Kumus toimub!

Kumu pakub lisaks näitustele ja auditooriumis toimuvale iganädalasele filmiprogrammile ka hulgaliselt erinevaid publikuüritusi. Selle sügistalve programmist annab ülevaate Kumu hariduskeskuse publikuprogrammide kuraator Brigita Reinert.

Konrad Mägi ja Balti sümbolistid

Juba augusti lõpust on Kumus avatud Konrad Mägi isikunäitus, mille kuraatoriks on eesti kunstiajaloolane ja dramaturg Eero Epner. Näitus soovib esile tõsta Mägi sügavalt isiklikku kontakti loodusega ja selle kujutamist pühalikult kõikehõlmava müstilise saladusena. Kunstniku võimsaid maastikunägemusi pakuvad näitusel kokku üle 40 maali kunstniku erinevatest loomeperioodidest. Näituse raames jätkub sügisel avatud kuraatoriekskursioonide sari, mis on seni kogunud Kumu publiku seas palju populaarsust.
Konrad Mägi loomingut on võimalik näha ka vastavatud näitusel „Vabad hinged. Sümbolism Baltimaade kunstis“. Kolme Balti riigi koostöös sündinud kõrgetasemeline näitus oli esmalt eksponeeritud Pariisis Orsay Muuseumis ning selle peakuraator on prantsuse väljapaistev sümbolismiuurija Rodolphe Rapetti. Näitus toob välja Baltimaade 20. sajandi alguse sümbolistliku kunsti erijooned. Ühelt poolt asusid siinsed noored kunstnikud avastama Euroopa kaasaegseid kunstisuundi, kuid tundsid samas hingelähedust oma rahvusliku identiteedi loomise püüdlustega. Nende kunstis on sageli põimunud rahvusvaheline kunstikeel ning koduse rahvakunsti ja suulise pärimuse märgid. Igal laupäeval kell 15.00 toimuvad näitusel lühitutvustused, mida viivad läbi Eesti Kunstimuuseumi töötajad ja kutsutud spetsialistid. Umbes 30-minutilised tutvustused aitavad näituse temaatikat avada ja valitud teostesse põhjalikumalt süüvida. Suurematel sümbolismi huvilistel on sarnaselt Michel Sittow’i näitusele võimalik osaleda Meistriklassi eriekskursioonide sarjas, kus iga külastaja saab ajastut hästi tundva Kumu kuraatori ja kunstiajaloolase Liis Pählapuu toel süveneda valitud sümbolistide erakordsesse loomingusse ning tutvuda laiemalt Baltimaade 20. sajandi alguse kunstilooga.

Ringkäik näitusel „Vabad hinged. Sümbolism Baltimaade kunstis“. Foto: Kumu hariduskeskus

Ringkäik näitusel „Vabad hinged. Sümbolism Baltimaade kunstis“. Foto: Kumu hariduskeskus

Saamaks aga näitusele teistsugust vaatenurka ning tutvumaks ka sümbolistliku kunstivoolu põimitud müstika, fantaasia ja unenägude maailmaga, on kõik külastajad oodatud 24. novembril kell 18.00 loengule „Ängid ja ulmad. Sümbolismi irratsionaalne maailm, mis uurib sümbolistide huvi inimese siseilmas peituva vastu ning mida viib läbi Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse doktorant Liisa-Helena Lumberg. Sümbolismi näituse sügishooaja programmi lõpetab 15. detsembril toimuv luuleõhtu , mille juhatab sisse Noorte Segakoor Vox Populi. Õhtu jooksul leiab aset vabas vormis sümbolistliku luule lugemine, millele järgneb ühine arutelu. Sümbolistliku luule juuri, olemust ja laiemat kultuurilist mõjuvälja analüüsivad luuletaja, esseist ja tõlkija Hasso Krull, luuletaja Kristjan Haljak ning eesti filoloog ja folklorist Marju Kõivupuu.

Lisaks omanäolistele üksiküritustele saadab „Konrad Mägi“ ja „Sümbolism Baltimaade kunstis“ näitusi ühine elamusprogramm noortele ja täiskasvanutele pealkirjaga „Konrad Mägi ja loodusmüstitsism“, mida on võimalik tellida sünnipäevade või muude sündmuste puhuks. Kahetunnises kaasavas elamusprogrammis külastatakse koos professionaalse programmijuhiga mõlemat näitust ning programmi teises osas saavad kõik osalejad ka ise vesigraafika tehnikas maalilisi maastikke luua.

Kaarel Kurismaa ja helikunst

Alates septembrikuust on Kumu 4. korrusel avatud ka eesti heli- ja kineetilise kunsti pioneeri, Kaarel Kurismaa isikunäitus „Kaarel Kurismaa. Kollase valguse orkester“ (kuraatorid Ragne Soosalu ja Annika Räim). Tegemist on Kurismaa seni suurima retrospektiiviga, kus on eksponeeritud nii tema valgus- kui ka heliteosed, nii nukufilmid kui ka avaliku ruumi objektid. Kurismaa erilisus väljendub eelkõige leidmaterjalide, mööbliosade ning neid liikuma, helisema ja vilkuma paneva elektroonika metamorfoosis.

