KuFF 2015

suur-banner-KuFF-kumu-588x294px_kuup2evadeta

4–7. juunil 2015 toimub esmakordselt Kumu kunstifilmide festival, mis on Eesti esimene filmi ja visuaalse kunsti suhetele keskenduv kultuurisündmus. KuFFi raames näidatakse Kumu auditooriumis nelja päeva jooksul nii dokumentaalseid, lavastuslikke kui ka eksperimentaalseid kunsti- ja kunstnikufilme, mille autorid on ühel või teisel viisil seotud visuaalkunstiga ning teevad selle suhte oma töödes nähtavaks. See võib tähendada nii eraldi keskendumist filmi pildikeelele ja selle nihestamist, kunstimaailma siseelu dokumenteerimist kui ka filmi- ja videokunstistrateegiate ühendamist, jpm.

Kumu kunstifilmide festival koosneb mitmest teemaplokist: kunstnikufilmist, kunstidokumentaalist, eksperimentaalsest filmi ja video vahevormist ning arhiivimaterjalidest. KuFF teeb koostööd ka Oberhauseni filmifestivaliga ja näitab nende arhiivi kuuluvaid materjale.

Festival algab neljapäeval, 4. juunil avamisürituse ja esimese filmiseansiga ning jätkub reedest pühapäevani.

Lisaks filmidele toimuvad ka artist talk’id.

Seansi pilet 3 € / Päevapilet 9 €. Piletid Piletilevist ja Kumu kunstimuuseumist.

Kava

Kõik seansid peale „Kellavärgiga aplesini” toimuvad Kumu kunstimuuseumi auditooriumis.
Filmid on originaalkeeles ja/või ingliskeelsete subtiitritega.

Neljapäev, 04.06


70’15”
Filmile järgneb artist talk, vestlust viib läbi Lee Maripuu.

Monko. Noraoed_4

Marge Monko. Nora õed, 2009

Nora õed, 2009, 7’5’’
Foorum, 2009, 15’
Raputada, mitte segada, 2010, 19’
Punane Koit, 2013, 4’10’’
Missid, 2007/2013, 16’
Kallis D, 2015, 9’

Marge Monko (1976, Tallinn) on eesti foto- ja videokunstnik, kes töötab sageli dokumentaalset ja lavastuslikku siduvas videoformaadis. Monkot huvitavad soorollide representatsioonid ja sotsiaalsed pingepunktid, oma töös tugineb ta feministlikele ja psühhoanalüütilistele tekstidele. Monko kasutab palju ka arhiivimaterjale ja ajaloodokumente, sidudes need kaasajaga. Videot „Nora õed” on eksponeeritud ka kaasaegse kunsti biennaalil Manifesta (2012).


Reede, 05.06


Rež Andy Kimpton-Nye
Suurbritannia 2004, 59’
Filmi juhatab sisse Tõnu Karjatse

Derek Jarman: elu kui kunst, 2004

Derek Jarman on vaieldamatult 20. sajandi lõpu üks radikaalsemaid, mõjukamaid ja nonkonformistlikumaid filmikunstnikke. Teda võib pidada koos Ken Russelli ja Peter Greenawayga Briti avangardse filmimaailma olulisimaks filmilavastajaks. Karismaatilise Derek Jarmani mitmekülgsus avaldus tema tegutsemises kirjaniku, maalija, stsenaristi, režissööri, operaatori, lavakunstniku, luuletaja ja aednikuna. Oma loomingus kritiseeris Derek Jarman varjamatult ja selgepilguliselt nii kirikut, poliitikat kui ühiskonda tervikuna. Temast sai seksuaalvähemuse õiguste eest seisja; 1986 diagnoositi Derek Jarmanil aids ning ta suri 1994 Londonis. Dokumentaal vaatleb Derek Jarmani mitmekülgset ja värvikat elu, armastust ning loomingut lähimate sõprade, pereliikmete ja kolleegide meenutuste kaudu. Kõnelevad Tilda Swinton, Christopher Hobbs, James Mackay, Simon Fisher Turner, Nigel Terry jt. Mõjusad aegluubis Super-8 kaadrid annavad dokumentaalile jarmanliku filmi tunnetuse.




