele ja tutvustamisele. Arton on KuFFi partner teist aastat.

Osa Artoni programmi kuuluvatest filmidest võib näha kogu festivali jooksul Kumu auditooriumi fuajees toimuvatel skriiningutel.

Vaata ka www.fundacjaarton.pl



Programm

ei-l6ika_rachel-maclean-the-lion-and-the-unicorn-2012-courtesy-of-the-artist

Rachel Maclean, The Lion and The Unicorn, 2012. Courtesy of the artist

78’
Tasuta

Ära anna alla / Hold Your Ground
Rež Karen Mirza & Brad Butler, 2012, 7’ 47’’

Udu kutse – taassünd / The Call of Mist – Redux
Rež John Akomfrah, 2012, 13’18’’

Vahetuskaup tule eest: Isiklik vastutus / An Exchange for Fire: Personal Responsibility
Rež Anja Kirschner & David Panos, 2013, 3’ 3’’

Koor / Choir
Rež Elizabethe Price, 2011, 9’36’’

Piiri peal / Come to the Edge
Rež Stephen Sutcliffe, 2003, 1’ 50’’

O come all ye faithful
Rež Stephen Sutcliffe, 2007, 56’’

Kui miskit nii kaua vaadata, kuni see moonutub või ähmastub (Ei pane pilti taskusse, vaid tuled kustu) / Looking So Hard at Something It Distorts or Becomes Obscured (Not Blacking Out, Just Turning the Lights Off)
Rež James Richards, 2011, 16’16’’

Surimask II: Lõhn / Death Mask II: The Scent
Rež Ed Atkins, 2010, 8’42’’

The Pips
Rež Emily Wardill, 2011, 3’ 37’’

Lõvi ja Ükssarvik / The Lion and The Unicorn
Rež Rachel Maclean, 2012, 11’30’’



susanna-flock-fetish-finger-2016

Susanna Flock, fetish finger, 2016

102’
Sissejuhatus: Piibe Kolka

Driving around where the crescents used to be. A skript
Rež Marian Mayland 2015, 15’

Alazeef
Rež Saif Alsaegh 2016, 21’

Brother
Rež Ravi Sandberg 2016, 8’

Schizophrenia
Rež Yuri Muraoka 2016, 10’

The Past Inside the Present
Rež James Siewert 2015, 12’

fetish finger
Rež Susanna Flock 2016, 6’

A Useless Fiction
Rež Cheong Kin Man 2015, 30’

Filmide kohta saab juurde lugeda siit.

Suve algul kuulutas KuFF välja avatud konkursi filmidele, mis peegeldaksid kujutava kunsti ja filmikunsti suhteid. Huvi oli suur, hindamiseks saadeti 249 filmi, nende seas lavastuslikke, eksperimentaalseid, dokumentaalseid ning erinevaid žanreid siduvaid töid. Filme hindas rahvusvaheline žürii, väljavalituid näitame kolmel KuFFi eriseansil.


Laupäev 01.10  


bjorn-melhus-freedom-and-independence-2014

Bjørn Melhus, Freedom and Independence, 2014

86’
Sissejuhatus: Laurence Boyce

Mis juhtus eelmisel draakoniaastal / Long Nian Wang Shi What / What Happened in the Past Dragon Year
Rež Sun Xun, Hiina 2014, 9’30’’

Sinine ja punane / Blue and Red
Rež Zhou Tao, Hispaania, Tai 2014, 25’

Minu hinge heli / Głos mojej duszy / Sound of My Soul
Rež Wojciech Bąkowski, Poola 2014, 13’

Ainult minu / Tolko moi / Just My Own
Rež Alena Tereshko, Venemaa 2014, 6’

Vabadus ja iseseisvus / Freedom and Independence
Rež Bjørn Melhus, Saksamaa 2014, 15’

Piirialade seadused / The Lawes of the Marches
Rež Katie Davies, Suurbritannia 2014, 16’30’’

Oberhauseni rahvusvaheline lühifilmide festival, üks vanemaid omasuguste seas, sai alguse 1954. aastal ning sellest on saanud maailma üks prestiižsemaid filmisündmusi. Just siin on oma esimeste filmidega üles astunud ka tuntud kunstnikud ja filmitegijad Roman Polanskist Cate Shortlandini ja George Lucasest Pipilotti Ristini.
KuFFil on hea meel esitleda valikut 2015. aasta parimatest töödest sektsioonidest „Rahvusvaheline võistlus“ ja „Kunstnikufilm ja -video“.