Kumu noorteõhtu flaier

Kurismaa näitusega kaasneb mitmekesine publikuürituste programm. Alanud on ka uus hooaeg Kumu noorteklubil, kes korraldab juba 25. oktoobril kell 17.00 Kurismaa näitusele suunatud Kumu noorteõhtut, mis leiab taaskord aset kunsti keskel ja on suunatud teistele noortele huvilistele. Õhtu raames tutvustatakse lähemalt Kurismaa näitust ning toimuvad juhitud ringkäigud ja ühised arutelud, kus saab jagada oma tõlgendusi ja ideid Kurismaa teostest. Õhtuga kaasneb vestlusring teemal „Kunst ja avalik ruum. Kunstniku roll avaliku ruumi kujundamisel“, mida juhib Kunstihoone kuraator Siim Preiman. Lisaks näitusetutvustusele ja vestlusringile saab osaleda põnevates töötubades, mis on saanud inspiratsiooni Kaarel Kurismaa mitmekülgsest loomingust. Õhtu lõpetab ainulaadne programm muusikaliste etteastetega, kus astuvad üles kunstnik ning EKA ehte- ja sepakunsti eriala vilistlane Hannes Tõnuri, USA päritolu helilooja, visuaalne kunstnik ja interdistsiplinaarne teadlane Paul Beaudoin ning iseõppinud klahvimängija ja elektroonilise heli looja Lauri Lest.

Kumu noorteklubi. Foto: Kumu hariduskeskus

Kumu noorteklubi. Foto: Kumu hariduskeskus

Novembris on kutsutud Kurismaa näitusega dialoogi astuma Tartu Ülikoolis õppinud semiootik ja kunstiajaloolane Indrek Grigor, kes annab neljapäeval, 22. novembril kell 18.00 ettekande „Kaarel Kurismaa bänd, mis uurib Kurismaa liikuvaid ja ümisevaid objekte eeskätt hingestatud masinatena, mis moodustavad omavahel koostoimiva ansambli. 8. detsembril kell 16.00 järgneb näitusel vestlusõhtu, mida alustab Kumu kuraatori ja kunstiteadlase Eha Komissarovi temaatiline ekskursioon ning lõpetab vestlusring Kaarel Kurismaa kaasaegsetega. Vaadeldakse üheskoos kunstniku omanäolist loomingut ning seda omal ajal mõjutanud sündmusi ning arutletakse laiemalt nõukogude aja Eesti sotsiaalpoliitiliste ja kultuuriliste olude üle.

Kurismaa lustaka ning värvikireva näituse raames jätkub ka 60+ kunstisari, mis toimub seekord 26. oktoobril algusega kell 12.00 ning koosneb ekskursioonist ja töötoast. Tegu pole pelgalt juhitud näitusekülastusega, vaid hea seltskond pakub ühtlasi võimalust vestlusringis huvitavatel teemadel arutleda ja oma kunstimuljeid teistega jagada. Seekordse töötoa teemaks on „Kineetiline objekt“ ning ühiseks eesmärgiks on valmistada meid igapäevaselt ümbritsevatest materjalidest Kurismaa loomingust inspireeritud liikuvad pisiteosed.

Näituse „Kaarel Kurismaa. Kollase valguse orkester“ vaade. Foto: Helen Melesk

Näituse „Kaarel Kurismaa. Kollase valguse orkester“ vaade. Foto: Helen Melesk

Eesti 1990. aastate varjujäänud kunst

Novembri alguses avatakse Kumus uus näitus 90ndate kunstist pealkirjaga „Salatoimikud [Üheksakümnendate kartoteek]“. Näitus läheneb selle aja kunstiloole uurivast vaatenurgast, heites pilgu vähemteatud ja tähelepanuta jäänud aspektidele. Salatoimikud suhtlevad kümnendi varjatud köögipoolega, kust sageli pärinesid uued ideed. Eksponeeritud on selliste Eesti kunstnike nagu Jaan Toomiku, Peeter Linnapi, Marco Laimre, Ene-Liis Semperi, Liina Siibi, Kai Kaljo, Kiwa ja Mark Raidpere ja paljude teiste looming. Neljapäeval, 8. novembril kell 18.00 toimub näitusel kuraatoriekskursioon koos Eha Komissarovi ja Anders Härmiga, kus kõik huvilised saavad näitusega lähemalt tutvuda ning soovi korral kuraatoritele küsimusi esitada.

Lisaks toimub novembri alguses kaks põnevat üritust. Nendeks on kolmandat korda toimuv Kumu kunstifilmide festival KUFF (31.10–4.11.2018), mis on ühtlasi osa 1990. aastatele keskenduvast uurimis- ja näituseprojektist ning sama ajaperioodi ühiskonnale ja kultuurile keskenduv konverents „Kaotatud ja leitud ruumid: ümberpaiknemised 1990. aastate Ida-Euroopa kunstis ja ühiskonnas“ (1.–3.11.2018). Konverentsi eesmärk on vaadata senised käsitlused üle lähtuvalt „ruumi“ ja „ruumilisuse“ mõistetest ning uurida 1990. aastate Ida-Euroopa ühiskondi ja kultuuriprotsesse läbi ruumiliste suhete.

KUFFi plakat

Detsembrikuus on võimalik kõigil kunsti- ja filmifanaatikutel osa saada näituse raames toimuvast filmiõhtust “Salatoimikud: Autompsyko Supervegos”. Kaheosalise õhtu esimeses pooles taasloob Eesti kunstnik, helilooja ja kirjastuse ;paranoia asutaja Kiwa oma performance’i “Work in Progress” (1999). Õhtu teises osas linastuvad üheksakümnendate esimeses pooles tegutsenud filmitudengite rühmituse TUKK (Taavi Eelmaa, Jaak Kilmi, Rein Pakk, Marko Raat, Rainer Sarnet) tehtud kolm tummfilmi, millele loob muusikalise tausta üks plaadifirma ja raadiosaate „Eesti Pops“ eestvedajatest, DJ Erkki Tero.