Näitused 2007

Leonhard Lapin. Koodid
21.12.2007–17.02.2008
5. korrus
Leonhard Lapin tähistab Kumu näitusega oma 60. juubelit. 2003. aastal alustatud sarja “Koodid” aluseks on üks tänapäeva maailma olulisemaid sümboleid – kaupadele trükitud vöötkood, mida on töödeldult kasutatud maalide ja graafiliste lehtede alusstruktuurina.

Joan Miró maastikud
14.12.2007–09.03.2008

Suur saal
Rahvusvaheliselt tuntud 20. sajandi hispaania kunstniku Joan Miró (1893-1983) tööde väljapanek Kumus on erakordne sündmus mitmel põhjusel. Lisaks sellele, et Kumu võõrustab esmakordselt nii nimekat ja kunstiajaloos hinnatud kunstnikku, näitab see ka meie uue muuseumi võimekust tuua väikesesse Eestisse Euroopa kunstiajaloo pärle. Näitusel on üleval 57 tööd, nende hulgas ka graafikat ja skulptuure ning lisaks 8 fotot. Kõik eksponaadid pärinevad Pilar I Joan Mirófondist Mallorcal.

Quobo. Kunst Berliinis 1989-1999
07.12.2007–17.02.2008
5. korrus
Saksa Välissuhete Instituudi (ifa) näitusel esitletakse töid tervelt realt kunstnikelt ajast, mil Berliin oli “üleminekuaegne kultuurimetropol” (QUOBO kataloog). Tööd on valminud Berliini müüri langemise ja Saksa Bundestagi Bonnist Berliini kolimise vahele jääval ajal.

Valguse aed. Esa Laurema
24.11.200703.02.2008

Esa Lauremas on ühendatud suurepärane kunstnik ja oskuslik insener. Tema suuremad ja väiksemad objektid elavad ruumiga ühes rütmis, luues lisaks üha uusi ja uusi kineetilisi valguskujundeid. Nendes teostes on mingit maagilist salapära ja jõudu, samas on nad vahvad, leidlikud ja rõõmsad teosed. Inimestel on nedega huvitav ja hea ühes ruumis olla.

Arhiivid tõlkes. Virtuaalne documenta
23.11.2007–24.02.2008

4. korrus, B-tiib
“Arhiivid tõlkes” on neljast näitusest koosnev ning muuseumikontekstis eksperimentaalne uurimisprojekt, mis üritab vaadata värske pilguga mõningatele ajalukku kinnistunud tõdedele ja painetele. Eesmärk on vaadelda läbi raudse eesriide tehtud kunstialase ja poliitilise tõlke olemust.

Kestev minevik. Nõukogude aja märgid uuemas eesti kunstis
09.11.2007–30.03.2008

4. korruse A-tiiva projektiruum
Nõukogude mineviku kajastused, mida pärast 1990ndate alguses toimunud selle aja kiiret ja valulist ülevaatust võis sama kümnendi lõpu eesti kunstis leida vaid üksikutest teostest, on viimastel aastatel uuesti esile kerkinud, mitte küll massiliselt, kuid märgatavalt. Sama suundumust võib täheldada ka laiemalt, kui jälgida, millest kõneldakse üha enam filmis, teatris, kirjanduses, telereklaamides ja tänavatel.

Metafoor ja müüt. Kirjanduslikud ja ajaloolised motiivid 19. ja 20. sajandi vahetuse Poola kunstis
02.11.–10.02.2008

3. korrus, B-tiib
Näituse keskseks ideeks on esitleda sajanditagust Poolat publikule, kes ehk ei ole tuttav poola ajaloo, kirjanduse ja kunstiloo kaanonitega. See põhimõte on mõjutanud näituse sisu ja temaatilist struktuuri, kuid on seotud ka teise eesmärgi, kujutava kunsti ja kirjanduse seoste esiletoomisega.

Tallinna XIV Graafikatriennaal
18.10.–25.11.2007
Suur saal ja 5. korrus
Seekordse triennaali teemaks on “Poliitiline/Poeetiline” ning väljapanekud võib näha neljas näitusepaigas. Tallinna Graafikatriennaal on Eesti kõige pikemate traditsioonidega ja laiemalt tuntud rahvusvaheline kunstiüritus, mis sai alguse juba 1968. aastal. Seekordse üldkontseptsiooni autor on Anders Härm.

Hansapanga Kunstipreemia. Transverse
05.11.28.10.2007

1. korruse fuajees
Valdas Ozarinskas esitab igas linnas – Tallinnas, Riias ja Vilniuses – spetsiaalselt loodud installatsiooni, kus “avatud kunsti” loomingureeglite kohaselt sulatatakse kokku audio, video, urbanism, disain, arhitektuur, tekstid ja muud vormid.

Arhiivid tõlkes. Dissidentluse biennaal `77
14.09.–11.11.2007

4. korrus, B-tiib
Näitus “Dissidentluse biennaal ‘77″ lähtub kolmkümmend aastat tagasi Veneetsias toimunud festivalist, mis oli pühendatud Ida-Euroopa kultuurilisele dissidentlusele – toimusid konverentsid ja seminarid selgitamaks välja dissidentide olukorda idabloki maades, samuti mitmed kontserdid, näitused ja filmiseansid.