Peeter Tooming. Aastad, 1977

Peeter Tooming. Aastad, 1977

48’48’’
Filmi juhatab sisse Peep Puks

Peeter Tooming. Sentimentaalne novell, 1966, 10’53’’, Tallinnfilm
Peeter Tooming, Peep Puks. Koduküla, 1969, 10’15’’, Tallinnfilm
Peeter Tooming. Aastad, 1977, 18’21’’, Tallinnfilm
Peeter Tooming. Allika poole mineja, 10’19’’, Tallinnfilm

Peeter Tooming (1939–1997) oli dokumentaalfilmide režissöör ja operaator Tallinnfilmis (1961–1994) ning sajakonna filmi autor, samuti fotograaf, fotorühmituse Stodom asutaja (1964) ja üks olulisemaid Eesti fotoelu korraldajaid ja mõjutajaid. Tema filme iseloomustab dokumentaalsete ja lavastuslike elementide põimumine ning sümbolirohke ja poeetiline pildikeel, mis loob iseseisva filmiruumi. KuFFil näidatavatest filmidest varaseim, „Sentimentaalne novell” (1966) on seni laiemale avalikkusele tundmatu.



Fanderl_Schmetterling_5. juuni_19

Helga Fanderl. Liblikad, 2007/2009

60’
Filmile järgneb artist talk, vestlust viib läbi Krista Mölder.

Wassertanz II / Veetants
Für M. / M-ile
Schmetterling /Veetants II
Nach dem Feuer II / Pärast tuld II
Skulptur und Wasser / Skulptuur ja vesi
Engadin
Chelsea Moments / Chelsea hetked
Tortellini Tortelloni
Leopard, der gähnt / Haigutav leopard
Versailles
Kolonialgarten / Koloniaalaed
The Colour Run* / Värvijooks
Mona Lisa (2013)*
Löwenkopfbrunnen* / Lõvipeaga purskkaev
Gasometer II*
Schlittenfahren* / Kelgutamine
Im Schnee* / Lumes
Yali
Abendglitzern / Öine vilkumine
Nachmittagslicht / Õhtune valgus
Kakibaum III / Hurmaapuu III
Große Wasser / Suurveed

Super 8, 16 mm, helitu, värviline, m/v*

Helga Fanderl (1947, Ingolstadt, Saksamaa) elab ja töötab Pariisis Prantsusmaal ja Maini- äärses Frankfurdis Saksamaal. Fanderl on kunstnik, kelle filmilooming on üles võetud Super 8 mm-l või 16mm-l. Linastusteks paneb ta alati kokku uue, intiimse programmi ja presenteerib seda isiklikult. Fanderl filmib ümbritsevat keskkonda, jäädvustades lindile selle, mis teda hetkes kõige rohkem intrigeerib.



Stanley Kubrick. Kellavärgiga apelsin, 1971

Stanley Kubrick. Kellavärgiga apelsin, 1971

Rež Stanley Kubrick
USA, Suurbritannia, 136’
Filmi juhatab sisse Tristan Priimägi

Ameerika päritolu, ent peamiselt Suurbritannias tegutsenud filmilavastajat, stsenaristi filmiprodutsenti, filmioperaatorit ja fotograafi Stanley Kubrickut (1928–1999) on nimetatud üheks kõigi aegade mõjukamaks filmitegijaks. Tema 48-aastase karjääri jooksul valmis vaid 16 filmi, mis on aga kõik eranditult lummavad kunstiteosed.

Anthony Burgessi menukal ulmelool põhinev „Kellavärgiga apelsin” (1971) on suurejooneline ja maailma filmiklassikasse kuuluv linateos. Karismaatiline, kuid psühhopaatiline Alex DeLarge (Malcolm McDowell – vapustavalt hea osatäitja valik) hulgub kaaslastega tänavail ning üheskoos otsitakse võimalusi oma vägivaldseid fantaasiaid ellu viia. Alex vahistatakse ning pannakse mõrva ja vägistamissüüdistusega vangi. Karistuse lühendamiseks osaleb ta teraapias, mis sunnib kurjategijaid vägivallast hoiduma. Mõne aja pärast n-ö terveks ravituna pääseb ta vabadusse. Kuid ühiskonnas, mis ei tunne andestust, ei ole kerge õiget teed leida.
„Kellavärgiga apelsinis” on tegemist äärmiselt sugestiivse visuaalse lähenemisega. Vägivalda on kujutatud üliesteetilises vormis, mis on seotud moe, disaini ja muusikaga. Autor ei romantiseeri ega heroiseeri vägivalda ning ehkki film oli mõeldud irooniana, ühiskonna- ja inimsusekriitilise satiirina köitis see noorsugu sedavõrd, et filmi kangelastega püüti samastuda. Järgnes pahameeletorm, süüdistused ja surmaähvardused Kubricku aadressil vägivallale õhutamises. Peale 61 ülimenukat linastumisnädalat keelas režissöör filmi näitamise Suurbritannias. Alles aastal 2000, peale režissööri surma jõudis film Londonis taas menukalt ekraanidele. Film kandideeris 1972. aastal neljale Oscarile ja kolmele Kuldgloobusele ning on saanud hulgaliselt teisi preemiaid.