Selleaastasesse kunstnikufilmi programmi on koondatud kõige intrigeerivamad tänapäeva filmitegijad, kes tegutsevad filmimaailma ja kunstituru piirimail. Katie Davies esitleb näiteks 500-aastast piirirituaali Inglismaa põhjapoolseimas linnas, Sun Xun aga jutustab värvikate animeeritud kujutluspiltide abil viimasest draakoniaastast 2012, viidates Huxleyle ja Magritte’ile. Oberhauseni linna peapreemia võitnud Wojciech Bąkowski seab kahtluse alla suhte keele ja pildi vahel. Filmis „Sinine ja punane“ sulanduvad Guangzhou ja Bangkoki linnad üheks väljamõeldud metropoliks, mida edastatakse lummavate öiste ülesvõtete kaudu, et kõnelda inimeste vastupanust valitsevale režiimile. Bjørn Melhus on dramatiseerinud Ayn Randi kurjakuulutava piirideta kapitalismi retoorika tantsuliste vahepaladega ulmeliste stseenidena. Programmi kuuluvad filmid annavad kindlasti hea ülevaate meediakunsti praegusest seisust.



hans-richter-vormittagsspuk-1928

Hans Richter, Vormittagsspuk, 1928

Prantsusmaa, Saksamaa 1924–1928, 63’
Tummfilmid taustamuusikaga
Sissejuhatus: Anu Allas

Aneemiline kino / Anemic Cinema
Rež Marchel Duchamp, Prantsusmaa 1926, 7 min

Emak – Bakia
Rež Man Ray, Prantsusmaa 1926, 16 min

Merikarp ja kirikumees / The Seashell and the Clergyman
Rež Germaine Dulac, Prantsusmaa 1928, 31 min

Ennelõunatondid / Vormittagsspuk
Rež Hans Richter, Saksamaa 1928, 9 min

Filmid pärinevad Raymond Rohaueri kogust, mis nüüd kuulub Cohen Film Collectionile.

Mitmel pool Euroopas tähistatakse sel aastal dadaismi 100. juubelit ning sel puhul näitab KuFF nelja dadaistliku (osalt ka sürrealistliku ja abstraktse) filmi absoluutsesse klassikasse kuuluvat teost, milleks on Marcel Duchamp’ „Aneemiline kino“ (1926), Man Ray „Emak-Bakia“ (1926), Germaine Dulaci „Merikarp ja kirikumees“ (1928) ja Hans Richteri „Ennelõunatondid“ (1928). Kõik filmid uurivad nende sünniajal veel üsna noore filmimeediumi piire ja võimalusi, katsetavad erinevaid jutustamisviise, loovad visuaalseid paradokse ja tajunihkeid ning ründavad – dadaismi vaimus – klassikalise esteetika harmoonilist maailma. Ehkki filmid pole tehniliselt võrreldavad praeguse kinoga, on autorite mõttekäikudes ja vormivõtetes mõndagi, mis on praeguse eksperimentaalfilmiga dialoogis.



guido-van-der-werve-number-eight-it-will-be-alright-2007

Guido van der Werve, Number Eight. It Will Be Alright, 2007

Sissejuhatus: Kati Ilves

Uks / Door
Ene-Liis Semper , 2002, 3’57“, Eesti Kunstimuuseum

Armastus on aare / Love Is a Treasure
Eija-Liisa Ahtila, 2002
Kohandades näituse ümber kinolinale, on Eija-Liisa Ahtila videoinstallatsioon “Maja” (2002) asendatud kunstniku soovil filmiga “Armastus on aare” (2002).

