Milleks ja kuidas luua muuseumis programmi noortele?

Septembrikuus küsitles Kumu noorteklubi eestvedaja Mary-Ann Talvistu koos publikuprogrammide kuraatori Sandra Läänega Londonis Tate’i noorteprogrammi loojaid.

Leyla Tahir on Tate Collective’i produtsent, kes tellib ja toodab mitmetasandilist digitaalset infosisu ja haldab Tate’i kanaleid noortele vaatajaskondadele. Selles rollis teeb ta tihedat koostööd Tate Collective’iga, muuseumi noorte residentidega, kes korraldavad 15-25-aastastele noortele muuseumigaleriides toimuvaid üritusi ja projekte, et koos katsetada, luua ja mõelda välja uuenduslikke viise kunstiga suhestumiseks kõigis neljas Tate’is (Tate Britain, Tate Modern, Tate Liverpool, Tate St. Ives).

Mary-Ann Talvistu, Sandra Lääne, Leyla Tahir, April Brown

Mary-Ann Talvistu, Sandra Lääne, Leyla Tahir, April Brown

Enne Tate’i digitaalse meeskonnaga liitumist töötas Leyla Tate’i noorteprogrammis, viies läbi õppeprojekte nii Tate Britainis kui Tate Modernis. 17. aastasena sai ta Tate Collective’i liikmeks ja ühtlasi osales ta ka teistes noorte juhitud kunstiprojektides, sealhulgas REcreative UK, veebikogukond, mis loodi kaasaegsest kunstist huvitunud noortele ja ka Louis Vuitton noorte kunstiprojektis, mis soodustas loomingulist ja kultuurilist koostööd brändi ja viie juhtiva Londoni kunstiasutuse vahel. Tal on Central Saint Martinsi ülikooli bakalaureuse kraad kultuuri, kriitika ja kureerimise alal.

Pärast Leyla liikumist Tate’i noorteprogrammi kuraatori assistendi kohalt digitaalse sisuloome meeskonda, asus tema poolt jäetud tühimikku täitma April Brown, kes meie kohtumisel jagab infot just uusimate tegevusplaanide kohta.

Täpsustuseks veel nii palju, et Tate’i hariduskeskus jaguneb järgmisteks töögruppideks (igas 3–4 liiget): noored, koolid, väikelapsed ja pered, interpretatsioon, digitaalne õpe ja kogukonnad.

Tate’i noorteprogrammid toimuvad koolivälisel ajal (õhtutel ja nädalavahetustel) ja on mõeldud 15–25-aastastele. Kogu tegevus põhineb eakaaslastest koosneva Tate Collective’i liikmete poolt kokku pandud programmil. Sarnasel “noortelt-noortele” põhimõttel tegutseb ka Kumu noorteklubi. Muuseum on siinkohal pigem tugistruktuuriks ja kaasamõtlejaks.

Muuseumide noortele ligipääsetavaks muutmine oli ka Tate’i poolt juhitud ja Paul Hamlyn Sihtasutuselt rahastuse saanud suure 4 aastat (2013–2017) väldanud riikliku projekti Circuit keskmes. Tate Collective tegutses küll juba enne seda, aga läbis Circuit projekti ajal mitmed vormilised muudatused. Läbi kavandatud tegevuste püüti otsida vastuseid küsimustele: “Kuidas saavad noored algatada muutusi muuseumides?” ja “Milline on tulevikus noorte roll muuseumides?“.

Kuidas on Tate Collective ajas muutunud?

Kõige esimene noortegrupp loodi üldse Tate Liverpooli juurde, et paremini siduda kohalik kogukond vastavatud Tate’i filiaaliga. Leyla meenutab, kuidas tema ise 2007. aastal Londonis Tate Collective’i liikmeks astus. Toona oli tegusaid noori 15. ringis ja nad kohtusid korra kuus. Kokku planeeriti siis umbes 2 üritust aastas. Leyla oli Tate Collective’i liige aastani 2014 ja selleks ajaks toimus juba 10 noorteüritust aastas, millega kaasnes ka suurem vastutus. Saavutatud edu andis muuseumile julguse asuda ellu viima sarnast programmi riiklikul tasandil, mille tulemusena sündiski Circuit.

tate gallery vaade

Kuidas on võimalik ühel noorel liituda Tate Collective’iga?