Laupäev, 06.06


Oberhausen_Artist Film_Lior Shamriz. L'Amour_Sauvage_6.juuni 13.00

Lior Shamriz. L’Amour sauvage, 2014

84’
Filmid juhatab sisse Laurence Boyce

L’Amour sauvage / Metsik armastus. Rež Lior Shamriz, Saksamaa 2014, 26’
xx-xx-xx-gewobenes papier / xx-xx-xx-punutud paber. Rež Michel Klöfkorn, Saksamaa 2014, 6’ 30’’
River Plate. Rež Josef Dabernig, Austria 2013, 16’
False Twins. Rež Sandro Aguilar, Portugal 2014, 21’
La Estancia. Rež Federico Adorno, Paraguay 2014, 14’

Oberhauseni rahvusvaheline lühifilmide festival, üks vanemaid omasuguste seas, asutati 1954. aastal ning sellest on saanud maailma üks respekteeritumaid filmisündmusi. Just siin on oma esimeste filmidega üles astunud ka tuntud kunstnikud ja filmitegijad Roman Polanskist Cate Shortlandini ja George Lucasest Pipilotti Ristini.

KuFFil on heameel esitleda valikut kogumikust „Oberhausen on Tour 2015” ja pakkuda vaatamiseks 2014.aasta parimaid töid sektsioonidest „Rahvusvaheline võistlus” ja „Kunstnikufilm ja video”.



Rež Derek Jarman
Suurbritannia, 1986, 93’
Filmi juhatab sisse Hanno Soans

Derek Jarman. Caravaggio, 1986

„Caravaggio” (1986) on Derek Jarmani arvatavasti kõige tuntum ja samas ka ehk kõige mainstream’ilikum film, mis tegeleb vägivalla, ajaloo, homoseksuaalsuse ning filmi ja maali(lisuse) vahekorraga.

Portreefilmi valmimine 17. sajandi Itaalia maalikunstnikust Michelangelo Merisi da Caravaggiost võttis aega seitse aastat, sest režissöör püüdis Super-8 eksperimentaalfilmidega koguda raha uue filmi tootmiseks. Arusaadavalt ei päädi selline ettevõtmine eduga. Õnneks sai film toetust uuenduslikkuse eest seisvalt Briti Filmiinstituudilt, kes jättis Jarmani kunstilisele tundlikkusele täieliku vabaduse. Filmi kiirele levikule aitas kaasa Briti telekanal Channel 4.

Film jutustab suurepärases filmikeeles kuulsa Itaalia maalikunstniku, viimased neli aastat mõrvasüüdistuse eest põgenenud Caravaggio loo surivoodilt tagasivaatega elatule ning tehtule. Dekadentlikus Roomas asetleidev tegevustik keerleb Caravaggio, tema sõbra ja modelli Ranuccio ning viimase partneri Lena vahel tekkinud armukolmnurgas. Jutustusse on lummavalt sisse kootud kunstniku kuulsamate tööde elustatud pildid, muutes kunsti eluks ja elu kunstiks. Tilda Swintonile oli roll „Caravaggios” esmakordne osalemine Derek Jarmani filmis ning temast sai režissööri muusa ja lemmiknäitleja. Film sai kriitikute tormilise vastuvõtu osaliseks. Jõuline meditatsioon seksuaalsuse, kriminaalsuse ja kunsti üle mõjus erakordselt uuendusliku ja värskendavana tavapäraste portreefilmide hulgas. Suurt tunnustust leidsid Christopher Hobbsi visuaalselt mõjusad dekoratsioonid ning Simon Fisher-Turneri kütkestav muusika. 1987. aastal pärjati „Caravaggio” Berliini filmifestivalil Hõbekaruga.