Kosk / Waterfall
Santeri Tuori, 2006, 14’23’’, helikujundus: Mikko Hynninen, Kiasma

Ja ometi, kord tuleb aeg, kui unustan ma oma nimegi ja varjugi ei heida seinale / And Then, There Will Come a Time When I Will Forget Even My Name and Cast No Shadow on the Wall
Kai Kaljo, 1997, 1’, Eesti Kunstimuuseum

Koht siin lähedal / A Place Nearby
Mike Marshall, 2005, 5’40’’, kunstniku loal

Videonäituse „Kõik saab korda“ (Kumu kunstimuuseumi kaasaegse kunsti galerii, 29. oktoober 2010 – 02. jaanuar 2011) kordusesitus filmiprogrammina.
Spetsiifiliselt videokunsti fookusesse seadvaid näitusi kureeritakse Eestis harva, 2011. aastal toimunud „Kõik saab korda“ (kuraator Maria-Kristiina Soomre) oli üks neist, mis keskendus nii siinsele kui ka rahvusvahelisele videokunstile. Näitus koondas nii tol hetkel kunstiväljal tähelepanu pälvinud nooremate autorite, aga ka juba klassiku staatusesse tõusnud kunstnike loomingu. Kuraatori sõnul valis ta viimase kümnendi jooksul valminud teosed, mille ühisjooneks on jõuline kunstnikupositsioon, videomeediumi kaudu ruumi hõivamine ja eksistentsiaalsete küsimuste tõstatamine.



A film by Johanna Lecklin - Still photo by Lasse Lecklin

Johanna Lecklin, Maybe You Can Even Sense Our Lifestyles are Probably Comparable: I Simply am not There, 2016

96′
Sissejuhatus: Piibe Kolka

2060
Rež Paul Kuimet 2014, 7’32”

I (FRAME)
Rež Karissa Hahn 2016, 10’30’’

Call to Order
Rež Axel Strashnoy 2016, 13’

Open for New Challenges
Rež Karina Beumer 2016, 30’

Maybe You Can Even Sense Our Lifestyles are Probably Comparable: I Simply am not There
Rež Johanna Lecklin 2016, 11’

Scherzo
Rež Fabio Scacchioli 2015, 5’

But elsewhere is Always Better
Rež Vivian Ostrovsky 2016, 4’

transduction twentyfifteen
Rež John Grzinich 2016, 15’

Filmide kohta saab juurde lugeda siit.



laurie-andreson-heart-of-a-dog-2015

Laurie Anderson, Heart of a Dog, 2015

Rež Laurie Anderson
USA 2015, 75’
Sissejuhatus: Liina Siib

Tuntud multitalent-kunstnik Laurie Anderson lummab meid oma luulelise ja mõjusalt isikliku jutustusega filmis, mis käsitleb tema abikaasa Lou Reedi, ema ja armastatud koera surmasid ning selliseid mitmekülgseid teemasid nagu perekondlikud mälestused, jälgimine ja budistlik maailmavaade.
Andersoni armastatud terjerile Lolabelle’ile keskendunud film on isiklik jutustus, milles on kokku põimunud lapsepõlvemälestused, videopäevikud, filosoofilised mõtisklused andmete kogumise, jälgimiskultuuri ja budistliku surmajärgse elu mõiste üle, aga ka südantsoojendavad austusavaldused kunstnikele, kirjanikele, muusikutele ja vaimuinimestele, kes on tegevuskunstnikust ja muusikust Andersoni inspireerinud.
Filmis segunevad Andersoni jutustus ja algupärased viiulipalad, käsitsi joonistatud animatsioonid, 8 mm koduvideod ning varasematelt ja värskematelt näitustelt pärit kunstiteosed. Tegemist on hella meenutustejadaga, Andersoni armastuslooga, mille keskmes on tema koer, ema, abikaasa ja kodulinn. Sellest filmist õhkub kõige ebatavalisemal ja kujundlikumal moel tõelist südamesoojust.