Leyla kuulis sellest ühelt sõbralt ja läks seejärel Tate Collective’i poolt korraldatud üritusele muuseumis. Ta meenutab, kui üllatunud oli ta sellest, et tegevusi muuseumis juhtisid noored ise. Talle avaldas kõik see muljet ja seega küsis ühe korraldaja käest, kuidas on võimalik nendega liituda. Edasi on kõik juba ajalugu …

Ajaga on asjad mõneti muutunud, kuna liituda soovijaid on rohkem, kui pakutavaid kohti. Esmajärjekorras võetakse vastu muuseumi lähikonnas elavad noored ja naabruskonna koolide õpilased, vahest tuleb ootejärjekorras olla aasta või paar. Loomulikult ei taheta kedagi välja jätta, aga eelisasetus on siiski muuseumi vahetus läheduses elavatel noortel, kelle järel tulevad alles ülejäänud huvilised. Samuti eelistatakse vähemkindlustatud noori.

Üldjuhul kutsutakse iga aasta liituma umbes 100 uut noort, kellest ligi pooled tulevad ka päriselt kohale Tate Collective’i esitlusõhtule. Sellel õhtul osalejad saavad kutse 3-päevasele koolitusele, kuhu üldjuhul jõuab ligi 30 noort. Koolituse eesmärk on anda sissevaade noortegrupi tavapärastesse tegevustesse ja tutvustada muuseumi erinevate osakondade tegevust. Kindlasti tuleb silmas pidada seda, et kõigil liituvatel noortel ei pruugi olla suurt huvi kunsti vastu, aga selles ei nähta ka probleemi. Pigem on sooviks pakkuda noortele võimalust olla loov ja lävida erisuguste noortega.

Milline on aga institutsiooni sisene huvi noortetegevuse vastu?
Algselt olid paljud väga skeptilised selle ettevõtmise suhtes. Nüüd on aga erinevate osakondade huvi noorte vastu tublisti tõusnud. Nendega käiakse arutamas näituste planeerimisel tekkivaid küsimusi, turundusstrateegiaid jpm. Noorte arvamus on muuseumi laiema tegevuse kohapealt palju kaalukamaks tänapäeval muutunud.

Milline on juhendajate roll Tate Collective’i tegevuse organiseerimisel?
Paneme paika aasta tegevuskava, üldisema strateegia ja sellest tulenevad tähtajad. Samas on väga oluline säilitada avatus ja paindlikus, et noorte endi poolt pakutud ideed leiaksid teostuse. Samuti loome vajalikud kontaktid ja vahendame noortele erinevaid kohtumisi asjatundjatega. Loomulikult võtab ka kogu logistika suure osa ajast.

Kuidas leiab aset koostöö noorte kunstnike, muusikute jt-ga?
Valdavalt pakuvad noored ise välja nimesid kellega nad sooviksid koostööd teha. Samuti tuleb meile pakkumisi ka kunstnikelt endilt. Väga sageli ei ole me noorte poolt pakutud nimesid varem kuulnudki! Seega tuleb meil nad esmalt üles leida ja seejärel kohtumised organiseerida. Noorte poolt tehtud valik alles kuulsust koguvatest kunstnikest, keda nemad oma programmi kaasata tahavad võib seega kardinaalselt erineda muuseumi kuraatorite valikutest.

Milliseid üritusi noored valdavalt muuseumis korraldavad?
Aastatega on meil juba väljakujunenud formaadid, mis on ennast tõestanud. Üheks selliseks on näiteks Late at Tate, mis toimub kord kuus Tate Britainis. Selle ürituse sihtrühm on väga avar ja kirju. Noortele on kõik tasuta ning tegevused toimuvad erinevates galeriides ja stuudiotes. Siiski soovime luua ka täiesti uusi formaate, mis võivad alguse saada väga kontseptuaalsetest ideesähvatustest. Tate Collective jaguneb seega väiksemateks töögruppideks, kes omakorda tegelevad siis konkreetse ürituse planeerimisega.

Tate Moderni laienemisel loodi multifunktsionaalne koostööplatvorm Tate Exchange, millel on olemas ka füüsiline ruum. Oleme ka seal algatanud mitmeid noorteprojekte. Selle aasta koondteemaks on “Produktsioon”. Hetkel teeme koostööd Roterdami kunstikesuse TENT noortegrupiga ja ühiste arutelude ja tegevuste keskmes on küsimus: “Kus sünnib kultuur?”.

Näitusesoovitus!
Kuni 21. jaanuarini on Tate Britainis avatud Rachel Whithereadi suur isikunäitus. Tegemist on esimese Briti naiskunstnikuga, kes võitis 1993. aastal maineka Turner Prize’i autasu. Oma teostes kasutab nii igapäevaseid esemeid kui ka tööstuslikke materjale nagu krohv, betoon, vaik, kumm, metall ning arhitektuurset ruumi kui sellist. Tema muljetavaldavad skulptuurid ulatuvad intiimsest monumentaalseni.