Ars Baltica fotokunstitriennaal
11.08.–30.09.2007
 
5. korrus
Neljas Ars Baltica fotokunstitriennaal “Don´t Worry-Be Curious” on näitus, mis esitab fotosid, videoid ja installatsioone 20 kunstnikult Läänemere regioonist, töid, mis osutavad probleemidele ja hirmudele seoses kaasaegses ühiskonnas toimuvate muutustega. 

Henn Roode. Modernist saatuse kiuste
29.06.–30.09.2007

Suur saal
Täna ehk enam eriti ei üllata, et 1960. aastatel oli võimalik Nõukogude okupatsioonivõimu kiuste olla nii tõsiselt, pühendunult ja produktiivselt moodsa kunsti usku nagu Henn Roode. Küll aga intrigeerib tema võime sellise tõsiseltvõetava veendumusega sulatada kokku Nõukogude ametlik kunstidoktriin ja modernistlik kunstikeel.

Kirg. Eduard Wiiralti varane looming
08.06.–21.10.2007

3. korrus, B-tiib
Eduard Wiiralti rikas kujundite maailm annab võimaluse põimida ta teosteist erinevaid temaatilisi võrgustikke. Belgias Félicien Ropsi muuseumis toimunud näituse alusel koostatud Eesti ühe hinnatuima kunstniku väljapanekus peegelduvad sedapuhku inimlikud kired ja teadvuse hämarad seisundid, kirg ja patuvisioonid.

Tase ’07
01.06.–10.06.2007

Suur saal
Eesti Kunstiakadeemia magistritööde näitus

Mälu tagasitulek. Uus kunst Venemaalt
12.05.–29.07.2007

5. korrus
1990. aastatel jälgis terve maailma kunstiarenguid Venemaal. Inimkoer Kulik hammustas Euroopa performance’i-turneedel eurooplasi jalast ja hoidis nn. vene küsimuse kuuma. 2000. aastate kunstiarenguid Venemaal tutvustab rahvusvaheliselt tuntud Moskva kuraator Viktor Misiano erinevate näitustega Kumus, Kiasmas ja Prato Muuseumis Itaalias.

Priit Pärn
30.03.–21.10.2007

4. korruse A-tiiva projektiruum
Priit Pärn on ilmselt kuulsaim eesti kunstnik, kelle animafilmid nopivad juba aastaid rahvusvahelisi preemiaid. Ka Soomes ei peaks Pärna nimi olema tundmatu. Kumu pühendab 2007. aastal Pärnale terve ürituste sarja. Kõige üllatuslikumaks kujuneb näitus, mis tutvustab Pärna joonistaja ja kunstnikuna. Nõukogude Eesti filmimasinasse sisenes bioloogi haridusega Pärn juba 1970. aastatel ja tollase tava kohaselt joonistas ta oma kaadrid läbi sadades variantides. Pärn joonistajana on omaette. Tema karikatuure ootas terve Eesti, kuigi parimad neid keelati ning tuli isegi ette terve ajalehetiraaži hävitamisi.

Jaan Toomik
08.03.–20.05.2007

Suur saal
Jaan Toomik (s. 1961) on rahvusvaheliselt tuntuim ja samas kindalasti ka enim kohalikku poleemikat tekitanud kaasaegne kunstnik Eestis. Ta alustas 80ndate lõpul ekspressiivse maalijana. Toonastes lõuendeis põimusid müstiliste meeleseisundite otsingud karmi kehalisusega ja mandalad äraspidipööratud kristliku ikonograafiaga. 90ndate alguses lisandusid maalidele tunnetuse ergastamiseks mõeldud kollektiivsed aktsioonid ürgelementidega.

Paul McCarthy Kumus
15.02.200715.04.2007

Kumu Kaasaegse Kunsti Galerii eksponeerib nimeka ja poleemilise USA videoklassiku, performaatori ja skulptori Paul McCarthy (s.1945) töid: “Black and White Tapes” ja “Family Tyranny/Cultural Soup”

Kaheksakümnendad sulgudes
19.01.–02.09.2007

4. korrus, B-tiib
Kuigi sel kümnendil tegutseid paljud kunstnikud eri laadides, jääb 1980. aastate essentsiks omamütoloogiate ja rahvusliku kangelasmüüdi esitamine, mis oli omal moel 19. sajandi rahvusromantismi tagasitulek. Seda suunda tuleb käsitleda eelkõige poliitilises kontekstis, sest 1980. aastad olid venestamise laine ja rahvusliku vabastamise ideoloogia kokkupõrke ajaks. Kunst täitis mütoloogiate kaudu oma sotsiaalset funktsiooni, esitades ajastu hoiakuid ja mentaalsust. Sel arengul polnud ei eellugu ega järge, seepärast on ka näituse pealkiri “Kaheksakümnendad sulgudes”, lahus ülejäänud kaheksakümnendate kunstist. Järgmisele kümnendile olid sellised hoiakud juba võõrad.