Pühapäev  02.10


josef-dabernig-zlate-piesky-rocket-launch-2015

Josef Dabernig, Rocket Launch, 2015

92’
Filmid juhatab sisse: Laurence Boyce, Lars Henrik Gass

Viimane mango enne mussooni / The Last Mango Before the Monsoon
Rež Payal Kapadia, India 2014, 19’

Raymond
Rež Nina Yuen, USA 2014, 11’ 30’’

Nuvem Negra
Rež Basil da Cunha, Šveits 2014, 18’ 30’’

Raketistart / Zlaté Piesky / Rocket Launch
Rež Josef Dabernig, Austria 2015, 10’

32+4
Rež Chan Hau Chun, Hiina 2014, 32’



lewis-klahr-sixty-six-20022015

Lewis Klahr, Sixty Six, 2002–2015

Rež Lewis Klahr
USA 2002–2015, 90’
Sissejuhatus: Piibe Kolka

Los Angeleses elava eksperimentaalse filmitegija Lewis Klahri (1956) „Kuuskümmend kuus“ on viimaste aastate võimsaim ja ambitsioonikaim kollaaž-animatsioon. Film koosneb 12 peatükist ning põhineb Klahri poolt aastakümnete jooksul koostatud n-ö juhuslikult leitud – enamasti ajalehtedest, ajakirjadest ja koomiksitest välja lõigatud – piltide arhiivil. Filmi keskmes on number 66, mis võib viidata mitmetele nähtustele (Phillips 66, Route 66), kuid esmajoones kõlab kokku mõneti nostalgilise vaatega 1960. aastate popkunstist inspireeritud esteetikale ja atmosfäärile.

Lewis Klahr tegi esimese filmi 1977. aastal ning on alates sellest ajast ühendanud oma töödes kollaažitehnikat ja eksperimentaalset filmi ning tekitanud dialoogi juhuslikult leitud kujundite ja helide vahel. Klahr loob visuaalseid jutustusi, võttes aluseks ameerikaliku popkultuuri kinnismotiivid, mida tema filmid ühtaegu võimendavad, töötlevad, analüüsivad, ümber pööravad ja lõhuvad.



CGU0106G_28.tif

Isaac Julien. Western Union Series No. 1 (Cast No Shadow), 2007. Courtesy the artist

50’
Sissejuhatus: Andreas Trossek

1960 Londonis sündinud Isaac Julien õppis maali ja filmikunsti St Martini kunstikoolis, mille lõpetas 1984. aastal. Ta oli Sankofa filmi- ja videokollektiivi kaasasutaja ja aktiivne liige aastail 1983–1992 ning Normal Filmsi asutajaliige aastal 1991. Ta on tegelenud ka õpetamisega. Aastail 2008–2015 oli Julien meediakunsti professor Karlsruhe Staatliche Hochschule für Gestaltungis, praegu aga töötab ta Londoni kunstiülikooli maailma kunstide õppetooli juhatajana.
2001 nimetati Julien Turneri auhinna kandidaadiks ning ta on saanud Performa auhinna (2008), prestiižse MIT Eugene McDermotti kunstiauhinna (2001) ja Frameline’i elutöö auhinna (2002). 2003. a võitis ta grand prix Kölni Kunstfilmi biennaalil. 2008 anti talle Berliini rahvusvahelisel filmifestivalil Special Teddy auhind Derek Jarmanist kõneleva filmi „Derek“ eest, mille juures oli kaasategev Tilda Swinton.

Veneetsia, Johannesburgi, Gwangju, Whitney jpt kunstibiennaalide ning Kasseli Documenta kõrval on ta esinenud nii isiku- kui ka grupinäitustega enamikus maailma olulisemates muuseumites. Isaac Julien on hea näide, kuidas kunstniku algselt kahe-, kolme- või neljaekraanilisena loodud tööd elavad intensiivset elu ka suurel kinolinal. Mitmel ekraanil kuvatavate installatsioonide seast võiks esile tuua „Ühendus Läänega: Pisikesed paadid“ (2007), „Kümme tuhat lainet“ (2010) ja „Aeg mängida: Kapital“ (2014).

