Nädala teos: Konrad Mägi. Norra tütarlapse portree

 

Nädala teos: Konrad Mägi. Norra tütarlapse portree. Tartu Kunstimuuseum

Konrad Mägi. Norra tütarlapse portree. 1909. Tartu Kunstimuuseum

Käesolev töö kujutab Gerd Egede-Nissenit, Norra vasakpoolse poliitiku ja Norra Kommunistliku Partei asutaja Adam Egede-Nisseni 14-aastast tütart, kellest hiljem sai tuntud näitleja. Konrad Mägi maalis terve elu portreesid, sageli täitis ta tellimust, ent vahel valis endale modellid ka ise, kujutades eriti palju juute ja mustlaseid, kultuurilisi „teisi”. „Norra tütarlapse portree” (1909) ei olegi ilmselt tellimustöö, kuna Mägi saatis teose hiljem Eestisse. Mägi oli tütarlapse perekonnatuttav ja võimalik, et tegi ettepaneku portreteerimiseks ise.

Mägi loomingust on teada ka teisi lapseportreesid, kuid sellel maalil näivad kunstnikku enim huvitavat juuksed. Hiljem on juuksed Mägi naisportreedel peaaegu alati nähtamatud: lühikesed, kinni seotud, peidetud kübara või peakatte alla, ainult vahel siin-seal vesilokid. Siin Norras on juuksed fookuses. See ongi maal juustest.

19. sajandi lõpus ei olnud see haruldane. Juba kunstnikud, kes soovisid oma loomingus (aga ka ühiskonnakorralduses) pöörduda tagasi aega enne Raffaeli, pöörasid erilist tähelepanu naisterahva juustele, sest just seal peitus nende arvates tõeline müstilisus. Keeruline struktuur, läbimatu labürint, abstraktne tekstuur − selles kõiges on midagi salapärast ja samas ideaalset. Paljude kunstnike (nt Munchi) jaoks olid naiste pikad voolavad juuksed sedavõrd võimsaks märgiks, et nende kaudu näidati mitte ainult erootilisi fantaasiaid, vaid ka meeste täielikku alistumist ebamaise jõu ees. Mägi on muidugi kaugel erootikast, kuid ka tema portreel ei ole juuksed mingil moel realistlikud, vaid nagu stiihia: liiga pikad, liiga tihedad, liiga punased, liiga olulised, liiga selgelt asetatud üle õlgade vaataja ette, mitte lükatud selja taha peitu.

Tähelepanu tõmbab ka koloriidi kontseptuaalsus. Mägi oli enamasti värvidega väga pillav, ta võis ka ainult mõne ruutsentimeetri suurusel alal kasutada kümneid erinevaid toone. Käesolev maal on aga suuresti lahendatud vaid ühe värvi − punase − erinevate variatsioonidega. Punased pikad juuksed, kinni seotud punaste lehvidega, tüdruku selja taga punased peenikese abstraktse ornamendiga vaibad, neiul on seljas punane kleit, isegi tema valgele kraele on väike pintsliots vajutanud punased täpikesed ning lähedalt vaadates on näha, kuidas tüdruku põsed õhetavad punaselt. Säärane keskendumine ühele värvile on Mägi loomingus võrdlemisi haruldane, ja kuigi punasel värvil on nagu igal värvil ridamisi sümboolseid tähendusi (punasel muu hulgas ka poliitilisi, mis võiks seostuda modelli isa ja ka Mägi enda poliitiliste vaadetega), näib Mägi värvikasutus tõukuvat mitte sümboliseerimissoovist, vaid tahtest lahutada värv kujutatavast objektist täielikult ja defineerida maal läbi värvi, mitte läbi motiivi.

Kuni 2019. a veebruarini näeb on Kumus väljas erakordselt suur valik Mägi maalidest on praegu, seda nii tema isikunäitusel 3. korrusel kui suures saalis Baltimaade sümbolistliku kunsti seas.