WANTEE_6.juuni_17

Laure Prouvost. Wantee, 2013

80’29’’
Filmi juhatab sisse Kati Ilves

Stong Sory (Vegetables), 2005, 2’
For a Better Life / Parema elu nimel, 2006, 2’
OWT, 2007, 3’
Monolog / Monoloog, 2009, 12’
It, Heat, It, 2010, 6’
The Artist / Kunstnik, 2010, 10’10’’
I Wish this Video was Deeper / Ma soovin, et see video oleks sügavam, 2011, 5’
Swallow, 2013, 12’
Wantee, 2013, 15’
After After the End, 2014, 8’35’’
We Know We Are, 2015, 4’44’’

Laure Prouvost (1978, Croix-Lille, Prantsusmaa), elab ja töötab Londonis ja Antwerpenis. Prouvost kasutab oma praktikas peamiselt videot ja installatsiooni. Tema videote pildikeel ja loojutustus on mitmekihiline, neis on palju kummastavaid momente ja sürrealistlikke viiteid. Prouvost võitis esimese prantsuse kunstnikuna 2013. aastal oma tööga „Wantee” maineka Turner Prize’i auhinna.



Jolanta Marcolla. Suudlus, 1975

63’30’’
Filmid juhatavad sisse Jagna Lewandowska, Marika Kuźmicz (Fundacja ARTon, Varssavi)

Wojciech Bruszewski. YYAA, 1973, 2’53”
Wojciech Bruszewski. Text – Door / Tekst – uks, 1974, 2’
Paweł Kwiek. 1,2,3 … Cinematographer’s Exercise / 1, 2, 3 … kinematograafi harjutus, 1972, 7’55”
Paweł Kwiek. Numbers / Numbrid, 1973, 7’53”
Paweł Kwiek. Video A, Studio Situation / Video A, stuudiosituatsioon, 1974, 3’25”
Paweł Kwiek. Video P, 1975, 10’59”
Tomasz Konart. Film and Memory / Film ja mälu, 1978, 15’14’’
Jolanta Marcolla. Kiss / Suudlus, 1975, 1’51”
Jolanta Marcolla. Caprice / Kapriis, 1975, 10’
Jolanta Marcolla. Forced Response / Sunnitud vastus, 1976, 1’20”

Poola 1970. aastate eksperimentaalfilmide programm tutvustab üht Ida-Euroopa huvitavaimat kontseptuaalse filmi koolkonda. Kõikide filmide autorite loomingut iseloomustab liikumine erinevate meediumide vahel (film, foto, performance, installatsiooni- ja objektikunst jm) ning omas ajas uuelaadne lähenemine filmikunstile. Nende lühifilmid uurivad filmikeele spetsiifikat, keskendudes selle erinevatele elementidele ja konventsioonidele, üksikute žestide ja tajukogemuste lähivaatlusele.



Cindy Sherman. Kontorimõrtsukas, 1997

Rež Cindy Sherman
USA 1997, 82’
Filmi juhatab sisse Liina Siib

Cindy Sherman, üks kuulsamaid kaasaegseid fotokunstnikke, on oma müütilistes autoportreedes loonud lummavaid identiteete. Sageli leiab ta selleks sobivad motiivid filmikunstist ning oma 1970. aastate lõpu töid ongi kunstnik kutsunud „Nimetud filmistillid”. Sherman kannab oma fotodele omase lavastuslikkuse üle filmidebüüti, satiirilisse õuduskomöödiasse „Kontorimõrtsukas”. Tähelepanuta kontoritöötaja Dorine ei suuda leppida tähtsusetuseni viidud rolliga ning ta teeb läbi õudse metamorfoosi. Esimene ohver tekib pooljuhuslikult õnnetuse tagajärjel ning üksinduse leevendamiseks tassib Dorine ta endale koju keldrisse. Õige pea leiavad sinna tee ka teised kolleegid … Nagu Shermani fotodes, on ka filmis tunda suurt draamat, ebatavalist huumorit ja hulgaliselt vihjeid. Filmi tunnetus tervikuna, ruumitaju, dekoratsioonid ja pisidetailid on äärmiselt sarnased Cindy Shermany fotode külluslike stseenidega.



Puldis DJ Kersten Kõrge, avatud ka kohvik.

Pidu on tasuta ja kestab südaööni.