Valvur / The Attendant
1993, 8’5”, 35mm, Beta Transfer, single screen

Teos on filmitud orjanduse ajaloole pühendatud muuseumis Wilberforce House’is Inglismaal, ent Julien muudab keskkonna sürreaalseks. Filmi sisu keerleb keskealise mustanahalise muuseumivalvuri noort valget meeskülastajat hõlmavate seksuaalfantaasiate ümber.
Suur osa tegevusest toimub pärast muuseumi sulgemist. Valvur jalutab galeriides ringi, kui ühtäkki elustub hiiglaslik 19. sajandi maal „Aafrika lääneranniku orjad“, mille autor on Prantsuse kunstnik François-Auguste Biard ja mis kujutab melodramaatilist stseeni, kuidas valgenahaline omanik on kummardunud sureva mustanahalise orja kohale, kuid stseen teiseneb tänapäevaseks kujutluspildiks nahka riietatud sadomasohhistidest.
Järgneb erootiline stseen valvuri ja noore mehe vahel galeriis, kus ripuvad Tom of Finlandi erootilised teosed, mis on filmi üks paljudest viidetest kaasaegsele kunstile. Nende oigeid kuuleb pealt kolmas tegelane, mustanahaline naiskonservaator, kes pildiraame puhastades neid heakskiitvalt läbi seinte kuulatab.
Film kestab ainult kümme minutit, kuid sinna sisse mahub suur hulk kujundeid ja meeleolusid, kaasa arvatud camp-huumor (kuldses lamees baariteenindaja, sääse mõõtu Cupidod), keeruline seksuaalse ja rassilise domineerimise ja alistumise dünaamika ning terav kaotusetunne, mis tuletab meelde, et film valmis aidsiepideemia kõrgajal.

Vagabondia
2000, 12’21”, 16mm, Beta Transfer, 2 Screen Composite

Mustanahaline naiskonservaator kujutab ette 18. sajandi Musta Londoni vaime, kelle hulgas on ka tantsiva vagabundi figuur. Julien pöörab tundelist tähelepanu valgustusele, moondades muuseumi varjude, peeglite ja kaader-kaadris maailmaks, kus kujudelgi on unistused ja koloniaalajastu allasurutud mäletuste hulkurivaim ärkab taas tantsiskledes ellu. Filmitud Sir John Soane’i muuseumis Londonis.

Baltimore
2003, 11’26”, 16mm, Beta transfer, 3 screen Composite

„Baltimore“ sisaldab külluslikult linnapilte ja nagu Julieni varasemateski töödes „Vagabondia“ ja „Kolm“ on selle põhitegevuskohaks ja -teemaks muuseum. Dokumentaalfilmi „ Baadasssss Cinema“ tegemise ajal, ajendatuna mustanahalistega tehtud nn blaxploitation-filmidest, võtab Julien kasutusele sellele žanrile omased stiilid, žestid, keele ja kujundid, et luua teos, mida ei ole võimalik kergesti liigitada. „Baltimore’i“ peaosas on mustanahaline veterannäitleja ja režissöör Melvin Van Peebles ja film ongi mõeldud austusavaldusena tema töödele. Selles on kokku põimitud kolm Baltimore’i asutust: Waltersi kunstimuuseum, kaasaegse kunsti muuseum ja vahakujude muuseum Great Blacks in Wax, blaxploitation-filmižanr, karmide meeste keelekasutus ja mustanahaliste jõutamise keeruline teekond, mille Van Peebles tõi kinolinale 1971 filmiga „Sweet Sweetback’s Baadasssss Song“. „Baltimore“ on irooniline ja südamlik, nostalgiline ja futuristlik, karm ja peenetundeline. Seda iseloomustab pidev vaheldumine ning järjekindel mäng vormi ja lineaarse perspektiiviga, mis on ühtlasi austusavalduseks Piero della Francescale ning eelkõige Waltersi kunstimuuseumi kogusse kuuluvale tundmatu autori maalile aastast u 1500, mida teatakse pealkirjaga „Ideaallinna vaade“.

