Karin Luts on Eesti 20. sajandi kunstiajaloos tuntud oma eripärase ja tundliku käekirja poolest. 1922. aastal astus ta õppima Tartu kunstikooli Pallas, mille lõpetas praktilise maalikunsti erialal 1928. aastal hindega „hea“. Lutsu käitumist Pallases iseloomustas isepäine hoiak, millega kaasnes kriitika kõige suhtes, mis parajasti tema idealistlike vaadetega ei sobinud. Lutsu elu ja loometegevus jaotub nii… Loe edasi

Lisaks taimekompositsioonidele moodustavad erinevate naiste portreed Malle Leisi loomingu kõige tuntuma osa. Ta on kujutanud nii oma sõpru ja kolleege, sageli kunsti- ja kultuurimaailmas tegutsevaid naisi, kui ka loonud üldistatud portreid, mis võivad meenutada nii teda ennast kui ka olla inspireeritud naistest tema ümber. Kui 1960. aastate lõpu autoportreed kujutavad kunstniku nägu või profiili osana… Loe edasi

„Matrix Botanica“ jutustab sellest, et kõigil inimestel on kusagil juured ja me kuulume – koos kõigi teiste elu vormidega – planeedile Maa. Filmi peategelane on Loodus, kes mõtiskleb meie, inimeste üle. Ta selgitab, millisena ta näeb meid ja neid arvukaid vääritimõistmisi ja tõlgendusi, mis tulenevad Lääne filosoofilisest raamistikust, eriti sellest absurdsest mõtteviisist, mis paigutab inimese… Loe edasi

Vello Vinn on 1960. aastatel kunstiellu astunud graafik ja illustraator, kelle loomingule on iseloomulikud teravmeelsed mõistukõned. Kui tema teoste vormikeel põhineb sümmeetrial ja korrastatusel, siis tähenduse tasandil leiab neis sageli aset omavoliline nihestamine, muu hulgas kujundi- ja sõnamängude kaudu. Nõukogude tsensuuri tingimustes õnnestus Vinnal luua isikupärane visuaalne süsteem, kus huumori ja absurdi taga oli peidus… Loe edasi

Aiaga seostuvad müütilised paigad – Eedeni aed, Arkaadia ja Elüüsiumi väljad. Ent aiad ja pargid on ka inimlikustatud looduse märgid, mille loomist kannustab soov pakkuda ruumikogemuse kaudu vaimset naudingut. Arhitektide Ott Kadariku ja Mihkel Tüüri „August Lasnamäel“ ja „Talipüük Lasnamäel“ tõid Eesti kaasaegsesse kunsti uudse visiooni kogukonnaaiast. Suurlinnades 20. sajandi lõpus uuesti levima hakanud kogukonnaaianduse… Loe edasi

Selle maali lõi Oskar Hoffmann – tuntud baltisaksa pagari perekonnast pärit kunstnik, kes elas Peterburis – revolutsioonilisel 1905. aastal. On huvitav, et kunstnik, kes sai tuntuks oma talupojaaineliste maalidega, tundis niivõrd pöördelisel hetkel huvi loomariigi vastu. Ent miks valis ta just rahuliku puhkemomendi motiivi, ehkki maailm ümberringi põles? Kas maal on tegelikult poliitiline allegooria –… Loe edasi