Pühapäev, 07.06


Oberhausen_Int.Comp_Jennifer Reeder. Million Miles _ 7.juuni 13.00

Jennifer Reeder. Miljon miili eemal, 2014

94’
Filmid juhatab sisse Laurence Boyce

Returning to Aeolus Street / Tagasitulek Aeoluse tänavale. Rež Maria Kourkouta, Prantsusmaa, Kreeka 2013, 14’
Non-Euclidean Geometry / Mitteeukleidiline geomeetria. Rež Solveiga Masteikaite / Skirmanta Jakaite, Leedu 2013, 11’
A Million Miles Away / Miljon miili eemal. Rež Jennifer Reeder, USA 2014, 28’
Exorcize Me / Vabasta mind kurjast vaimust. Rež Ang Sookoon, Singapore 2013, 3’
Gangster Backstage / Lavatagune gängster. Rež Teboho Edkins, Prantsusmaa, Lõuna-Aafrika 2013, 37’



Nissinen_RigidRegime_7.juuni_15.00

Erkka Nissinen. Range režiim, 2012

104’39’’
Filmi juhatab sisse Kati Ilves

Onion / Sibul, 1997, 5’40’’
A Man and a Carrot / Mees ja porgand, 2001, 2’
Helsinki 2000, Episode 2 / Helsingi 2000, episood 2, 2001, 10’30’’
The Social Construction of Reality / Reaalsuse ühiskondlik konstruktsioon, 2005, 17’
Night School / Õhtukool , 2007, 15’30’’
Vantaa, 2008, 10’
Rigid Regime / Range režiim, 2002, 13’
Polis X, 2012, 15’30’’
Material Conditions of Inner Spaces / Sisemaailma materiaalsed tingimused, 2014, 15’29’’

Erkka Nissinen (1975, Helsingi, Soome), elab ja töötab Hong Kongis ja New Yorgis. Nissinen on kunstnik, kes tegeleb peamiselt video-, performance’i- ja filmimeediumis. Tema looming põhineb absurdil, mustal huumoril ja groteskil, teda huvitavad keelelised ja kultuurilised valestimõistmised ja kokkupõrked. Tihti osaleb ta ka ise oma videotes, kehastades keskset rolli.



Tamas St Auby_Kentaur_1973_75_7. juuni 17

Tamas St. Auby. Kentaur, 1973–1975

46’5’’
Tamás St. Auby, Kentaur, 1973–1975, Ungari, 39’, Béla Balázs Studio
Marge Monko, Nora õed, 2009, 7’5’’, Eesti Kunstimuuseum
Filmi juhatab sisse Anu Allas

Tamás St. Auby film „Kentaur” on üks intrigeerivamaid Ida-Euroopa sotsialismimaades loodud filme, mis käsitleb sotsialistliku elukeskkonna ja seda kujundanud ideoloogia konflikti. Filmis näeb kaadreid 1970. aastate Ungari igapäevaelust ning töölistest, kes on pandud kõnelema St. Auby kirjutatud kriitilist, filosoofilist, humoorikat teksti. „Kentaur” parodeerib omaaegseid propagandafilme ning loob konflikti pildi (igapäev) ja hääle (utoopia) vahel. Kuulsas Béla Balázsi Stuudios valminud film keelati 1975. aastal juba enne selle viimase versiooni valmimist; film restaureeriti säilinud materjalide põhjal 2009. aastal.



Peter Greenaway

Peter Greenaway. 2005. Foto: PÖFFi arhiiv

Rež: Peter Greenaway
Suurbritannia, 1982, 103’
Filmi juhatab sisse Peeter Laurits

Peter Greenaway saavutas rahvusvahelise tuntuse just selle teravmeelse, stiliseeritud ja erootilise maamõisa müsteeriumiga. Idüllilises 17. sajandi Wiltshare’i krahvkonna lossis tellib rikka aristokraadi abikaasa auahnelt joonestajalt oma mehele kuuluvast mõisast 12 joonistust, mille eest proua tasub lepingujärgselt raha, kosti ja (enda) voodiga. Ekstravagantsed kostüümid, erinevatest liinidest läbipõimunud sisu, peenutsevalt elegantne dialoog, kus iga sõna, iga aruka ja piinarikkalt viisaka pöördumise fraas varjab endas vihjet mõnele teisele, sageli seksuaalsele tähendusele. Suurustleva viisakuse katte all mängitakse keerulist meelelist mängu. Silmale, mõistusele ja kuulmisele naudingut pakkuvale filmile on muusika kirjutanud võrratu Michael Nyman.


Toetaja:

kultuurkapital

Lisainfo:

Mare Pedanik
mare.pedanik@ekm.ee

Kati Ilves
kati.ilves@ekm.ee