Western Union: Small Boats
2007, 18’9”, 35mm, Beta Transfer, single screen

„Ühendus Läänega: Pisikesed paadid“ on viimane osa Julieni mõjusast audiovisuaalsete filmiinstallatsioonide triloogiast, kuhu kuuluvad veel „Tõeline põhi“ (2004) ja „Fantôme Afrique“ (2005). Teoses käsitletakse koha kultuurilist ja füüsilist mõju vastandlike geograafiliste piirkondade kõrvutamise teel.
Julieni uus teos „Ühendus Läänega: Pisikesed paadid“ räägib Vahemere ületamisest ning jutustab sõja ja näljahäda eest pagevate Liibüa pagulaste teekonnast ja taustast. Neid võib võtta kui majanduslikel põhjustel lahkuvaid rändtöölisi koos teatud eurooplastega, keda Walter Benjamin nimetab ingliteks, kes on tunnistajaks kaasaja purunenud lootustele ja unistustele ja kes nüüd reisivad üle mere, mõnikord selleks, et mitte iial pärale jõuda või naasta.
Reisimise, teekonna ja avastusretke teemasid käsitlev „Ühendus Läänega: Pisikesed paadid“ valmis ajal, mil me ülistame kiiret arengut üleilmse telekommunikatsiooni ja uute tehnoloogiate vallas. Üks olulisemaid küsimusi, mis peaks selle arengu taustal tekkima, on indiviidi rollist infovoolus. Küsimused inimelude ringluse, inimkehade transpordi ja inimeste isiklike lugude kohta on väga aktuaalsed maailmas, kus immigratsioonipoliitika tõttu tõusevad iga päev uued vastuolud ning rahvaste suhted on elava diskussiooni teema.



marge-monko-raputada-mitte-segada-2010

Marge Monko, Raputada, mitte segada, 2010

150’
Sissejuhatus: Kati Ilves

Luuser / Loser
Kai Kaljo, 1997, 1’30’’, Tartu Kunstimuuseum

Igavene tuli / Eternal Flame
Kristin Kalamees, 2002, 11’29’’, Eesti Kunstimuuseum

Vastumeelne keha / An Unpleasant Body
Liina Siib, 2007, 45’53’’, autori omand, video, intervjueeritavate joonistused

Naine / Woman
Eléonore de Montesquiou, 2009, 15’10’’, Eesti Kunstimuuseum

Lucky Loosers
Tanja Muravskaja, 2009, pikkus varieeruv , autori omand, videoinstallatsioon ekraanile

Raputada, mitte segada / Shaken, Not Stirred
Marge Monko, 2010, 19’, autori omand

Emad / Mothers
Anna-Stina Treumund , 2010, 8’, autori omand

Common Ground
Kristina Norman , 2013, 37’, autori omand

Uprising
Flo Kasearu , 2015, 4’, Eesti Kunstimuuseum

Videonäituse „Raputada, mitte segada. Valik Eesti videokunsti 1997–2015“ (Arvamusfestival, 11.–13.08.2016, Paide) kordusesitus filmiprogrammina.
Spetsiaalselt Arvamusfestivalile kureeritud üheksast tööst koosnev valik toob vaatajani ligi kahekümne aasta jooksul valminud videokunstiteosed, mis oma loomishetkedel on osutanud erinevatele Eesti ühiskonnas toimuvatele arengutele või probleemidele, ja astunud nendega dialoogi. Kunstnikud on oma töödes lähtunud sageli materjalist, mida on erinevalt kajastanud ja analüüsinud ka meedia ning mis on olnud kohalikus arvamuskultuuris tähelepanu keskmes. Vaataja kohtub teostega, mis lisavad oma käsitluse Eesti ühiskonnas ja meedias aset leidnud debattidele näiteks kooseluseaduse, pronkssõduri, paguluse, lõimumise jms osas. Mitmed neist teemadest, mida eksponeeritud teosed käsitlevad, on jätkuvalt akuutsed, ikka veel lahendamata või taas esile tõusnud.


 

Lisainfo:

Mare Pedanik
mare.pedanik@ekm.ee