Nädala teos: Konrad Mägi. Meditatsioon

Konrad Mägi maal "Meditatsioon (Maastik daamiga)" aastatest 1915—1916.

Konrad Mägi. Meditatsioon (Maastik daamiga). 1915—16. Õli lõuendil. Eesti Kunstimuuseum

„Meditatsioon” (1915—1916), mida tuntakse ka nime all „Maastik daamiga” on sümbolite rohkuse tõttu Konrad Mägi loomingus erandlik töö. Saladusliku maalil on loodus ja inimfiguur ühendatud maaliliseks tervikuks. Hõõguv oranžikas-punane koloriit meenutab varasemaid Norra maastikke, andes tööle müstilise varjundi. Fantaasiamaastikus puhkevad lopsakad õied ja marjakobarad, puude lehed ja taimed on kummaliselt ümber naisekuju keerdunud. Ilmselt meediumit kujutava suletud poosis naise jalge ees lebavad vesiroosid, mis sümboliseerivad valgustatust. Rudolf Steineri toona levinud teosoofilise õpetuse järgi avanevad vesiroosid jumalikku alget kandva päikesega, suletuna aga varjavad endas saladust. Teosoofiaga puutus Mägi kokku Norras ning innustus mõttest, et nähtava maailma taga on kõrgem sfäär, mida on meditatsiooniharjutustega võimalik kogeda.
1916. aastal sai Konrad Mägi teada, et on parandamatult haige. See teadmine mõjutas kunstniku hingemaailma ja loomingut, järgneval aastail maalis Mägi oma kõige müstilisemad teosed. Varase surma aimdus ja Esimese maailmasõja rahutus vallandasid loomiskire. Tööde murtud vormid ja sügavad sinised toonid ei ole inspireeritud loodusest, vaid kõnelevad kunstniku äärmuseni pingestunud siseilmast.